1. Kiri 2. Trükikunsti leiutamine (15. saj.) 3. Raadio (1895, Popov) 4. Liikuvad pildid (1895, Vennad Lumier'id, ,,Rong jõuab jaama"; Eesti esimene J. Pääsuke, ,,Karujaht Pärnumaal", 1919) 5. Arvuti kasutuselevõtt (1965, Mcindosh) Kommunikatsioon ja informatsioon: · Kommunikatsiooni võib vaadelda kui informatsiooni hankimist ning edastamist subjektilt subjektile. · Informatsioon on selle sisu nimetus, mida me vahetame välismaailmaga, kui me kohaneme sellega ning anname seda teada/tunda. (R. Wiener) · Informatsioon on seos uue olukorra ja varemkogetu vahel, mis vähendab olukorra määramatust ning võimaldab teha 'õigeid' ennustusi ja valikuid käitumiseks. Meedia funktsioonid on: · Informeerimine (teatud kindla info edastamine) Operatiivne (mida suurem kriisiolukord, seda suurem vajadus) Utilitaarne Hariv · Reguleerimine Organiseeriv Väärtustav · Kultuur · Meelelahutus
Mida me tähistame mõistetega informatsioon ja teave? Inimese ning ühiskonna arengu toetajateks on praktilised kogemused, erinevad nähtused ning asjad ja inimesed. Kultuur ehk inimkonna mälu talletab need kogemused erinevate väärtushinnangute, kujutluste, teadmiste ja käitumismallidena. Nende igapäevaselt juurdehangitavate kogemuste ja teadmiste sisu ongi informatsioon. (Lauristin, Vihalemm 1980 : 8) ,,Informatsioon on selle sisu nimetus, mida me vahetame välismaailmaga, kui me kohaneme temaga ja anname talle oma kohanemist tunda." (Wiener; Lauristin, Vihalemm 1980:8) Teabe all mõistetakse seda osa informatsioonist, mis on inimeste jaoks kättesaadav nende jaoks mõistetaval ja kasutuskõlblikul kujul, näiteks arvudena, joonistena jne. (U. Agur. Kus info, kus teave? ,,Sirp ja Vasar", 1976, 24. september) Denis Mc Quail ütleb, et laias tähenduses on informatsioon kogu tähendusrikka kommunikatsiooni sisu (teated). Kitsamas tähenduses viitab informatsioon tavaliselt
Wechsler (WAISi autor) uskus, et intelligentsus ei ole üksainus võime, vaid paljude erinevate oskuste summa. Seega ta hakkas arendama meetet, mis tagas unikaalsed lähenemised intelligentsusest arusaamisele ja selle mõõtmisele. Wechsler määras intelligentsuse kui ,,isiku võimet mõista maailma ja oma võimekust maailma väljakutsetega hakkama saada". Seega intelligentsus on see, mis me teeme tegelikus maailmas ja viisid, kuidas me kohaneme uute väljakutsetega. Täiskasvanute inimeste intelligentsuse mõõtmiseks kasutatakse WAISi ja Raven-i testi. WAISist rääkides kohe tuleb esile testi positiivne pool: 1. Küsimused on grupeeritud sisu järgi, seega testi lahendajad võivad jälgida, kus nende nõrk ja tugev pool on; 2. Test eeldab, et inimene teeb ise ka midagi peale lihtsa vastamise küsimustele. Raven-i test määrab inimese võimet moodustada seoseid ja mõelda analoogia järgi
Darwini seisukohtade kokkulangevused ja erinevused Lamarck arvab, et elu omandatud tunnused päranduvad edasi aga Darwin arvas teistpidi. Lamarck ei arvestanud looduslikku valikut. Lamarck arvas, et liigid on püsivad, aga Darwin ütles, et liigid tekivad üksteisest ja ka kaovad(looduslik valik). Lamarck väitis,et liigid evolutsoneeruvad eesmärgipäraselt-pm evolutsioon on eesmärgiks, tglt toimub evolutsioon kuna keskkond muutub ja olen peab kohaneme, et ellu jääda/püsida konkurentsivõimelisena ja sellest tulenevad muutused põhjustavad evolutsiooni. 2. looduslik valik Loodusliku valiku teooria esitas esimesena C. Darwin. Tema raamat ,, The origin of species" ilmus 1859. aastal ja müüdi välja esimese päevaga. Raamatu sisu täienes tänu Wallace'ile ja ilmus kiiresti tänu Darwini tuntusele tollases ühiskonnas. Def: Sama liigi siseselt teatud isendite suurem reproduktiivne edukus seetõttu,
Selle spordialaga võib tegeleda alates 3-4 aastaselt kuni kõrge eani. Rahvaspordialana ei eelda suusatamise kuigi kõrgeid kehalisi võimeid ega ka tehnilist meisterlikkust. Miks on suusatamine inimestele kasulik? · Sobiv talvise liikumisvajaduse rahuldamiseks. Talvel oleme tubase eluviisiga, suusatamine aga viib meid loodusesse, värske õhu kätte. · Suusatamine on vaheldusrikas spordiala nii tingimuste kui iseloomu poolest. · Suusatamine on tervislik. Me kohaneme pakase, tuule ja tuisuga - organism karastub ja tugevneb. Värske õhk ja päike mõjuvad soodsalt. Suusatajad saab enamasti jagada kolmeks : · Juhusuusatajad, kelle tervis on korras ja sportimishuvisid ei ole. · Trimmisuusatajad, kes sõidavad tervise huvides, s.o. hea kehalise ja vaimse seisundi säilitamiseks regulaarselt ja tahavad kaasa teha mõnel pikal rahvasõidul. · Suusamaratonist osavõtjad, kes soovivad oma taset tõsta ning võimeid
keda võib usaldad?"); hirm oma viha ees; hirm kontrolli kaotamise ees; hirm minna hulluks. Hirm, et mind ei armastata - "kui see, kes tunneb mind kõige paremini, mind ei armasta, siis olen inimene, keda ei armastata". Nõuanne: tee oma hirmudest nimekiri; veste neist kellegagi. Kus pesitsevad nende hirmude juured? Tee oma halvavatest hirmudest motiveerivalt liikumapanev jõud. 3. Kohanduva käitumsviisi teadvustamine: suhtes üle- või alahoolitsemine. Sageli juba lapsepõlves kohaneme vastavalt kasvutingimustele kas liiga vastutavaks või vastutusest kõrvalehiilivaks. Ühe naise kokkuvõte oma abielust kõlas nii: "Mul on neli last - neist kõige vanemaga olen abielus". Tavaliselt vastutust liigselt võttev inimene leiab vastutusest kõrvalehoidva inimese või "koolitab välja" partneri selline olema. Või näiteks inimene, kes lapsepõlves on pidanud oma tundeid vaos hoidma (sageli alkohoolikute peres kasvanud laps)
pärilikkus ja kuivõrd keskkond. Just keskkonnal, sest igal inimesel on sünniga kaasa antud oma kindlad iseloomujooned, kuid kui last kasvatatakse õieti, ei pruugi need iseloomujooned vallanduda. Kuid kui laps/nooruk/täiskasvanu võtab psühhogeenset ainet, siis võib see iseloomujoon vallanduda. Inimesed on ainulaadsed seetõttu, et igaühe geneetiline programm on ainulaadne omamoodi, ja ka seetõttu, et me käitume paindlikult kohaneme keskkonnaga erineval moel. 3 1. MÕISTE ISELOOM (KARAKTER) KÄSITLUS Sõna "karakter" on tulnud kreeka keelest, kus see algselt tähistas tööriista, millega asju märgistada sai. Hiljem hakati sama sõnaga tähistama märke ehk tunnust ennast, seejärel eri tunnuste kogumit, mille abil oli võimalik esemeid omavahel eristada. Seega võis siis rääkida mis tahes esemete või nähtuste karakterist ehk esemetele omastest tunnustest.
Järelikult on B orienteerumistarve kasvanud ning seda vajadust saab rahuldada ainult massisuhtluse abil, sest inimese enda tajuväli on piiratud. Westley ja MacLeani laiendatud mudelis sõltub B meediast. Selline sõltuvusmudel ei võta arvesse, et meedia kõrval on meil ka perekond, töökaaslased, sõbrad, kool, kirik, ametiühingud, huvirühmad ja kõik muud formaalsed või mitteformaalsed suhtlusvõrgud, mille abil me ühiskonnaga kohaneme. Sestap võib vaielda, kui sõltuvad me massikommunikatsioonist siiski oleme. Maletzke mudel Kui Claude Shannoni ja Warren Weaveri mudel esindas insenerlikku ning infoteoreetilist lähenemist, Theodore M. Newcombi'i mudel sotsiaalpsühholoogilist ning Bruce Westley ja Malcolm S. MacLean'i mudel psühholoogilist vaatenurka, siis saksa publitsistikateaduse tuntuima esindaja Gerhard Maletzke mudel võtab kokku ajakirjandusteaduse arusaama kommunikatsioonist
Kuid kui laps/nooruk/täiskasvanu võtab psühhogeenset ainet, siis võib see iseloomujoon vallanduda. Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus. Tugevasti mõjutab meid ka see, mida me õpime ja kuidas me õpitud omandame. Inimene suudab vastavalt keskkonnale ennast kujundada. Inimesed on ainulaadsed seetõttu, et igaühe geneetiline programm on ainulaadne omamoodi, ja ka seetõttu, et me käitume paindlikult kohaneme keskkonnaga erineval moel. Paradoksaalselt on selle paindlikkuse meie käitumisse programmeerinud meie geneetiline päritolu. Samas Jaanus Remme,Tartu Ülikooli dotsent filosoofiadoktor, Eesti TA KBFI teadur väidab, et elu ei põhine ainult geenidel. Elujõudu, müstilist vis vitalist ehk entelehhiat on sajandeid peetud kõige elusa lahutamatuks koostisosaks. Küll on teda seotud organismi erinevate osade ja kehamahladega, hiljem on
muutuvad. See on suurus, värvus, kuju kohta kehtiv. Arvatakse, et see tuletab asjade omavahelist seost ning see tuleneb ka kogemustest. 5. taju on valiva iseloomuga tähelepanu tekib tahtlikult või tahtmata. Mõnda asja tajume, mõnda mitte, valiku teeb tähelepanumehhanism. 6. taju kohanemisvõime lühi ja pikaajaline. Lühiajaline näit. pupillid. Kiiresti kohaneme elutingimustega. Paljud rahvad ei erista sinist ja rohelist värvi. 7. ajalised ja ruumilised vastastoimed ruumiline on see, kui midagi tajukujundina vastu võtame, sõltub see sellest, mis süsteemis ta on, millisel taustal. Ajaline vastasmõju e tajukujundi tekkimisel on oluline ka see, mis enne ja pärast tajume(näit. tõstame raskust, siis pärast tundub teine raskus teist moodi). 8. õppimine osa asju sündides, osa õpime
Sõna viitab konseptrsioonile „ruut“ Konseptsioon on olemas ilma pildita ja asjata, millele ta viitab Iga märk on vastamisi teiste märkidega, mis ta defineerivad Keel on olemas mõtte ja heli piiril Üldine keel Konkreetne keel – keel on jagatud, sotsiaalne nähtus Kõne – see, kuidas räägime on individuaalne valik Edward Sapir Inimene elab objektiivses ja sotsiaalses maailmas, aga on mõjutatud ka konkreetsest keelest Me kohaneme reaalsusega kasutades selleks ka keelt Eri ühiskondade maailmad on reaalselt eristatavad ja eraldiseisvad On sama palju maailmu kui on keeli – pole olemas elatud reaalsust, mis saaks keele käest pääseda. Benjamine Lee Whorf Konseptsioonid aeg ja mateeria ei ole universaalsed, vaid sõltuvad keelest, milles nad on formuleeritud Keeled varieeruvad ja koos nendega ka konseptsioonid
annaabi.ee 
