Gearing võlgnevustase Investment appraisal investeeringu Giltedged securities kindlad hindamine väärtpaberid Goal congruence konkurentsi eesmärk K Going concern praegune mure Key factor kommentaari esindaja Gross bruto Gross profit kogukasum, kogutootlikkus L Gross margin kattekasum Labor hour rate tööaja hind Group grupeering, grupp Leverage mõjujõud Group accounts kontserni aruandlusotsus LIFO : Last in first out järjestusviis,
Kasum ühe aktsia kohta (EPS) = puhaskasum eelisaktsia dividendid / lihtaktsiate arv Rahavoog = laekumine väljamaks Omakapital = käibevara + põhivara - lühiajal. kohustused - pikaajal. kohustused e. Omakapital = varad - kohustused Lineaarne meetod = (soetusmaksumus - likvid.väärtus) / eeldatav kasulik tööiga ( soetusmaksumus -likvid .väärtus ) toodangu maht perioodil Toodangumahu meetod = eeldatav kogutootlikkus Ostjate laekumata arved = müüdud, kuid ostjate poolt tasumata kaubad (teenused) müügihinnas + käibemaks Hinnasiduvuse suhtarv (P/E) = aktsia turuhind / EPS Turuhinna ja rp.väärtuse suhtarv = aktsia turuhind / aktsia rp.väärtus 9
• osa ehk teguritootlikkust ▪ leitakse väljundi suhe ühe sisendi korral ▪ tuntuim näitaja tööviljakuse näitaja ehk tööjõu tootlikkuse näitaja ▪ olulised näitajad: materjali ja energiatootlikkus • tegurirühma tootlikkus ▪ leitakse väljundi suhe tegurirühma suhtes ▪ tuntuim näitaja: põhivara või käibevara tootlikkus • kogutootlikkus ▪ leitakse väljundi ja kõigi sisendite suhe ▪ näitajad: kogukulude või varade tootlikkus Tootlikkuse analüüs ja hindamine (annavad infot ettevõtte tootlikkuse juhtimiseks) o hindamine (analüüsi esmane ja lihtne osa), kus kõrvutatakse ettevõtte tootlikkuse näitajaid teiste võrreldavate firmade vastavate näitajatega või tootmisharu keskmisega
Tootlikkusnäitajaga haaravate sisendite alusel võib eristada: 1) osa- ehk teguritootlikkus, mille puhul leitakse väljundi suhe ühe sisendi korral. Tuntuim osatootlikkuse näitaja on tööviljakus ehk tööjõu tootlikkuse näitaja. Olulised osatootlikkuse näitajad on materjali- ja energiatootlikkus. 2) tegurirühma tootlikkus, mille puhul leitakse väljundi suhe tegurirühma suhtes. Kasutatakse näiteks põhivara või käibevara tootlikkuse leidmisel. 3)kogutootlikkus, mille puhul leitakse väljundi ja kõigi sisendite suhe. Kasutatakse kogukulude või varade tootlikkuse leidmiseks. Tootlikkuse väärtuselistest näitajatest kasutatakse põllumajanduses-kogutoodang võrreldavates hindades ühe aastatöötaja, töötunni või tööjõukulude krooni kohta. 5. Efektiivsusteooria olemus ja käsitlus väärtusteooriates (töö- ja turuväärtusteoorias) Tööväärtusteoorias võetakse ühiskondliku tootmise efektiivsuse kujunemise
Tootlikkusnäitajaga haaratavate sisendite alusel võib eristada: 1) Osa ehk teguritootlikkust, mille puhul leitakse väljundi suhe ühe sisendi korral. Tuntuim osatootlikkuse näitaja on tööviljakus ehk tööjõu tootlikkuse näitaja. Olulised osatootlikkuse näitajad on materjali- ja energiatootlikkus. 2) Tegurirühma tootlikkus, mille puhul leitakse väljundi suhe tegurirühma suhtes. Kasutatakse näiteks põhivara või käibevara tootlikkuse leidmisel. 3) Kogutootlikkus, mille puhul leitakse väljundi ja kõigi sisendite suhe. Kasutatakse kogukulude või varade tootlikkuse leidmiseks. Tootlikkuse väärtuselistest näitajatest kasutatakse põllumajanduses- kogutoodang võrreldavates hindades ühe aastatöötaja, töötunni või tööjõukulude euro kohta. Põllumajanduses on kasutusel näitaja- töökulu tundides ühe toodanguühiku (kg, t) kohta (T/P). see näitaja iseloomustab toodangu töömahukust.
näitaja lugeja, so väljund. Vastavalt sellele tuntakse põhiliselt kahte tootlikkuse mõõtmismeetodid: naturaalne (väljund on naturaalühikutes kg, tk, m jne) ja väärtuseline (väljund on rahaühikutes). Jagades väljund(id) sisendkulu(de)ga saame nn klassikalised tootlikkuse näitajad: osatootlikkus (väljund/sisend, nt müügimaht/töötajate arv turunduses), tegurirühma tootlikkus (väljund/mitu sisendit, nt müügimaht/(palgakulu+info maksumus)), kogutootlikkus (väljund/kõik sisendid, nt müügimaht/turustuskulud). Hindamine ja analüüs Pärast tootlikkuse taseme mõõtmist tuleb saavutatud tulemusi hinnata ja analüüsida. Tootlikkuse hindamine ja analüüs on teineteisega seotud. Hindamist võib käsitleda kui analüüsi esmast ja lihtsamat osa. Tootlikkuse hindamisel saab kasutada mitmeid meetodeid: x Tootlikkuse võrdlusanalüüs ehk benchmarking-analüüs. Eelkõige ettevõtte tootlikkuse võrdlemine teiste
Konvergentsi ei täheldata alati isegi Euroopa Liidu sees. Näiteks vahe Kreeka ja Saksamaa ning Lõuna-Itaalia ja Põhja- Itaalia vahel ei vähene, vaid hoopis suureneb. Valikuuringud näitavad: kui infrastruktuuri tase on erinev, pole majanduslik konkurents vaatamata kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vabale liikumisele ikka vaba. Viimased arengud näitavad, et kapital kontsentreerub üha enam nendes maades, kus töö kogutootlikkus on kõrgem, kuhu investeerida on lihtsalt kasulikum. Sinna suundub ka vaeste riikide kapital ja "ajud". 31. Aglomeratsiooniteooria Konvergentsiteooria mittetöötamise oluliseks põhjuseks peetakse aglomeratsiooni. Selle all mõistetakse kapitali ühte asukohta kogunemist (kontsentreerimist), mille tulemusena tekkiv majanduslik efekt on märkimisväärselt suurem kui sama kapital paikneks hajutatult. Ettevõtja
Tootlikkuse VÄÄRTUSELINE mõõtmismeetod on praktikas ja ettevõtte tasandil enamkasutatav. Tüüpilisteks väärtuselisteks väljunditeks on ettevõtte realiseerimse netokäive (müügimaht) ja kaubatoodang. NB! Absoluutselt täiuslikku tootlikkuse mõõtmise näitajat ei ole olemas! Tootlikkusnäitaja sisendite arvu alusel 1. osa ehk teguritootlikkus väljund / üks sisend 2. tegurirühma tootlikkus väljund / mitu sisendit 3. üld- ehk kogutootlikkus väljund / kõik sisendid FINANTSTOOTLIKKUS = müüdud toodang (müügihindades) / ostetud ressursside maksumus (ostuhindades) Tootlikkuse mõõtmise keerukus Tootlikkuse mõõtmine on keerukas teeninduses ja nn valgekraede (juhid, insenerid, programmeerijad jt) puhul, sest raske on määratleda ja mõõta väljundit ning sisendit, kvaliteedi muutuste arvestus, kiirete tehnoloogiliste muutuste mõju arvestus jne.
näitaja lugeja, so väljund. Vastavalt sellele tuntakse põhiliselt kahte tootlikkuse mõõtmismeetodid: naturaalne (väljund on naturaalühikutes kg, tk, m jne) ja väärtuseline (väljund on rahaühikutes). Jagades väljund(id) sisendkulu(de)ga saame nn klassikalised tootlikkuse näitajad: osatootlikkus (väljund/sisend, nt müügimaht/töötajate arv turunduses), tegurirühma tootlikkus (väljund/mitu sisendit, nt müügimaht/(palgakulu+info maksumus)), kogutootlikkus (väljund/kõik sisendid, nt müügimaht/turustuskulud). Hindamine ja analüüs Pärast tootlikkuse taseme mõõtmist tuleb saavutatud tulemusi hinnata ja analüüsida. Tootlikkuse hindamine ja analüüs on teineteisega seotud. Hindamist võib käsitleda kui analüüsi esmast ja lihtsamat osa. Tootlikkuse hindamisel saab kasutada mitmeid meetodeid: x Tootlikkuse võrdlusanalüüs ehk benchmarking-analüüs. Eelkõige ettevõtte tootlikkuse võrdlemine teiste
Konvergentsi ei täheldata alati isegi Euroopa Liidu sees. Näiteks vahe Kreeka ja Saksamaa ning Lõuna- Itaalia ja Põhja-Itaalia vahel ei vähene, vaid hoopis suureneb. Valikuuringud näitavad: kui infrastruktuuri tase on erinev, pole majanduslik konkurents – vaatamata kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vabale liikumisele – ikka vaba. Viimased arengud näitavad, et kapital kontsentreerub üha enam nendes maades, kus töö kogutootlikkus on kõrgem, kuhu investeerida on lihtsalt kasulikum. Sinna suundub ka vaeste riikide kapital ja “ajud”. 28. Aglomeratsiooniteooria Konvergentsiteooria mittetöötamise oluliseks põhjuseks peetakse aglomeratsiooni. Selle all mõistetakse kapitali ühte asukohta kogunemist (kontsentreerimist), mille tulemusena tekkiv majanduslik efekt on märkimisväärselt suurem kui sama kapital paikneks haju-tatult. Ettevõtja jaoks on investeeringu tegemise
(soetusmaksumus - likv.väärtus) / eeldatav kasulik tööiga Enamus ettevõtetest kasutab kulumi arvestamiseks lineaarset meetodit. 2) Toodangumahu meetod - eeldatakse, et kulum sõltub ainult kasutusajast. Soovit. kasut., kui on võimalik piisavalt täpselt määratl. põhivara tootlikkust: ( soetusmaksumus - likvid .väärtus ) toodangu maht perioodil eeldatav kogutootlikkus 3) Degressiivsed (kiirendatud) kulumi arvestam. meetodid - esimestel peri. kant. ku- ludesse suuremad summad kui hilisematel. Arvest., et põhivara tootlikus on alguses suurem ja, et kiiresti muutuva tehnol. harudes langeb see väga järsult. Jaguneb: - alaneva jäägi meetod - kulumimäär sama, seda kohald. jääkmaksumusele. Kulumisumma väheneb pidevalt.
3.1.8 Struktuuriefekt (sünergeetiline efekt)toimib mitme teguri üheaegse muutumise koosmõjul. Struktuuriefekt nt taimekasvatuses mitme teguri (väetamine, niiskus, õhk (mulla õhustamine), mulla struktuur ühistoimena e ühisefektina, mis ületab üksikefektide summa, ka tootmise intensiivistamine ja koondumine toovad kaasa lisaefekti 26. Tootlikkuse mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses. Tootlikkuse mõõtmisel kasutatavad näitajad (teguritootlikkus, osatootlikkus, kogutootlikkus). Laiemas mõistes: süsteemi väljundite ja sisendite suhe, kõigi ressursside efektiivsuse näitaja, kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii mikro- kui ka makrotasandil. Kitsamas mõistes: tuleb efektiivsusteoorias rääkida töö efektiivsusest. Iga ressursi kasutamine toob kaasa kulu: maa- rent, tööjõud- palk, kapital- kapitali protsent. Klassikalised tootlikkuse näitajad: Teguritootlikkus = väljund : mitu sisendit
annaabi.ee 
