Kordamisküsimused 1. Milliseid numbrivalimismeetodeid kasutatakse analoogtelefonides? Analoogtelefonides kasutatakse impulss- ja toonvalimist. 2. Analoogtelefoni eelised ja puudused digitaaltelefoniga võrreldes? Analoogtelefonissteemi suurim eelis on ssteemi lihtsus ja madal hind, miinuseks on andmesidevimaluse ja muude teenuste puudumine. 3. Milleks on tarvis määrata abonendiliini suurimat lubatavat kogutakistust? Suurim liini kogutakistus on piiranguks abonendi ja keskjaama vahelisele kaugusele mida peab eriti arvestama maakohtadesse liinide rajamisel ning korraliku ühenduse kindlustamisel. 4. Selgitada liinitakistuse ja telefoniaparaadi takistuse arvutamise käiku. Telefoniaparaadi takistuse mõõtmiseks lisatakse lisatakistus enne telefoniaparaati. Tuleb mõõta pinget aparaadi otstel rahu- ja hõiveseisundis. Seejärel arvutatakse aparaati läbiv vool Ohm-i valemist I = U / R.
TEST 7 ELEKTER 1. Kuidas leitakse kogutakistust jada ja rööpühenduse korral? Jadaühenduse kogutakistus on üksikute takistuste summa Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtus on üksikute takistuste pöördväärtuste summa 2. Materjalid jaotatakse elektrijuhtivuse järgi kolmeks: Pooljuhid vabade laengukandjate arv reguleeritav Dielektrikud vabade laengukandjate arv on väike Juhid vabade laengukandjate arv on suur. 3. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 4. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. 5. Joonisel on toodud elektrivälja jõujooned. Kummas punktis on elektrivälja tugevus suurem? Punktis A jõujooned kõige tihedamad 6. Seda, kui suur on mingis elektriväljapunktis posi...
suurenema umbes 4 korda. 5. Sõnasta Ohmi seadus. (3p) Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega See tähendab: kui pinge suureneb korda, suureneb korda ka voolutugevus. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist. Seda iseloomustatakse takistusega. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: 6. Miks ühendatakse ampermeeter voolutugevuse mõõtmisel juhtidega jadamisi? (2p) Juhtide ühendamine jadamisi suurendab ühenduse kogutakistust. Jadaühenduse pikendamine tähendab lisaraskuste tekitamist voolu läbiminekul ahelast. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Kogu laeng, mis määrab antud voolu tugevuse, peab mõõtmiseks ampermeetrit läbima. Seetõttu ühendatakse ampermeeter uuritava elektriseadmega jadamisi. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et ampermeeter ei mõjutaks uuritava voolu tugevust olulisel määral. Ampermeetri väikese takistuse korral ei erine vool läbi
suurem on ampermeetri takistus. Ampermeetri takistus peab olema väike. Ampermeetri osuti peab jõudma skaala viimase kriipsuni siis, kui voolutugevus võrdub mõõtepiirkonna lõppväärtusega. 6. Mida teeb voltmeeter jne Voltmeeter ühendatakse vooluringi paralleelselt ehk rööbiti. Just siis rakendub voltmeetrile ja uuritavale seadmele sama pinge. Mida suurem on voltmeetri takistus, seda vähem mõjutab voltmeeter rööpühenduse kogutakistust ja seega ka mõõdetavat pinget. Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur. Samas peab voltmeetri takistus olema just selline, et mõõtepiirkonna lõppväärtusega võrdne pinge tekitaks galvanomeetris suurima veel mõõdetava voolu ja viiks osuti skaala lõppu. 7. Mida teeb oommeeter jne Oommeetri korral kasutatakse testri sees paiknevat vooluallikat. Juht, mille takistust soovitakse mõõta, ühendatakse seda allikat ja galvanomeetrit sisaldavasse vooluringi.
naaberkeerdudes, mis ongi induktiivtakistus. Energia muundumist ei toimu. Energia pendeldab pooli ja generaatori vahel edasi tagasi, juhtmed soojendavad ja liinis esinevad energiakaod. xl=wL=2piifL 3) mahtuvustakistus- kondensaatorite takistus xc=lõpmatus xc=1/wc=1/2piifc Vahelduvvool läbib kondensaatorit seetõttu, et võnkumine levib elektrivälja kaudu ühelt elektroonilt teisele. Läbib dielektriku. 4) Reaktiivtakistus x tähendab a)xl ja xc üldnimetus, b) xl ja xc summat e. nende kogutakistust x=xl-xc Valemis on seetõttu, et voolud võnguvad vastasfaasides. (ühes min, teises max.) 5) näivtakistus Z- kõigi takistuste geomeetriline summa. Z= (ruutjuur) R(ruudus) + x(ruudus) Ohmi seadus vahelduvvoolu ahela osa kohta I= U/Z 6. Trafo ehitus ja kasutus. 7. Võnkering ja selle töö põhimõte Koosneb kond. ja poolist. Laetud kond. ühendamisel pooliga tekib elektromagnetvõnkumine (vahelduvvool). Kasutatakse kõrgsag. voolude genereerimiseks (kHz, MHz, GHz..)
2) Paralleelselt ehk rööbiti. Kui kasutatakse ühes vooluringis mõlemat ühendusviisi korraga siis saame segaühenduse. Lahendame selle vooluringi järgi kolm ülesannet: 1) voolutugevus- on kõikides vooluringi osades ühesugune.I=I1=I2 2) Kogutakistus - võrdub üksikute tarbijate takistuste summaga.R1+R2+R3.....=R 3)Igale tarbijale rakenduva pinge saame arvutada Oomi seaduse järgi. Üksikute pingelangude summa võrdub vooluallika pingega. 14. Lisa; rööpühenduse korral saab tarbijate kogutakistust arvutada veel järgmiselt: kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga. kogutakistuse enda saamiseks võtame tema pöördväärtusest pöördväärtuse. 1/R-1 =R. Rööbiti tuleb R1, R2,, R3, arvutada pöördväärtus siis tuleb liita. Rööpühenduse korral on kogutakistus väiksem kõigist takistusestest. Kui rööbiti on ühendatud ühesuguse takistusega tarbijad siis kogutakistuse arvutamiseks JAGAME ÜHE TARBIJA TAKISTUSE TARBJATE ARVUGA
keha koosneb. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Eritakistuse ühikuks on oom korda meeter ehk oom-meeter. Elektrilistest mõõteriistadest voltmeeter ühendatakse vooluringi uuritava osaga paralleelselt ehk rööbiti. Just siis rakendub voltmeetrile ja uuritavale seadmele sama pinge. Mida suurem on voltmeetri takistus, seda vähem mõjutab voltmeeter rööpühenduse kogutakistust ja seega ka mõõdetava pinget. Niisiis peab voltmeetri takistus olema võimalikult suur. Järgmine mõõteriist on ampermeeter, mis ühendatakse vooluringi järjestikku ehk jadamisi, sest ampermeetrit peab läbima kogu mõõdetav vool. Voolutugevus ahelas muutub ampermeetri lisamisel seda rohkem, mida suurem on ampermeetri takistus, seega peab ampermeetri takistus olema väike. Elektromeeteriks nimetatakse metallikesta paigutatud ja skaalaga varustatud elektroskoopi
Õige vastus on: pöördvõrdeline kiiruse neljanda astmega. Kuidas mõjub lennuki kaalu suurenemine lennuki kogutakistusele? Lennuki kaalu suurendamine ei mõju lennuki väliskujule, seega parasiittakistusele. Küll aga on vaja suuremaid tõstejõu koefitsiente (kohtumisnurki) just väiksematel kiirustel. Seega suureneb põhiliselt induktiivtakistus, sest see on võrdeline tõstejõu koefitsiendi ruuduga ja see mõjutab lennuki kogutakistust põhiliselt just väiksematel kiirustel. Õige vastus on: Suureneb takistus põhiliselt väiksematel kiirustel sest vajalikud suuremad kohtumisnurgad. Kuidas mõjub teliku väljalaskimine lennuki kogutakistusele? Teliku väljalaskmine muudab lennuki väliskuju ja seega suurendab lennuki parasiittakistust. Parasiittakistus omab suuremat rolli kogutakistuses aga just suurematel kiirustel. Õige vastus on: Suureneb takistus põhiliselt suurematel kiirustel sest suureneb parasiittakistus.
naaberkeerdudes, mis ongi induktiivtakistus. Energia muundumist ei toimu. Energia pendeldab pooli ja generaatori vahel edasi tagasi, juhtmed soojendavad ja liinis esinevad energiakaod. xl=wL=2piifL 3)mahtuvustakistus- kondensaatorite takistus xc=lõpmatus xc=1/wc=1/2piifc Vahelduvvool läbib kondensaatorit seetõttu, et võnkumine levib elektrivälja kaudu ühelt elektroonilt teisele. Läbib dielektriku. 4)Reaktiivtakistus x tähendab a)xl ja xc üldnimetus, b) xl ja xc summat e. nende kogutakistust x=xl-xc Valemis on seetõttu, et voolud võnguvad vastasfaasides. (ühes min, teises max.) 5)näivtakistus Z- kõigi takistuste geomeetriline summa. Z= (ruutjuur) R(ruudus) + x(ruudus) Ohmi seadus vahelduvvoolu ahela osa kohta I= U/Z Võimsused ja võimsustegur Aktiivtakistus on juhtmetel, hõõglampidel jne. Võimsus näitab ajaühikus sekundis tarbitud või eraldatud energiat. P- aktiivtakistus, ühik 1W, Q- reaktiivtakistus, võimsus mis pendeldab liinis/juhtmes
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud:15.04.2020 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 10 TO: Töö eesmärk: Induktiivpoolist L, Töövahendid: Impulssgeneraator, indkutiivpool, kondensaatorist C ja aktiivtakistist R mahtuvus- ja takistussalv ning ostsillograaf koosnevas ahelas (võnkeringis) toimuvate võnkumiste sumbuvuse logaritmilise dekremendi määramine Skeem Töö teoreetilised alused Ainult võnkesüsteemi sisemiste jõudude mõjul toimuvaid võnkumisi nimetatakse vabadeks võnkumisteks. V aatleme võnkesüsteemi, milleks on ideaalne võnkering. See on suletud ahel kondensaatorist C ja induktiivpoolist L . Kui laadida kondensaator ja katkestada pärast seda ahela mõjustamine väljastpoolt, hakkavad võnkeringis toimuma vab...
temperatuurist. Vooluga juhtmes eraldub alati soojust vastavalt juhi takistusele. Kuna kõrgel temperatuuril juhid sulavad, siis on mingist kindlast materjalist ja kindlate mõõtmetega (ristlõikega) juhi maksimaalne voolutugevus, millele ta vastu peab. See on eriti oluline trükkplaatide ja mikroskeemide (kiipide) puhul, sest nendes on juhtide ristlõiked suhteliselt väikesed. R=l/S R=R0(1+t), kus R0 on takistus 0'C juures ja takistuse temp. tegur. Kuidas arvutada vooluringi lõigu kogutakistust takistite jada- ja rööpühenduse korral? Milles seisneb Joule'i Lenzi seadus? Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja ajaga. Q=RI2t, Kuidas arvutada voolu võimsus? Võrdub pinge ja voolutugevuse korrutisega, iseloomustad elektrivoolu tööd ühes ajaühikus. N=UI Jadaühenduse korral N=I2R; N=A/t, rööpühendusel N=U2/R Mida väidab Ampere'i seadus? Vooluga juhtmete vastastikmõju on täiesti samasugune nagu püsimagnetite vastastikmõju.
Mida nimetatakse alalisvooluks? 3. Mille poolest juhid erinevad mittejuhtidest? 4. Mis on laendukandjateks erinevates juhtides? 5. Millistel tingimustel saab elektrivool tekkida? 6. Mida loetakse voolu suunaks? 7. Mida iseloomustab voolu tugevus? Valem. 8. Mida nimetatakse laengukandjate kontsentratsiooniks? Valem. 9. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus juhis siseehitusest lähtudes? 10. Sõnasta Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Valem. 11. Defineeri takistuse ühik 1. 12. Oska leida kogutakistust juhtide erineva ühenduse korral. 13. Millest ja kuidas sõltub juhi takistus? Valemid. 14. Selgita juhi eritakistuse mõistet. 15. Selgita takistuse temperatuuriteguri mõistet. 16. Kuidas ühendatakse ja milleks kasutatakse amper- ning voltmeetrit? 17. Milles seisneb ülijuhtivuse nähtus? 18. Joule`i-Lenzi seaduse sõnastus ja valem. 19. Elektrivoolu töö ja võimsuse arvutamise valemite tundmine ja nende kasutamise oskus ülesannete lahendamisel. 20. Ühikute 1kWh ja 1J seose tundmine
17. Kas on õige väide: "Vastuvõetava heli kõrgus oleneb sellest, kas heliallikas liigub vastuvõtja suhtes või ei liigu." Tõene 18. Kas on õige väide: "Laine levimisel ruumis kandub edasi energia, kuna laineallikast liiguvad eemale suure energiaga keskkonnaosakesed". Väär, keskkonnaosakesed ei kandu lainega kaasa, vaid võnguvad ümber oma taskaaluasendi. Energia kandub edasi ühelt osakeselt teisele seetõttu, et osakeste vahel on elastsusjõud. Elekter 1. Kuidas leitakse kogutakistust jada- ja rööpühenduse korral? a. Rööpühendus kogutakistuse pöördväärtus on üksikute takistuste pöördväärtuste summa b. Jadaühendus kogutakistus on üksikute takistuste summa 2. Materjalid jaotatakse elektrijuhtivuse järgi kolmeks: a. Juhid vabade laengukandjate arv on suur b. Dielektrikud vabade laengukandjate arv on väike c. Pooljuhid vabade laegnukandjate arv on reguleeritav 3
6. Millise nimipingega tarbijaid ühendatakse paralleelselt (rõõbiti)? 7. Kas rõõpühenduse korral on tähtis ka tarbija võimsus? 8. Milline peab rõõpühenduse korral olema tarbija nimipinge ja võrgupinge? Selgitada, kas sellise ühendusviisi puhul tarbijate sisse ja väljalülitamine mõjutavad teiste voolutarbijate tööd? 16.Takistite segaühendus. 1. Teha segaühenduse skeem. Millist skeemi nimetatakse segaühenduseks? 2. Kuidas leitakse segaühenduse korral kogutakistust? 3. Mis on pingejagur, kus teda kasutatakse? 4. Mida nimetatakse lühiühenduseks? 5. Milline on lühise korral ahela kogutakistus ja milline on ahelas vool? 6. Millise vooluga lubatakse koormata iga voolujuhet 1mm kohta, mille juures juhe ei kuumene üle? 7. Mis on lühiühenduse põhjustajaks? 8. Nimetada lühiühenduse põhjused. 9. Selleks, et vältida lühist, tuleb täita järgmisi nõudeid: ... Nimeta. 10.Mida tehakse lühiste vältimiseks? 17.Keemilised vooluallikad. 1
V W W W W W U R2 R3 UR U R = E -U ; R = : R2 , 3 = ; P =U I ; RSISE = . I R2 + R3 I Järeldus: 1. Kuidas leitakse ahela kogutakistus? 2. Kuidas leida mehhatroonikaseadme kogutakistust? 3. Kuidas leitakse antud elekrtiahela koguvõimsus? 13 4. Kuidas leida mehhatroonikaseadme koguvõimsus 5. Kas elektriseadmes emj. saab võrduda klemmipingega? 6. Selgita. Mis juhtub antud ahelas kui lambid kordamööda välja keerata? LABORATOORNE TÖÖ NR. 8 Eesmärk: tarbijate segaühendus(2. töö). 1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid. Jrk
Skeemil on n-formeerkanaliga isoleeritud paisuga väljatransistor ühise lättega lülituses. Pikkov lk 75 Rl on lätteahela takisti (tagasiside takisti),; R1 on paisu eelpingetakisti. "Faasipööraja" - aste pöörab võimendatava signaali faasi. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 27 Kujutatud on väljatransistori aseskeem. ri || Rn tähendab ri ja Rn rööpühenduse kogutakistust. 6.4.2 Ühise neeluga lülitus Ühise neeluga (ÜN-) lülitusele vastab bipolaartransistoride puhul ühise kollektoriga (ÜK-) lülitus e. emitterjärgija. Pikkov lk 76 Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 28 Joonis 6.8. Lülitusnäide: ÜN-lülituses (ühise neeluga - common drain) võimendusaste n-formeerkanaliga MOP-transistoriga [1]. Tabel 6.4
annaabi.ee 
