D amortisatsioon, T kaudsed netomaksud). Sisemajanduse puhasprodukt SPP annab ülevaate sellest toodangust, mida saab kasutada laiendatud taastootmiseks ehk tootmiseks endisest suuremas mahus. SPP = SKP D Rahvamajanduse koguproduktiks RKP spetsiifilise perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvamajanduse poolt nii riigi majandusterritooriumil kui ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtust turuhindades. RKP = SKP + netotulud välismaal. Kasutada olev kogurahvatulu = RKP + jooksvad netoülekanded välismaalt kogurahvatulu. Rahvatulu RT on teatud ajaperioodil kõigi ühiskonnaliikmete poolt kokku saadud tulude üldsumma, millest üks osa kulutatakse ja teine osa säästetakse. RT=RKP-D-T Majanduskasv reaalse SKP protsentuaalne muutus võrreldes eelmise perioodiga. Tarbijahinnaindeks THI mõõdab uuritava perioodi tüüpilise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi maksumuse muutust võrreldes baasperioodi ostukorvi maksumusega.
valitsussektoris = SKP + kaudsed maksud subsiidiumid sissetuleku meetod: töötajate palk + ettevõtete kasumid + põhivara kulum = SKP + kaudsed maksud - subsiidium kulutuste meetod: eratarbimine + avaliku sektori tarbimine + koguinvesteeringud + kaupade ja teenuste eksport- kaupade ja teenuste import. Kõik kokku on SKP turuhindades. SKP turuhindades + netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + jooksvad netoülekanded = kasutada olev kogurahvatulu. Kasutada olev kogurahvatulu amortisatsioon = kasutada olev netorahvatulu Puhas majanduslik heaolu- näitab inimese rahulolu ja hõlmab lisaks ühiskonnas loodud kogutoodangule veel ka vaba aja varimajanduse väärtuse, millest on lahutatud negatiivsed välismõjud. Kogunõudlust mõjutavad tegurid- *poliitilised-rahapoliitika, eelarvepoliitika *majandusvälised- äriline usaldus ja tulevikuootused, kapitali väärtuse muutumine, rahvusvahelised majandustingimused, demograafilised protsessid
vahelist seost igal konkreetsel tulutasandil. APS = S/Y e. MPS – Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus – igast täiendavast tuluühikust säästmisele kulutatav osa. MPS = ΔS(muutus säästudes)/ΔY(muutus tulus) 11. Investeerimine ja investeerimisjoon 12. Millal kujuneb lihtsas majandusmudelis SKP tasakaal? a. 13. Kuidas määratakse rahvamajanduse kogutulu? Mis on avaliku sektori kulutused? a. Kogurahvatulu (KRT) võrdub sisemajanduse koguprodukt pluss mitteresidentidelt saadud esmased tulud miinus mitteresidentidele makstavad esmased tulud. b. Rahvatulu (töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste ostmisest) (Puhastoodang – kaudsed maksud ja siirdemaksed) c. Avaliku sektori kulutused: i. avaliku sektori tarbimiskulud, mis on seotud hüviste
C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income) GNDI = RKP + TRf TRf – netoülekanded (siirdetulud) välismaalt (net transfers from abroad) Majapidamissektori isiklik tulu (PI – personal income) PI = RT – sotsiaalkindlustusmaksud - korporatsioonide jaotamata kasum - kasumimaksud Majapidamissektori kasutatav tulu (Yd - disposable income) Yd = isiklik tulu – isiklikud netomaksud Isiklikud netomaksud = tulumaks - riigi ning erasektori toetused majapidamistele.
kvartali suhtes langes. Keskmise brutokuupalga kasv esimesel poolaastal siiski kiirenes 7,4%- ni, sealjuures teises kvartalis isegi 8,5%-ni. Palga- ja majanduskasvu vastassuunalist liikumist saab osaliselt selgitada tööturu tavapärase inertsusega, mistõttu hakkab tööjõukulu vähenenud majandusaktiivsusega kohanduma kuni kahekvartalilise hilinemisega. Jooksevhindades SKP jätkuvalt suhteliselt kiire kasv (poolaastal keskmiselt 6,2%) ning kogurahvatulu kasvu kiirenemine 9,5%-ni võimaldas maksta kõrgemaid palku ka hinnatõusu ja välismaalt saadud tulu arvelt, mistõttu ettevõtete kasumid jätkuvalt veel kasvasid. Keskmise tarbijahindade inflatsiooniga korrigeeritud ehk reaalpalga kasv kiirenes 2013. aasta teises kvartalis 4,9%-ni. Reaalpalk on suurenenud kaheksa viimast kvartalit järjest ning jõudnud väga lähedale kriisieelsele tipptasemele, olles sellest veel vaid 1,3% madalam. Palgakasvu kiirenemine 2013
Teeninduses +Ettevõtete kasumid +Koguinvesteeringud Valitsussektoris +Põhivara kulum +Kaupade ja teenuste eksport =SKP =SKP -Kaupade ja teenuste import +Kaudsed maksud +Kaudsed maksud -Subsiidiumid -Subsiidiumid =SKP turuhindades SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + Jooksvad netoülekanded = Kasutada olev kogurahvatulu Kasutada olev kogurahvatulu - Amortisatsioon = Kasutada olev netorahvatulu VAHETOODANG on rahvamajanduses mingil perioodil toodetud hüviseid, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikuks tarbimiseks. Sellise lähenemise eesmärk on rõhutada, et majanduse lõppeesmärk on valmistada hüviseid tarbimiseks. Vahetoodete eristamiseks lõpphüvistest kasutatakse nn lisandväärtuse meetodit.
Sisemajanduse koguprodukt turuhindades, millele on liidetud koguprodukt F netotulud välismaalt (välismaalt saadud ja välismaale makstud esmaste tulude vahe). 3. RPP Rahvuslik C. Mingi ajavahemiku jooksul residentide ja mitteresidentide puhasprodukt E poolt riigi majandusterritooriumil valmistatud lõpptoodangu turuväärtus. 4. Kasutada olev D. Sissetulekud, mida kodumajapidamised tegelikult saavad kogurahvatulu B enne otseste maksude tasumist. 5. Isiklik tulu D E. Antud riigi residentide poolt loodud lõpptoodete ja teenuste turuväärtus millest on maha arvatud ärakulutatud turuväärtus, tootmisvahendite korvamiseks tehtavad kulutused (amortisatsioon). 6. Kasutatav tulu A F. Antud riigi sisemajanduse koguprodukt, millest on maha
välhenduses · RKP rahvamajanduse koguprodukt antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses · SKT sisemajanduse kogutoodang (sisulist vahet neil ei ole) · RKT rahvamajanduse kogutoodang · GNI gross national income (=RKP) (Neil on siiski ka väike sisuline erinevus, pole päris sünonüüm) =KRT kogurahvatulu GNI = RKP + NCI (net capital inflow) intressid, dividendid · Eestis GNI = 87,4 % SKP-st · Suletud majanduses RKP = SKP · Avatud majanduses RKP = SKP + NFP · NFP (net factor payments) rahvusvaheliste tegurimaksete puhasväärtus Nominaalne ja reaalne SKP · Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades · Reaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust võrreldavates (baasaasta) hindades · SKP deflaator (SKPNOM/SKPREAL)*100%
Eesti kaubavahetuse defitsiidi tekitabki peamiselt Tallinn, natuke aitab kaasa ka Tartu regioon, kõigis ülejäänud regioonides ületab eksport importi. Seevastu teenib Tallinna regioon ka peamise osa teenustekaubanduse ülejääki. Arvukalt elab inimesi (13% Eesti rahvastikust) veel Ida-Virumaal, kuid see regioon on arengus mahajäänud, ehkki majanduskäibelt ja investeeringute mahult teisel kohal. Rahvatulu 1 inimese kohta on seal madalaim kogu Eestis, kogurahvatulu aga vaid 8% Eesti üldmahust. Seal on kõige suurem tööpuudus. Ka sissetuleku suuruselt 1 elaniku kohta on ta vaesemate hulgas. Põllu- ja metsamajanduses on see regioon tähtsusetu. Ka Eesti väliskaubanduses on ta vaid teisejärguline tegija. Viimasel ajal on aga Ida-Virumaa majanduse seisund selgelt paranema hakanud. Tartumaal on elanikke 150 000, Pärnumaal 90 000. Need kaks regiooni on ka jõukamate hulgas, sissetulek
säästmiseks. 2. RKP, F B. Sisemajanduse koguprodukt turuhindades, millele on liidetud Rahvuslik netotulud välismaalt, see on välismaalt saadud ja välismaale koguprodukt makstud esmaste tulude vahe. 3. RPP Rahvuslik C. Mingi ajavahemiku jooksul residentide ja mitteresidentide poolt puhasprodukt E riigi majandusterritooriumil valmistatud lõpptoodangu turuväärtus. 4. Kasutada olev D. Sissetulekud, mida kodumajapidamised tegelikult saavad enne kogurahvatulu B otseste maksude tasumist. 5. Isiklik tulu E. Antud riigi residentide poolt loodud lõpptoodete ja teenuste D turuväärtus, millest on maha arvatud ärakulutatud tootmisvahendite korvamiseks tehtavad kulutused (amortisatsioon). 6. Kasutatav tulu F. Antud riigi sisemajanduse koguprodukt, millele on liidetud nii netotulud välismaalt kui ka jooksvad netoülekanded välismaalt, see
Teeninduses +Ettevõtete kasumid +Koguinvesteeringud Valitsussektoris +Põhivara kulum +Kaupade ja teenuste eksport =SKP =SKP -Kaupade ja teenuste import +Kaudsed maksud +Kaudsed maksud -Subsiidiumid -Subsiidiumid =SKP turuhindades SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + Jooksvad netoülekanded = Kasutada olev kogurahvatulu Kasutada olev kogurahvatulu - Amortisatsioon = Kasutada olev netorahvatulu Neid rahvamajanduses mingil perioodil toodetud hüviseid, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikuks tarbimiseks, nimetatakse vahetoodanguks. Sellise lähenemise eesmärk on rõhutada, et majanduse lõppeesmärk on valmistada hüviseid tarbimiseks. Vahetoodete eristamiseks lõpphüvistest kasutatakse nn lisandväärtuse meetodit. Lisandväärtus on kogutoodangu väärtus, millest on lahutatud teistelt tootjatelt
varimajandus). Analüüs näitab, et suurema majandusvabadusega riikides on üldjuhul ka kiirem majanduskasv. Majandusvabaduse indeksit on koostanud ka Fraseri Instituut järgmiste näitajate alusel: valitsuse suurus, omandiõiguse kaitse, legaalse raha kättesaadavus, kaubandusvabadused, krediidiregulatsioon, tööturu paindlikkus ja ettevõtluskeskkond. ÜRO ja Maailmapank kasutavad kogurahvatulu (GNI – gross national income) ostujõu pariteedil põhinevat (purchasing power parity, PPP) näitajat. Rahvatulu erineb sisemajanduse kogutoodangust eelkõige piiriülese majandustegevuse arvestamise poolest. SKT on territooriumikeskne, rahvatulu aga elukohakeskne mõõdik. Esimesel juhul lähevad arvesse kõik tulud, mis on loodud mingi riigi territooriumil, teisel juhul aga vaid selles riigis elavate inimeste tulud, sõltumata sellest, kus need loodud on.
annaabi.ee 
