Lääne-Rooma languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused ) Ida-Rooma - 1) Soodsamad geograafilised tingimused 2) Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid Tänu neile oli Konstatinoopolil võimalik oma riigi oiire kindlustada ja ründajatel vastu lööki anda, mida Lääne-Rooma ei saanud tänu nende puudustele. Ida-Rooma välis- ja sisepoliitika iseloomulikud jooned ) Välispoliitika: 1) Eesmärk taastada Rooma keisririik endistes piirides 2) Tugev tsentraliseeritus Sisepoliitika: 1) Vabad kogukondlased 2) Kasutati orjatööjõudu 13. sajandini 3) Mindi kaitsestrateegias üle uuele süsteemile Frangi riigi kujunemine Frangi riik oli esimene suurim riiklik moodustis, mis tekkis lagunenud Lääne-Rooma alale. Frangi riigis eristatakse 4 etappi 1) Iseseisev keltide gallia riik ( 1 saj eKr - Caesari vallutusteni) 2) Gallia Rooma provintsina ( 1 saj II pool eKr - 3 saj pKr) 3) Merovingide gallia aeg ( 5 - 8 saj) 4) Karolingide gallia aeg ( 8 - 10 saj)
tsivilisatsiooni umbes 3000 a. Tagasi, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad (ratas, ader, niisutuskanalid, veok) ja linnade ehitajad. Nende ajast on teada esimesed koolid ja seadused. Sumerid linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Riiki valitses kuningas. Ühikonda kuulusid ka preestrid ja vabad kogukondlased. Mesopotaamia arhitektuur. Tsikuraat ja Paabeli torn. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised, millest enamik olid ainult päikese käes kuivatatud (seetõttu pole ehitistest ka tänaseks kuigi palju säilinud). Leiutati kaared ja võlvid. Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole
Johhaniitide ordud- asutati 1070 Jeruusalemmas(ül. Palverändurite toitmine ja haigete ravimine), 6000 meest Templiordu-asutati 1118 Jeruusalemmas(enim kardetud muhameedlaste seas, rikkad, keskus Prantsusmaal), 6000 meest Saksa ordu-leedukate, poolakate ristimine(asutati 1128) Pilet 12 1.Bütsantsi riigi korraldus-Keiser(piiramatu võim), Konstantinoopoli patriarh(kirikupea), Senat(andis keisrile nõu), rahvas(jagunes hipodroomi parteisse kaariku värvi järgi), õukond, ametkond, vabad kogukondlased, orjad. 2.Talupoegade koormised kõrgkeskajal-teotöö(töö isanda majapidamises), loonusrent(osa heinast, küttepuust, käsitööst, põllusaagist), maks veski ja leivaahju kasutuse eest. Pilet 13 1.Euroopa varakeskajal(Frangi riik. Linnaelu allakäik.Feodaalkorra kujunemine)- Frangi riik- Chlodovech tungis Galliasse, ristis ennast ja kaaskondlased, lähendas Rooma vaimulikkonnale(nägid Frangi riigis liitlast).6-7 saj riigi ühtsus kadus ja peale kuninga surma vennatapusõjad
Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. Kiilkiri savitahvlil. Vähem kui poole aastatuhandega läbisid sumerid tee, mis algas piltkirjaga ja lõppes selle muutumisega nn kiilkirjaks. Kiilkirja uurijaid jahmatas kõige rohkem selle keerulisus. Kuigi kasutati kõigest viit kiilu - horisontaalset, vertikaalset, viltust ülalt alla, viltust alt üles ja 4 nn nurkkiilu, moodustati nendest peaaegu loendamatul hulgal erinevaid
vangil võis olla teatud varandus ja perekond. Järk-järgult vangide arv kasvas, töökoorem suurenes ning õigused vähenesid. Lõpuks jäid nad hoopis ilma õigusteta ning muutusid peremehe omandiks ehk orjadeks. Orje omasid rikkamad, kes olid suutelised neid ülal pidama. Neid nimetatakse orjapidajateks. Rikkad orjapidajad said suursugustest kogukondlastest. Orjade töö suurendas nende rikkust veelgi ning nad moodustasid ühiskonnas jõuka ülemkihi. Tavalised kogukondlased, kes orje pidada ei jaksanud, vaesusid konkurentsis orjapidajatega ning moodustasid vaeste vabade põlluharijate kihi. Riigi tekkimine. Riigi tekkimisele on nimetatud mitmesuguseid põhjuseid: on loomulik, et vanimate kõrgkultuuride elanikud muutusid rikkamaks neid ümbritsevate alade elanikest ning need hakkasid korraldama järjepidevaid rüüsteretki, et naabrite rikkustest osa saada. Selleks, et vastu seista metsikute naaberrahvaste kallaletungidele põlluharijad
Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud
Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri – kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud
Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud
et oleks midagi asjalikumat teha ja lihtsam vastassooga suhtlema minna, Ekke mõtiskleb, et poisid näevad ilma tööriistatetta nagu kohmetud ja paljad välja. Pärast kui praost küsib ütleb karget noomimist ootev Ekke, et teenisid 7 krooni ja 30 senti mis pole lähedaltki palju, et katta kasvamise kulusid ja tekkitada tulusid kuid praost on ikka meelitatud,et ta töö kannab vilja. #9 Eided külas on rääkinud prouale ja kogukondlased Professor Priidule ehk praosti pojale linnas, et praost on lakkanud täitmas oma kiriku ja jumala teenri kohustusi. Samuti on ta ka laenu votnud pangast. Lõpuks võttis poeg praostil kätte ja tuli maale isale külla asju klaarima. Praost räägib Ekkele, et ju vist naine on kittunud jätkuvalt ja, et ta ootab kanget vaidlust ning kardab, et ta pruugib vastusevõlgu jääda mõnele poja küsimusele. Peale selle kui poeg isaga kokku sai märkas Priit ja palus kuhugi privaatsemasse minna,
Idapoole rännanud viikingid panid aluse varjaagidele, kes olid põhiliselt orjakaupmehed. Keskaegne feodaalkord Keskaegne feodaalkord (senjööri vasalli suhte vaatepunktist) sai alguse varakeskaja lõpul. Feodaalkorra juured on Rooma riigis, kus hakati üha enam orjade asemel kasutama rentnike ,,colonite" tööjõudu, kes kinnistati maakülge, ning nad hakkasid sulanduma ühte orjadega. Nendele omakorda tulid juurde Frangi kogukondlased, kes olid vabad kuid nendel oli sõjaväekohustus. Anti end üliku kaitse alla ja seeläbi loovutati ülikule sõjaväe kohustus sõjaväe kohustuse vastu anti oma maa. Aina suurem rõhk oli raskeratsaväel. Feodaalkorra tulemusena oli suurem osa talupoegi muutunud sõltuvateks ja sunnismaisteks. 9saj Karolingide ajal anti Frangi riigi eri piirkondades feodaalidele kohtumõistmise õigus. Enne Karl Martelli ei olnud vasallidel üldjuhul maad. Karl Martell andis vasallidele maad, et
a.e.m.a., Babüloni kadumine ajalooareenilt 2.1. Vana-Babüloonia riiklik korraldus 18. saj. e.m.a. Vana-Babüloonia riiklik korraldus (18.saj.e.m.a.) Kuningas Ülempreestrid Nubanda Alaline sõjavägi (redu, bairu) paleevalitseja Templite nõukogud, Kuningakohus Maakaitsevägi ühtlasi templikohtud (vabad kogukondlased) Põhja asevalitseja Lõuna asevalitseja (Sippari linn) (Larsa linn) Piirkonnakohtud Linnakohtud Sikkanaku Sikkanaku piirkonna asevalitseja piirkonna asevalitseja Rabianum Rabianum
annaabi.ee 
