3.Sotsiaalsed vajadused-inimene omandab need koos kultuuriga. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Tegevusele kohase optimaalseisundina käsitletakse erutuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse vahelist seost. Vastandprotsessina käsitletakse olukordi, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidiseid tundeid. Homöostaatilise seisundi tegulatsioon on seotud nende protsessidega, mille abil organism püüdleb seesmise tasakaaluseisundi saavutamise poole. Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Abraham Maslow püramiid: 1.Füsioloogilised vajadused- seksuaal-, vee-, toidu- ,unevajadus jms. 2.Kaitstusvajadus.-inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust. 3
Tõenäoliselt vaid hingamisvajadus pole kultuuriga seotud. AKTIVATSIOONITEOORIAD 1. Optimaalseisundi teooria- füsioloogiline aktivatsioon(=erutus) ja tegevuse tulemus<-kuidas seotud? Yerkes-Dodsoni seadus:tegevus on kõige tulemuslikum, kui erutuse tase on optimaalne! So. individuaalne.(väga madal erutus- >igavus; väga kõrge erutus->vead, liigne pabin) 2. Vastandprotsesside teooria- inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded.(N.Benji hüpe: algul hirm->pärast nauding; iga hüppega hirm kahaneb ning nauding suureneb). 3. Tasakaaluseisundi regulatsiooni teooria- esmatähtis on bioloogiliste vajaduste rahuldamine. vajadus->pinge->tegutsemine->tasakaalu taastumine Bioloogilised vajadused: 1) kaitsevad organismi 2) aitavad säilitada selle seesmist tasakaalu(homoöstaat)(N. inimene vajab oma kehale/ vaimule energiat,
Tegevus on kõige tulemuslikum erutuse optimaalse taseme korral. Kui inimene on nii motiveeritud kui ka mõõdukalt erutunud, siis tegutseb ta kõige efektiivsemalt.Vähese erutuse ja motiveerituse korral tuntakse lihtsalt igavust, puudub huvi tegevuse vastu.Liialt kõrge erutus võib aga põhjustada palju vigu ja alati ei saa inimene aru sellestki, mida talle öeldakse. 23.Vastandprotsessid Need protsessiod on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded. Niisugustel juhtudel talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu millegi meeldivani.Vastand protsessid võivad toimida ka teistpidi: algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv. 24.Homöostaas Homöostaatilise seisundi regulastioon. Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitad ning taotlevad ühtlasi tema seesmist tasakaaluseisundit(homöostaasi) 25.A.Maslow püramiid Teoreetiline vajaduste areng
Optimaalseisundina käsitletakse erutuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse vahelist seost. Erinevus on erutuse tasemes. Yerkes-Dodsoni seadus kirjeldab seost U-kujulise kõverana: tegevus on kõige tulemuslikum erutuse optimaalse taseme korral. Optimaalseisund toimib teatud piires uued kogemused, mis on eelnevatest täiesti erinevad, kuid positiivsed, ei mõju nii ärritavalt kui negatiivsed. Vastandprotsessid on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded. Sellistel juhtudel talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu meeldivani. Vastandprotsess võib toimida ka teistpidi: algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv see kestab kauem kui meeldiv tunne. Homöostaatilise seisundi ehk tasakaaluseisundi regulatsioon. Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada, vajadusi rahuldatakse esmajärjekorras ja nende olemasolust teatab meile ajejõud
tekitavad (3). Vähese erutuse ja motiveerituse korral tuntakse igavust ning puudub huvi tegevuse vastu. Liialt kõrge erutus võib aga põhjustada palju vigu. Raskeid ülesandeid on võimalik edukalt lahendada siis, kui erutuse tase on võrdlemisi madal, lihtsate ülesannete korral võib see olla kõrgem (2: 127). 2.2 Vastandprotsessid Vastandprotsessid on seotud olukoradega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded. Niisugustel juhtudel talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu millegi meeldivani (2: 128). See protsess võib toimida ka teistpidi: algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv. Kusjuures kestab see kauem kui meeldiv tunne. 6 2.3 Homöostaatilise seisundi regulatsioon Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada ning taotlevad ühtlasi tema
vastavalt põhjuse ja tagajärje seose seadusele” (B 232). c) “vastastikkuse toime ehk ühteseotuse seaduse kohase üheaegseltolemise printsiip”: “Kõik substantsid, kuivõrd neid tajutakse ruumis üheaegseina, asuvad täielikus vastasmõjus” (B 256). Kolm esimest üldprintsiipide klassi konstitueerivad selle, mida Kant nimetab “objektiks üldse” või ka „looduseks formaalses mõttes” ja mida võib tema käsitluse kohaselt omistada kõigele kogetavale a priori. “Objekt üldse” ehk „loodus formaalses mõttes” on niisiis midagi sellist, mis on iseloomustatav ekstensiivse ja intensiivse suurusega, mis allub substantsi jäävuse seadusele ja on ümbritsevate objektidega seotud põhjuslike ning vastastikkuse toime seostega. Need “paratamatu seose” üldprintsiibid konstitueerivad looduse (nagu meie seda kogeme) kui aru seadustele alluva seose esialgu veel silmas pidamata seda, kas on üldse
306 asutas Epikuros Ateenas atomistide kogukonna, mis tegutses kuni tema surmani. Arvatakse, et Epikurose poolt sisse toodud muudatused võisid olla põhjustatud Demokritese kritiseerimisest Aristotelese poolt. Erinevalt Demokritesest väidab Epikuros, et kuna kõik meie meeleaistingud on otseselt põhjustatud reaalselt eksisteerivate aatomite mõjudet meeleorganitele, on need ka tõesed. Võrreldes Demokritesega omistab Epikuros inimese poolt kogetavale maailmale palju suurema reaalsuse ning suhtub vähem skeptiliselt inimteadmiste väärtusesse. Alles Epikuros ütles selgelt välja, et ehkki aatomid on füüsiliselt jagamatud, on neid kontseptuaalselt siiski võimalik jagada- vastasel juhul ei saaks aatomitele omistada selliseid omadusi nagu näiteks kuju ja suurus. Augustinus filosoofina. Augustinust(354-430) on nimetatud apostlite järel kiriku kõige väljapaistvamaks õpetajaks. A filosofiaalne töö on seotud ristiusuga. Religioossne
olnud Demokritese õpilane.Epikuros asutas Ateenas atomistide kogukonna, mis tegutses kuni tema surmani. Arvatakse, et Epikurose poolt sisse toodud muudatused võisid olla põhjustatud Demokritese kritiseerimisest Aristotelese poolt. Erinevalt Demokritesest väidab Epikuros, et kuna kõik meie meeleaistingud on otseselt põhjustatud reaalselt eksisteerivate aatomite mõjudet meeleorganitele, on need ka tõesed. Võrreldes Demokritesega omistab Epikuros inimese poolt kogetavale maailmale palju suurema reaalsuse ning suhtub vähem skeptiliselt inimteadmiste väärtusesse. Alles Epikuros ütles selgelt välja, et ehkki aatomid on füüsiliselt jagamatud, on neid kontseptuaalselt siiski võimalik jagada- vastasel juhul ei saaks aatomitele omistada selliseid omadusi nagu näiteks kuju ja suurus. ONTOLOOGILINE ARGUMENT JA SELLE KRIITIKA. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm
306 asutas Epikuros Ateenas atomistide kogukonna, mis tegutses kuni tema surmani. Arvatakse, et Epikurose poolt sisse toodud muudatused võisid olla põhjustatud Demokritese kritiseerimisest Aristotelese poolt. Erinevalt Demokritesest väidab Epikuros, et kuna kõik meie meeleaistingud on otseselt põhjustatud reaalselt eksisteerivate aatomite mõjudet meeleorganitele, on need ka tõesed. Võrreldes Demokritesega omistab Epikuros inimese poolt kogetavale maailmale palju suurema reaalsuse ning suhtub vähem skeptiliselt inimteadmiste väärtusesse. Alles Epikuros ütles selgelt välja, et ehkki aatomid on füüsiliselt jagamatud, on neid kontseptuaalselt siiski võimalik jagada - vastasel juhul ei saaks aatomitele omistada selliseid omadusi nagu näiteks kuju ja suurus. Ontoloogiline argument ja selle kriitika. 8 Ontoloogiline jumalatõestus ja selle kriitika. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline
Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Optimaalseisund kui kaks täiesti võrdsete oskustega inimest lähevad autojuhieksamile. Üks neist on väga ärevil, teine rahulik.. eksami sooritab paremini rahulikuks jäänu. Tulemus on kõige tulemuslikum erutuse optimaalse taseme korral. Vastandprotsessid. Need protsessid on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded. Niisugusel juhul talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu millegi meeldivani. Samas võib olla ka nii, et algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv. Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Maslow püramiid: 1) Füsioloogilised vajadused- seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms 2) Kaitstusvajadus- inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust
efektiivsemalt. Vähese erutuse ja motivatsiooni korral tuntakse lihtsalt igavust, puudub huvi tegevuse vastu. Liialt kõrge erutus võib aga põhjustada palju vigu ja alati ei saa inimene aru sellestki, mida talle öeldakse. Optimaalseisund toimub teatud piires. Uued kogemused, mis on varasematest täiesti erinevad, aga positiivsed, ei mõju nii ärritavalt kui erinevad, aga negatiivsed. Vastandprotsessid- Need protsessid on seotud olukordadega, kui inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded. Niisugustel juhtudel talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu millegi meeldivani. Vastandprotsess võib aga toimuda ja teistpidi: algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv. Homöostaatilise seisundi regulatsioon- Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada ning taotlevad ühtlasi tema seesmist tasakaaluseisundit. Neid vajadusi rahuldatakse esmajärjekorras ja nende olemasolust teatavad meile ajejõud. Inimene tajub häirivat pinget, ta on
krediitkaardi kasutamise ja järelmaksu võimalust jne. Teeninduskvaliteet on mulje, mida mõjutavad ootused enne ostu (kui ootused suured, peab pakutav olema täiuslik) ja mulje pärast ostu (kui ei looda palju, siis on pakutavaga rahul isegi siis, kui see pole perfektne). Ootused sõltuvad omakorda vajaduse suurusest (hädavajalik, siis ootused vähenevad) ja toote, teenuse hinnast (madal hind viib ootusi alla). Tarbijate ootused enne kauplusse sisenemist avaldavad mõju kogetavale imidzile. Kaubandusettevõtted ei eksisteeri isolatsioonis, vaid peavad võistlema turul ostjate poolehoiu pärast paljude teiste sarnaste ettevõtetega, sest ainult klientide vajaduste rahuldamisest ei piisa. Kaupmehed püüavad parandada teenindust ja käitumist potentsiaalsete klientide suhtes, selleks et äratada ja hoida huvi eneste suhtes. Teenindus ja miljöö kujutavad endast kaupluse imidzi loomisel juhtivat osa. Tänapäeva kauplusekülastaja tahab käepärasust, mugavust ja lahkust
· Berkowitzi teooria tugevusteks on võime seletada, miks teatud negatiivsed emotsioonid võivad vallandada viha ja agressiivsuse, ehkki need pole tingimata adaptiivsed miks oma emotsioone eristama õppinud inimesed ei näita selliseid mittekohastumuslikke tendentse · Õpetades emotsioonide eristamist võib Berkowitzi arvates vähendada ühiskonnas avalduvat üldistunud agressiivsust ja suurendada kohastumuslikku reageerimist vastavalt kogetavale emotsioonile · Õpitud agressiivsuse kujunemisel on oluline roll mudelõppel (sotsiaalsel ehk vaatlusõppel) · Sotsiaalne õppimine toimub perekonnas, TV vaatamise kaudu ja mujal, ent see ei pea ilmtingimata agressiivsele käitumisele viima (õppimise tulemus võib olla ka mudelile vastanduv) · Uurimused vägivaldse sisuga pornograafia kohta osutavad, et selle vaatamine võib alandada meestel pidurdust seksuaalvägivalla suhtes