Hakkas tekkima uusi mittedemokraatlike liikumisi, mis pidasid hädade põhjustajaks justnimelt demokraatiat. Nende meelest oli parim lahendus probleemidele diktatuuri kehtestamine, mis pidi riigi majanduse õitsengule viima. Diktatuuridele aitasid kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, kus valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad. Seda kasutasid ära oskuslikult äärmuslikud liikumised. Toetuti inimeste kogenematusele ja rahulolematusele ning suudeti inimesi ära kasutada oma huvide rahuldamiseks. Ka pettumine Versailles' süsteemis oli eelduseks, sest paljud rahvad pidasid Versailles' rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. Üleüldiselt pettuti ka demokraatlikus riigikorralduses. Valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas riigisiseseid võimuvõitlusi ning ebastabiilsust
Hamlet 1. Ülesanne 1. Ophelia oli noor ja üsna naiivne tütarlaps. Ophelia pidas oluliseks võrdselt oma perekonda ja armastatut. Ophelia oli väga kogenematu eriti armuasjades. Ta kuulas hoolega oma venna ja isa nõu ning usaldas neid täielikult. Tänu oma noorusele ja kogenematusele ei olnud Ophelia eriti iseseisev ning tänu oma isa, venna ja ka Hamleti kaotusele, ei olnud tal enam kindlaid eeskujusid ning lisandunud süütunne juhtunu pärast, võisid olla põhjused tema hulluks minemise taga. 2. Hamleti kõige olulistemaks väärtusteks olid ausus, sõnakuulelikus ja oma sõna pidamine. Enamus näidendist juhindus Hamlet oma tegudes ustavusest oma isale, kelle surm oli Hamlet mõtte ja tunde maailma kõvasti raputanud
Samuti tunnistas Margarete, et ema surm on tema töö. Ta leidis ka, et on mõttetu pageda kuna ta tabataks ikkagi. Ning tema meelest on hale kui peab kodudult kerjama hakkama, ning samas ka tead, et oled süüdi. 12.Mida tähendab Margarethe viimane repliik? Margarete mõistis, et on valesti talitanud ning kahetses seda. Ta palus Jumalalt andestust ning ka sai selle, kuna Margarete ei olnud tahtlikult kaldunud halvale teele vaid oli sinna sattunud tänu oma kogenematusele. Tema viimane repliik tähendas hirmu. Ta mõistis, et Faust on sõlminud lepingu kuradiga ning soovis, et Faust loobuks kuratlikust elust ning pöörduks samamoodi jumala teele.
Retsenseeritavaks tööks on ,,Enesehävituslikud tendentsid" ning selle essee eesmärgiks on panna inimesi mõtlema, mida ja kuidas teha, et praegu tehtud otsused ei mõjutaks nende ega ka teiste tulevikku negatiivselt, samuti on ka eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused antud probleemi suhtes. Töö sisu algabki nende kahe äärmuse, arengumaade ja arenenud maade võrdlusega ja keskendub looduse säästmisele, läheb edasi enesehävituslikele tendentsidele, kogenematusele ja etteplaneerimisele. Seejärel räägib autor sellest, et paremuse saavutamiseks tuleb alustada iseendast, järgmisena räägib autor kangekaelsusest ja lõpetab essee sellega, et arengumaade inimesi tuleb harida. Essee põhisõnumiks ongi see, et inimesed peavad hoolikalt mõtlema nende otsuste üle, mida nad teevad, sest iga väiksemgi valik mõjutab tulevikku. Arengumaades tehtavad halvad valikud tulevad harimatusest ja ajalise ressursi puudumisest, kuid arenenud maades tehakse neid
Retsenseeritavaks tööks on ,,Enesehävituslikud tendentsid" ning selle essee eesmärgiks on panna inimesi mõtlema, mida ja kuidas teha, et praegu tehtud otsused ei mõjutaks nende ega ka teiste tulevikku negatiivselt, samuti on ka eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused antud probleemi suhtes. Töö sisu algabki nende kahe äärmuse, arengumaade ja arenenud maade võrdlusega ja keskendub looduse säästmisele, läheb edasi enesehävituslikele tendentsidele, kogenematusele ja etteplaneerimisele. Seejärel räägib autor sellest, et paremuse saavutamiseks tuleb alustada iseendast, järgmisena räägib autor kangekaelsusest ja lõpetab essee sellega, et arengumaade inimesi tuleb harida. Essee põhisõnumiks ongi see, et inimesed peavad hoolikalt mõtlema nende otsuste üle, mida nad teevad, sest iga väiksemgi valik mõjutab tulevikku. Arengumaades tehtavad halvad valikud tulevad harimatusest ja ajalise ressursi puudumisest, kuid arenenud maades tehakse neid
tähtsaimaks punktiks välispoliitika ja USAga konkureerimine. Brežnevi ideeks oli eelkäiajaga võrreldes rahumeelsem suund – Hruštšovi mängimine tuumasõja piiridel oli tema jaoks liialdus. Samas olid aga uued liidrid, eesotsas Brežneviga, välispoliitiliselt kogenematud. 5 See jälle tähendas otsuste langetamisel aina suuremat isiklikku arvamust, kui pigem teadmisi reaalpoliitilisest olukorrast. Samas selgus, et kogenematusele ei tasu nii suurt rõhku panna, kuna 1972. aastal sõlmis Brežnev Moskvas Nixoniga USA-NSVL suhete aluspõhimõtete dokumendi, sealhulgas strateegilise relvastuse piiramise kokkuleppe. Sellest sai Brežnevi karjääri tipphetk ning tähistas Nõukogude Liidu rahvusvahelise maine kõrgpunkti külma sõja ajal.6 Brežnevi põhimõtteks oli, et sõjarelvade tootmise intensiivistumine ei ole mitte sõjaks, vaid rahulepete loomise tagamiseks
kohandada valitsuse administratsiooni bürokraatlikud struktuurid oma juhi tahtega. Selle tulemusena sattusid riigi bürokraatlikud struktuurid üha enam Führer'i võimu alla. Hitleri autoriteet põhines asjaolul, et ta oli nimetatud valitsusjuhiks. Kuid erinevalt eelmistest kantsleritest, polnud Hitleril valitsustöö kogemusi ja tema valitsemisstiili eripärana olid talle varjamatult vastumeelt bürokraatlikud protseduurid ja tavalise administratiivtöö rutiin. Vaatamata ametialasele kogenematusele, andsid massiline toetajaskond ja "rahvusliku ülestõusu" atmosfäär, mis ümbritsesid Hitlerit tema kantsleriaastate algusest peale, talle kohe eelise, mida teistel kantsleritel polnud. Kuigi algul hoolitses Hitler selle eest, et mitte tekitada tülisid koalitsioonikabineti sees, kus natsid olid vähemuses, muutusid varsti kiirelt, teravalt ja otsustavalt nii kantsleri staatus kui ka kabineti ja selle liikmete roll seaduste vastuvõtmisel
Ta kergendas oma paadi lasti, et hõlpsamini läbi elu ohtude ja tormide purjetada. Viskas välja asjad, mida ta pidas üleliigseks. Aga tegelikult jättis ta end ilma vee ja toidu tagavarast. Nüüd purjetab ta kergemini edasi, aga janusse surijana. Täiskasvanud tunnevad sageli head meelt kurvast teenest valmistada noori selleks ette, et nad hakkavad kunagi enamiku asjust, mis praegu nende südant ja meeli ülendavad pettekujutluseks pidama. Sügavam elukogemus räägib kogenematusele teist juttu. Ta vannutab noori eluaeg truuks jääma mõtetele, mis neid praegu vaimustavad. Nooruseidealismis tunnetab inimene tõde. See idealism on rikkus, mida ei tohi millegi vastu vahetada. See, kes asub head tegema, ei tohi oodata, et inimesed sel puhul kivid tema teelt ära korjavad, vaid peab valimis olema saatuse katsumusteks, et bad hakkavad neid talle just teele ette veeretama. Neist aitab üle saada üksnes jõud, mis selle vastupanu puhul
Sihilik. - Desinformatsioon. Väära info levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise eesmärki (eksitamist). Pole sihilik valetamine. - Kavalus. Kasutatakse ära inimese ratsionaalset ja dogmaatilist eksimust. ! 11/14 Demagoogilised võtted: 1. Argumentatsioon teadmatusele või kogenematusele. 2. Argumentatsioon inimlikkusele või kaastundele. 3. Argumentatsioon tugineb enamuse (eel)arvamustele, emotsioonidele, hoiakutele või entusiasmile. 4. Argumentatsioon jõule, ähvardusele, hirmutamisele, väljapressimisele. 5. Argumentatsioon isikule või isiku vastu. 6. Argumentatsioon kasumile. 7. Argumentatsioon tervele mõistusele. 8. Argumentatsioon ustavusele, ohutusele, kindlusele. 9. Argumentatsioon autoriteedile. 10.Sildistamine – solvangud, hüüdnimed. 11
Sihilik. - Desinformatsioon. Väära info levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise eesmärki (eksitamist). Pole sihilik valetamine. - Kavalus. Kasutatakse ära inimese ratsionaalset ja dogmaatilist eksimust. ! 11/14 Demagoogilised võtted: 1. Argumentatsioon teadmatusele või kogenematusele. 2. Argumentatsioon inimlikkusele või kaastundele. 3. Argumentatsioon tugineb enamuse (eel)arvamustele, emotsioonidele, hoiakutele või entusiasmile. 4. Argumentatsioon jõule, ähvardusele, hirmutamisele, väljapressimisele. 5. Argumentatsioon isikule või isiku vastu. 6. Argumentatsioon kasumile. 7. Argumentatsioon tervele mõistusele. 8. Argumentatsioon ustavusele, ohutusele, kindlusele. 9. Argumentatsioon autoriteedile. 10.Sildistamine solvangud, hüüdnimed. 11
eksitusse.
41_fl_vi-x
Demagoogilisi võtted tõestuses
Demagoogia (
4. Täpsuse nõue. Kõik premisside hulgas olevad õiguslaused on sellele järeldusele eriomased ja alati selle otsuse jaoks vajalikud ning piisavad. Mittelojaalsed, koguni demagooglised argumendid. Selle kasutamine on loomulikult põhimõtteliselt keelatud, kuid mille nimekiri on üsna pikk. Nende kasutamine on sisuliselt tõe moonutamine, väärkujutuse kujundamine ja tõe moonutamise loogiline võte. Argumentatsiooni ei tohi olla rajatud: · Kogenematusele, teadmatusele · Kaastundele · Emotsioonidele, entusiasmile · Jõule, ähvardusele, hirmutamisele, väljapressimisele · Suunatud isiku vastu · Seotud kasumi saamisega · Ustavuse saavutamisele · Autoriteedile · Lihtrahvalikkusele · Siltide külgekleepimisele · Initsiatiiv opponent püüab vastaspoolele suruda peale läbi oma argumentatsiooni midagi · Konsentratsioon teadlikult valitakse välja tõesuse nõrgem osa ja väidetakse, et tõendid selle kohta pole
13 d) Argumentum ad misericordiam inimlikkusele või kaastundele tuginev argumentatsioon. e) Argumentum ad ignominiam häbitundele rõhuv argumentatsioon. f) Argumentum ad populum enamiku (eel)arvamustele, emotsioonidele, hoiakutele või entusiasmile tuginev argumentatsioon. g) Argumentum ad ignorantiam argumentatsioon teadmatusele või kogenematusele.. 3. Ülemäärane lihtsustamine (fallacies of oversimplification). Eesti keeles öeldakse ka, et laps visatakse koos pesuveega välja. Ülemäärane lihtsustamine on viga, mida tehakse tavaliselt arutluse protsessis mingis konkreetses arutlussammus, ning neid materiaalseid loogikavigu on liigitatud ka demonstratsioonivigade hulka. a) Dicto simpliciter ad dictum secundum quid (fallacy of accidens) võiks eesti keeles olla nimetatud kui erandi moonutamine..
annaabi.ee 
