Kõige tuntumad õppimisteooriad: biheivioristlikud ja kognitiivsed õppimisteooriad. Biheiviorism ehk käitumuslik psühholoogia nimetus tuleneb inglise sõnast "behavior" - käitumine tekkis XX saj. 20-ndatel aastatel USAs. aluspanija ja termini looja John Watson Tuntuimad koolkonna esindajad: Ivan Pavlov, Edward Thorndike, John Watson, Burrhus Frederic Skinner Biheiviorismi vaated õppimisele: Õppimine on inimeste kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi; See alateadvuslik motiiv kujundab inimestel käitumisharjumusi ja automaatseid reageeringuid keskkonna märguannetele. Isiku kogemuseks on tema kogutud reaktsioonid, s.t. mida rohkem reaktsioone on kogutud, seda rohkem arenenud on isik Mõtlemine teisejärguline, peamine on harjutamine. Biheivioristid töötasid välja mitu õppimismudelit, mis olid vastu võetud ning
motiiv motiiv lävimise Kõrgemate motiiv Sisemine aktiivsus, organismide Avaldub mis väljendub huvi kaasasündinud võime põhiliselt tundmises vältida kogemuslikul sotsiaalse ümbritseva maailma baasil sündmusi, mis suhtlemistarbena vastu. toovad kaasa (eduootus) ebameeldivusi. ÕPPIMSTEOORIA ÕPPIMSTEOORIA ÕPPIMSTEOORIA Biheivioristlikud Sotsiaal-
vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes suhteliselt püsivad muutused (Krull, 2000) · Õppimise peaeesmärk-kohaneda elukeskkonnaga(J. Dewey 1859-1952) Tahtlik ja tahtmatu õppimine · Tahtlik õppimine - uut informatsiooni püütakse omandada teadlikult · Tahtmatu ehk kaasnev õppimine - tegemist teadvustamata protsessiga (Krull 2000) Õppimise põhiajendid · Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi · Tunnetuslik motiiv - sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tundmises ümbritseva maailma vastu · Sotsiaalse lävimise motiiv - avaldub põhiliselt sotsiaalse suhtlemistarbena (Krull 2000) Õppimisteooriate liigid · Biheivioristlik õppimisteooria: - kohandumine välismaailmaga, st iseendale hea soovimine ja halva vältimine · Sotsiaalkognitiivne õppimisteooria:
Põhilised õppimise ajendid: 1. Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3. Hedonistlik 2. Biheivioristlikud õppimisteooriad. Mis on teooriate grupi ühine põhiolemus ja õppimise ajendid Sellesse gruppi kuuluvad õppimisteooriad (nimetada ja kirjeldada lühidalt põhiolemust) Biheivioristid näevad õppimise põhilise lättena inimese ja teiste kõrgemate organismide kaasasündinud võimet vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi. Biheivioristide arvates on kogu inimkäitumine seletatav õige reageerimisega keskkonnamärguannetele. Klassikaline tingitus on biheivioristliku õppeteooria üks osa mis selgitab kuidas me õpime tahmatult emotsionaalset või psüühilist reageerimist ja mis on sarnased instinktiivsetele või refleksiivsetele reageerimistele
1. BIHEIVIORISTLIKUD ÕPPIMISTEOORIAD Et õppimise näol on tegemist väga keeruliste psüühiliste protsessidega, siis on seda raske kirjeldada kõikehaarava mudeliga. Sel põhjusel pole ka tänapäeval ühtset õppimisteooriat. Erinevate õppimisteooriate kujunemise põhjustasid lahkenvad arusaamad õppimise ajenditest. Biheivioristid näevad õppimise põhilise lättena inimese ja teiste kõrgemate organismide kaasasündinud võimet vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi. See alateaduvuslik motiiv kujundab inimesel mitmesuguseid käitumisharju- musi ja automatiseeringuid. Biheivioristide ehk käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajate arvates on kogu inim- käitumine seletatav õige reageerimisega kekkonna märguannetele. Mõtlemise osa peavad biheivioristid teisejärguliseks. Viidates asjaolule, et mõtlemisprotsesside puhul on tegemist
Põlemisel eraldub midagi õhku ja see pidi olema flogiston, nagu väitis Stahl. Flogistoniteooria tekkis sellepärast, et olid olemas: 1) teaduslik maailmapilt; 2) selle valguses ümbermõtestatud traditsioonilised kujutlused keemias (põlevusalge ja põlemise kui aine lagunemisprotsessi korpuskulaarne tõlgendus); 3) praktilises keemias, eelkõige metallurgias tekkinud probleemid, mille lahendamine traditsioonilisel kogemuslikul viisil ei õnnestunud. Stahli avastus ja seega ka flogistoniteooria põhiidee seisnes selles, et Stahl pani tähele, et puusöel, mida kasutati näiteks maagist metalli saamisel kõrge temperatuuri saavutamiseks, ei ole sugugi ainult üks funktsioon, vaid süsi võtab metalli väljasulatamisest vahetult osa. Ta leidis, et süsi (ka õli, rasv, vaik) sisaldab teatavat ainelist alget, mis ei lase metallil "ära põleda", vaid kaotab metalli
kodumajapidamiste vahel? Iga ühiskond peaks kasutama nappivaid ressursse nii efektiivselt kui võimalik, et toota just seda, mis on antud ühiskonnale kõige vajalikum. Teisisõnu sageli kerkib ka probleem, kas toota ,,võid" või ,,relvi". Ratsionaalse majanduskorralduse põhimõtteid e majandamisprintsiipe, millest lähtumist peetakse majandustegevuse korraldamisel tähtsaks kõigil tasanditel, on aegade jooksul peaasjalikult kogemuslikul alusel kujunenud (täpsemalt öeldes küll kujundatud) erinevaid. Mitmetest asjaoludest sõltuvana tõuseb neist rõhutatult esile kord üks, kord teine põhimõte. Olgu siinkohal nimetatud vaid mõned levinuimad majandamispõhimõtted: heaoluprintsiip, säästlikkuse printsiip, efektiivsusprintsiip, ühishuvide järgimise printsiip, huviprintsiip, arvestus- ja kontrolliprintsiip jt. Majandamisprintsiipideks võib pidada ka paljusid argielutarkusi, mis kuuluvad majandamiskultuuri hulka
J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsiaalse lävimise motiiv – avaldub põhiliselt sotsiaalse suhtlemistarbena. 4. Defineerige, mis on õppimine psühholoogide käsituses.
Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just sel viisil. 3) Õppimise ajendid ja allikad. Kaks peamist baasajendit on: Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, mis toovad kaasa meeldivat Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 4) Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine aitab inimesel paremini kohaneda elukeskkonnaga. Darwni teooria seletus: intellekt ja sh ka õppimisvõime kujunesid evolutsiooni käigus välja selleks, et inimene saaks paremini kohaneda elukeskkonnaga.
5. Vajab suhtlemist emotsionaalselt tasakaalustatud ja turvaliste täiskasvanutega. 6. Protesteerib autoriteedi vastu, kes pole demokraatlikult meelestatud. 7. Eelistab ise valida õppimisviisi, eriti lugemises ja matemaatikas. 8. Võib kergesti kaotada emotsionaalse tasakaalu, kuna tal on suurejoonelised ideed, kuid puuduvad võimalused või inimesed, kes aitaksid tal oma ideid ellu viia. 9. Omandab teadmisi kogemuslikul teel, keeldudes mõttetust tuupimisest või lihtsalt passiivsest kuulamisest. 13 10. Ei suuda rahulikult istuda, välja arvatud siis, kui asi teda tõeliselt huvitab. 11. On väga kaastundlik. Tal võib olla palju hirme, näiteks hirm surma või lähedaste kaotuse ees. 12. Kui kogeb varakult ebaõnnestumist, võib õpingutele käega lüüa ning välja võib
lojaalsust teisest küljest suhtes rahuloluga. Oliveri lojaalsuse kujunemise kognitiivse afektiivse kavatsuslikku - inertse mudeli selgitus: - Kognitiivne reaalsus. See on esimene faas lojaalsuse kujunemisel ja tekib tarbijal saadava informatsiooni põhjal toote kohta. Selle järgi võib ta öelda, et eelistab antud toodet konkurentide omale. Antud lojaalsus on habras, see võib baseeruda varasematel teadmistel või hiljutisel kogemuslikul informatsioonil. - Afektiivne lojaalsus. Antud faasis on kujunenud tarbijal juba meeldivus brändi vastu ja seda läbi kumuleeruvate rahulolu tekitanud tarbimiskogemuste. Selles faasis on tegemist nii teadmiste kui ka emotsioonidega. Kui teadmised on vastuargumentidega kergesti ümberlükatavad, siis emotsioone nii kergesti ei kõigutata. Afektiivne lojaalsus ei ole piisav, kuna ka sellel tasandil toimub sage ümberlülitumine. - Kavatsuslik lojaalsus
kehtestatud ametnike hindamiseks teatud kriteeriumid, siis kahtlemata kui seal vaidlused tekivad, siis kindlasti kohud kontrollivad, kas nendest nõuetest on kinni peetud; muudel juhtudel on kohtud andnud siin haldusele hindamisruumi) 3. sõltumatute ekspertide ja asjatundjate väärtusotsustused 4) prognoosotsustused (põhinevad eelneval või eelnevatel kogemustel) (käsitlevad olukordi ja asjaolusid, mille ohtlikust on üldjuhul kogemuslikul baasil ette näha millised võivad olla tagajärjed) 5) riskiotsustused (kujutavad endast kaitset sellise ohu eest, mille puhul on kahtlus kas selline oht üldse eksisteerib, kuna puudub ammendav informatsioon, kogemusi ei ole) 6) planeerimisotsustused (siin ei ole tegemist subsumeerimisega, vaid normi poolt sätestatud eesmärgi konkretiseerimisega ning eesmärgi saavutamise teede kindlaks määramisega)
annaabi.ee 
