Kuidas muuta maailma paremaks? Inimesed läbivad argipäevaselt teatud marsruute, mis moodustavad vaid ühe fragmendi teedest, mida on võimalik siin planeedil läbida. Hoides oma kodu, töökohta ja teisi ümbritsevaid paiku korras ja puhtana, on paljudele meist vägagi loomulik. Sealjuures jääb aga märkamata meie koduplaneedi üldine heaolu ja tulevik. Mis on see, mis tagab maailma heaolu ja kindla tuleviku? Selleks on inimesed ja kui vaadata ajas edasi, siis nendeks on noored. Igal lapsel, kes siia ilma sünnib võib olla paarikümne aasta pärast oluline roll oma riigi, oma maailma ees. Meie, kes praegu saame otsuseid langetada või olla osaks nende langetamise juures, on tähtis roll vaadata tulevikku, kuhu noored ühel päeval jõuavad. Kindlustada head võimalused õppimiseks ja vaba aja veetmiseks on kõik
Minu, kui kodanikuna kohustused riigi ees on piiritletud. On etikett, mida peab järgima, mida tohib teha ja mida ei tohi. On asju, mida peab kindalt järgmina ja neid täitma. Kindalt peab riigi elanik tegema järgmiseeid asju: järgima seadusi (seaduse ees on kõik võrdsed),maksma makse (igaüks peab maksma riigi pakutavate teenuste ja ühishüviste eest), hoidma elu- ja looduskeskkonda (me elame ühel planeedil ja kõik me peame ka oma koduplaneedi eest hoolitsema). Kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele õiguse riiki ka ise kaitsta, riigi käekäigu üle otsustada ja seda kujundada. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes - täitma kaitseväeteenistuskohustust
· Eesti kodanik on kaitseväekohustuslane 16. kuni 60. eluaastani. Kaitseväekohustuslasele antakse identifitseerimiskood ja kaitseväeteenistuse tunnistus. Ma pean / olen kohustatud On asju, mida iga riigi elanik peab tegema, nt: 1) järgima seadusi (seaduse ees on kõik võrdsed); 2) maksma makse (igaüks peab maksma riigi pakutavate teenuste ja ühishüviste eest); 3) hoidma elu- ja looduskeskkonda (me elame ühel planeedil ja kõik me peame ka oma koduplaneedi eest hoolitsema). Mul on õigus / ma võin On asju, mida iga kodanik võib teha, sest tal on see õigus (ent ta ei ole selleks kohustatud), nt: 1) osaleda valimistel (valimistel osalemine on nii privileeg kui ka vastutusrikas kohustus); 2) võtta osa ühiskonnaelu korraldamisest (see on võimalus muuta ühiskonnaelu); saada riigilt ja seaduselt kaitset (riik on inimeste jaoks, riik kaitseb oma kodanikke. Seadus kaitseb igaühte ka riigivõimu omavoli eest)
vähetöödeldud kohalikke taimi, seeni, kasutab ära 0,5 hektarit maad. Arenenud riigid on harjunud kulutama kordi enam, kui hädapäraselt vajalik on. Nendes ja paljudes teisteski riikides on ökoloogilise jalajälje tekitajatest suurimateks faktoriteks lihapõhine dieet, lennureisid (rohkem kui 25 lennutundi aastas lisab ökoloogilisele jalajäljele juurde 1,5 hektarit) ja isikliku auto pidev kasutamine (millele oleks alternatiiviks ühistransport). Inimestena kasutame koduplaneedi ressursse veerandi võrra kiiremini, kui maakera taastumisvõime lubaks. Teiste sõnadega, me tarbime ühe aastaga sama palju, kui tohiksime kulutada aasta ja kolme kuuga. Selline elustiil ei ole jätkusuutlik. Loomade kasvatamisel liha saamiseks on omad tagajärjed. See toob kaasa vihmametsade hävimise, globaalse temperatuuri tõusu, vee saastatuse, vee puuduse, kõrbestumise, energiavarude väärkasutamise ja maailma näljahäda. Põllumaa, vee, energia ja
purske korral kiiresti sulades mudavooluks muutub. Just see võiski Armero linnale saatuslikuks saada. Olgugi, et vulkanism võib tuua laastavaid katastroofe, mis sageli nõuavad suuri inimohvreid ning tekitab mõningates riikides suurt majanduslikku kahju. Vulkanismi tõttu on isegi hävinud ka terved riigid ja kultuurikolded, kuid siiski on vulkanismil ka positiivseid külgi. Vulkanismil on ülesehitav toime meie koduplaneedi ja elustiku arengus. Vulkaaniline tuhk on ületamatu väärtusega mullaomaduste parandaja ning mulla taastootja. Tuhk muudab mulla viljakaks, sest annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid. Pealegi on vulkaanilised tuhamullad kohevad, õhurikkad ja hõlpsasti töödeldavad. Viinamari, riis ja muud teraviljad ning kohv kasvavad neil suurepäraselt. Kaudselt parandavad tuule ja veega laiali kanduvad vulkaaniline tuhk ning tolm mulla omadusi ka vulkaanidest kaugemal ning see on ju ainult
Tänapäeval on palju harituid inimesi, kes teavad, millised on Eesti ja ka välismaailma keskkonna probleemid. Iga inimene on kuulnud sellest, et rahvastiku populatsioon suureneb, kliima soojeneb ning õhk on saastatud. Üha enam on hakatud mõtlema nii maailmas kui ka Eestis keskkonna säilitamise peale. Mõeldakse välja seaduseid, arendatakse tehnoloogiat ja muid mooduseid, mis vähendaks meie koduplaneedi kahjustumist, kuid sellest ei piisa. Inimesed teevad, mis nad heaks arvavad, see on neil juba loomuses, kuid nii me ei jõua küll kuhugi. Eesti üheks suurimaks keskkonna probleemiks on põlevkivi kaevandamine ning sellest energia tootmine. Põlevkivi kaevanduste rajamisel lõhutakse mitmed looma- ja taimeliikide elu-ning kasvukohad. See rikub meie ilusat Eestimaa maastikku ning rikub tohutult looduslikku tasakaalu. Suurim tagajärg energia tootmisel on õhu saastatus
suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. *Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini *Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Üldised andmed *Suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. *Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. *Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. (24 tundi ja 40 minutit) Üldised andmed *Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku *Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600650 Pa piires. Temperatuur muutub ekvaatoril vahemikus 73 kuni +16C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 133C. Huvitavaid fakte *Inimene, kes kaalub Maal 80 kg on Marsil vaid 30 kg raske, sest
Space Administration Loodud 1958. aastal Ameerika Ühendriikide riiklik organisatsioon poolt. NASA kasvas välja NACA`st Ülesandeks tsiviil- ja sõjaväelise otstarbega atmosfääri- ja kosmoselennundusuuringute tegemine. Alates 2009 on NASA juht Charles Bolden Visioon ja missioon Jõuda uutele tasemetele ja paljastada ,,teadmatus", et see mida nad teevad ja õpivad tooks kasu kogu inimkonnale. missioon on meie koduplaneedi mõistmine ja kaitsmine, universumi uurimine, mujalt elu leidmine ja uue kosmose uurijate põlvkonna innustamine Esimene Maa tehiskaaslane Explorer 1 ehk kõige esimene satelliit, mis saadeti orbiidile(1957. aastal). Kosmoselaeva kujundas ,,Jet Propulsion Laboratory" Explorer 1 oli kosmiliste kiirte detektor, mille eesmärk oli mõõta kiirguse tasemet Maa orbiidil. Pilt: Dr. William Pickering, Dr. James Van Allen ja Dr
miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, Itaalia päritoluga prantsuse astronoom G. D. Cassini, kes sai selle väärtuseks 24 tundi ja 40 minutit. Tänapäeval on saadud muidugi täpsem tulemus 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili märkame, siis järgmisel päeval on see samas kohas näha ligi 40 minutit hiljem. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused
Inglase John Milne'i ja tema kaaslaste ühisjõul. Kaldun arvama, et täpsem skaala on Richteri skaala, sest seda kasutatakse just spetsiaalselt maavärina võimsuse hindamiseks. Ka seismomeeter on instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid, kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. 23. Joonis. Teen joonise samuti teisele lehele ja lisan selle failiga koos moodlesse üles. 24. Vulkanismil on ,,ülesehitav'' toime meie koduplaneedi ja elustiku arengus, vulkaanide tuhk on ütlematu väärtusega mulla omaduste parandaja ja mulla taastootja. (annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid), laavavoolused murenevad kergesti ja võivad mõne aasta pärast sobida esmaseks maaharimiseks; kasutatakse vulkaanilisi kivimeid ja mineraale (nt.pimssi- kergbetooni tootmisel, lihvimis-,poleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses jms). Vulkaaniliste mineraalisadestuste seas on väävlil, boorhappel, kinaveril ja salmiaagil
Vesi meis ja meie ümber Koostaja: Tiina Oja Klass: 12 H Kool: Jüri Gümnaasium 2010 1. Sissejuhatus Vesi on meile eluliselt tähtis. Vesi on kõige levinum aine Maal kui Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal. Ta moodustab kolmveerandi meist ja katab ka kolmveerandi me koduplaneedi pinnast. Seega Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Organismid sisaldavad suurtes kogustes vett, mõned veeorganismid isegi kuni 99%. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. 2. Vee tähtsus inimestele 2.1 Lootevesi Juba enne sündi oleme me ümbritstud veest. Lootevesi on vesi, mis ümbritseb meid kõige esimesena. Lootevesi on läbipaistev või kergelt kollakas, sisaldab loote irdunud epiteelirakke, loodeudemeid, vililasvõide e
ökoloogiline jalajälg Sisukord Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Eesti ökoloogiline jalajälg Inimeste ökoloogiline jalajälg Keemiline energia Tuumaelektrijaam Tšornobõli katastroof Fukushima tuumaõnnetus Tuumapommid ja - relvad Hiroshima Kasutatud kirjandus Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust ennast taastada saastamisest. Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit. Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Ökoloogilise jalajälje maapinda saab jagada kuueks tüübiks: bioproduktiivne meri ja siseveed, haritav
a.) moodustas inimkonna tarbimishulk 50% maakera taastootmise võimest. Joonis 2. Euroopa riikide võrdlus ökoloogilise jalajälje alusel [3] Kui meie tarbimine ületab maakera võimalused, siis ei käitu me enam jätkusuutlikult, vaid tekitame ökoloogilist defitsiiti. Meie kulutused eluasemele, transpordile, söögile ning igapäevastele kaupadele ja teenustele loovadki ökoloogilise jalajälje, mille me endast maha jätame. Ökoloogiliseks jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga 6,4 gha/in a. See tähendab, et kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meil vaja kolme maakera. Siit tulebki vajadus säästvama eluviisi järele, sest meie käsutuses on siiski ainult üks planeet ja me ei tohiks seda kõike ära kasutada, sest nii ei jää ju midagi tulevastele põlvedele.
teadlased Ameerikasse läksid, jätkasid nad rakettide arendamist, nüüd aga juba inimese Kuule saatmise eesmärgil. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Goddard_and_Rocket.jpg Programm „Apollo“ NASA ehk Riiklik Aeronautika ja Kosmosevalitsus loodi aastal 1958. NASA ülesandeks on tsiviil ja sõjaväelise otstarbega atmosfääri- ja kosmoselennundusuuringute tegemine. NASA on oma eesmärgiks seadnud koduplaneedi mõistma õppimise ja kaitsmise, universumi uurimise ja väljaspoolt koduplaneeti elu leidmise. Apollo oli NASA kosmoselendude programm aastatel 1961-1975, mille käigus sooritati 6 edukat lendu Kuule. Apollo programmi ülesandeks oli täita John F. Kennedy lubadus viia ameeriklane Kuule enne kümnendi lõppu. Lubadusest peeti kinni ja juba 20. juulil 1969 astusid esimesed ameeriklased (Neil Armstrong ja Buzz Aldrin) Kuule. Kokku käis Kuu pinnal 12 astronauti.
koostöö. Tallinnas toimus 2001. aasta mais rahvusvaheline nõupidamine, mille eesmärk oli panna UNESCO projektina tööle alus- ja rakendusuuringute piirkondlik programm "Hapnik ja keskkond". 9 Millal ilmus maale hapnik Piisavas koguses hapniku ilmumine maale tõi vaid mõne miljoni aastaga kaasa hüppe elu evulutsioonis. Hapnik hakkas meie koduplaneedi atmosfääri kogunema rohkem kui kaks miljardit aastat tagasi. Seejärel ilmusid varsti ka esimesed eukarüoodid (bakteritest keerulisemad rakulised organismid). Ent alles 575 miljonit aastat tagasi panid eukarüoodid aluse loomariigile selle tänapäevases mõistes. Mikus kulus eukarüootidest loomade arenemiseks nii kaua aega? Kaka avaldatud uurimist kinnitavad paneontoloogide ammust oletust, et eukarüoodide
on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, itaalia päritoluga prantsuse astronoom G. D. Cassini, kes sai selle väärtuseks 24 tundi ja 40 minutit. Tänapäeval on saadud muidugi täpsem tulemus 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili märkame, siis järgmisel päeval on see samas kohas näha ligi 40 minutit hiljem. Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral
kaugemal, kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal – 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, itaalia päritoluga prantsuse astronoom G. D. Cassini, kes sai selle väärtuseks 24 tundi ja 40 minutit. Tänapäeval on saadud muidugi täpsem tulemus – 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili märkame, siis järgmisel päeval on see samas kohas näha ligi 40 minutit hiljem. Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab
227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, itaalia päritoluga prantsuse astronoom G. D. Cassini, kes sai selle väärtuseks 24 tundi ja 40 minutit. Tänapäeval on saadud muidugi täpsem tulemus 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili märkame, siis järgmisel päeval on see samas kohas näha ligi 40 minutit hiljem. Marsi pinna raskusjõud on Maa omast 2,7 korda väiksem.
Inimese ökoloogiline jalajälg Sissejuhatus Eesseisvas töös ma räägin, mis on ökoloogiline jalajälg, selle erinevatest tüüpidest ning sellest, millised ökoloogilised jäljed inimesed on jätnud ning Eesti ökoloogilisest jalajäljest. 3 Inimese ökoloogiline jälg 1.Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga umbes 7,9 gha/in a. See tähendab, et kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meil kolme maakera vaja! Teiste sõnadega öeldes on meil vanaviisi jätkamiseks vaja kolm korda enam maapinda, kui meil olemas on. Siit tulebki vajadus säästvama eluviisi järele, sest meie
sisemisele täiusele ja tasakaalule ilmneb ka värsikogudes “Harala elulood” (1976), mis sai J.Smuuli nimelise preemia, “Hilised talled” (1976), “Lagendiku aeg” (1977) ning ka autori 80-ndate aastate luulekogudes. Kõigis neis jätkuvad otsingud sisemise harmoonia saavutamiseks läbi jõuliste ja sisukate väljenduste, kus kuulutatakse sugestiivselt elujõudu ja –usku ning tulevikulootust. Juba oma poeemis “Kassiopeia” üritab Mats Traat käsitleda veelgi laiemaid – kogu koduplaneedi oleviku ja tuleviku sõlmprobleeme. Globaalprobleemide tulekut tema luulesse 60-ndate aastate keskel inspireerisid ilmselt teatud määral õpinguteaegsed vahetud kontaktid Moskva kultuurikeskkonna ning selleaegse vene nõukogude uudisluulega, mida ta on ka ise tõlkinud. Ent toonane Traat ei olnud veel suuteline nii mastaapset ainet ja probleemiarendust ohjama, niisiis kuhjab ta kujundeid ja kontraste kokku ning moraliseerib raevukalt.
Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 kilomeetrit ja pooluste juures 6750 kilomeetrit Mass on 9,31 korda väiksem Maa massist. Marss on suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 5) Aasta pikkus on sellel planeedil enam-vähem kaks korda pikem kui Maa aasta pikkus 668,6 Marsi ööpäeva ehk 687 Maa ööpäeva. Kuna ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga siis on Marsil ka aastajad. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast natuke teistsugune. Esimest korda, kui see määrati, oli selleks 24 tundi ja 40 minutit. Selle määras Itaalia päritoluga prantsuse astronoom aastal 1666. Tänapäeva tehnikaga on saadud täpsem tulemus, mis on 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. (,,Universum" 1997: 219; Noorkõiv, E) Esimesena leiti Marsi atmosfäärist süsihappegaasi. Atmosfäär koosneb 95% süsihappegaasist, Maa atmosfäär ainult 0.03%. Kuigipalju on ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku.
Ka USA ekspresident George W. Bush arvab, et inimtegevus mõjutab kliimat. Kohtumisel ajakirjanikega ütles ta: ,,Ma tunnistan, et Maa pind on soojem ning probleemi süvendavad inimtegevusest tingitud kasvuhoonegaasid (Bush 2005)." Akadeemik Anto Raukas arvab teisiti ja ütleb: ,,Viimaste kümnendite kõige arulagedam loosung on ,,Me peame võitlema kliima muutustega!" Kliima on olnud pidevas muutuses viimased neli miljardit aastat ja need muutused kestavad meie koduplaneedi hukuni. Maa kliima sõltub eeskätt astronoomilistest ja geoloogilistest teguritest. Inimmõju kliima muutustele on tühine. Pealegi pole teadlaste seas üksmeelt, kas süsihappegaasi hulga tõus atmosfääris tingib globaalset soojenemist või on soojenemine põhjustanud süsihappegaasi hulga tõusu. Pigem on õige teine oletus. Inimene ei saa arvestatavalt muuta Maa kliimat, vaid peab kohanema muutuva kliimaga, nagu ta on seda teinud kogu inimajaloo jooksul (Raukas 2009).,,
Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg 9 moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, itaalia päritoluga prantsuse astronoom G. D. Cassini, kes sai selle väärtuseks 24 tundi ja 40 minutit. Tänapäeval on saadud muidugi täpsem tulemus 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. Tekib huvitav efekt: kui me Marsi pinnal mingit detaili märkame, siis järgmisel päeval on see samas kohas näha ligi 40 minutit hiljem. Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil
viit tikku. Rooma numbreid D,M,V,X,L,C ja I kirjuta tikkude abil alljärgnevalt: Leia erinevaid võimalusi. Vastus: VIII, XIII, XIV, XVI, XIX, XXI, XLI 259. Pille hakkas mustadest ja valgetest pärlitest keed tegema. Kumbagi värvi pärleid pani ta ritta seaduspärasuse järgi ning osad pärlid on tal veel lõppu panemata. Mitu pärlit on kasti all peidus? Vastus: 35 (vaata, milliste vahedega on pandud mustad ja valged ning loe kokku) 260. Meie koduplaneedi Maa pindala on 509 700 000 km2. Mitu hektarit see on? Vastus: 50 970 000 000 ha (1 km2 = 100 ha) 261. Peres on 2 isa, 1 ema, 1 vanaisa, 3 poega, 1 tütar, 2 venda ja 1 õde. Mitu inimest on selles peres? Vastus: 6 (vanaisa , isa, ema ja 3 last) 262. Kahekohalise arvu ristsumma võrdub vähima kahekohalise arvuga, kümneliste number on aga 4 korda väiksem üheliste numbrist. Mis arv see on? Vastus: 28 263
annaabi.ee 
