Inimesed olid tüdinud pidevast ärevuses olemisest ning De Stijl pakkus oma lihtsa ja uuendusliku vormikeelega rahu ja stabiilsust. Toona levis Hollandi kunstnike seas uskumus, et asjade loodusliku kuju taga on süsteemne ja loogilise struktuuriga kõrgem reaalsus. De Stijl’i kunstiideaaliks oli Piet Mondriani loodud neoplastitsism, mida tähistava termini oli ta laenanud Hollandi filosoofilt ja matemaatikult M.H. J. Schoenmaekersilt. (Kodres 2001). See tähendas, et kõiki asju oli võimalik tõlkida mõistusega kontrollitavatesse konstruktsioonidesse. Vormiliselt aga mõjutasid De Stijl’i põhiliselt siiski prantsuse kubistid ja teiste avangardistlike kunstivoolude esindajate teosed. Mondrian jõudis selle tulemusel välja põhivärvides – punaste, siniste, kollaste – ristkülikuteni, mida ta esialgu kujutas heledal taustal. Edasi jõudis ta oma kuulsate teosteni, kus põhivärvides pinnad on asetatud võrestikku.
Andmebaas EBSCO Host (11.11.2008). Näide 2: (Hahn, 2008) või Hahn, J. (2008). Mobile learning for the twenty- Nagu väidab Hahn (2008) first century librarian. Reference Services Review, ...... 36(3), 272-288. Andmebaas Emerald (15.10.2008). Ajaleheartikkel (Kodres, 2008) Kodres, M. (Toim.). (17.11.2008). Mosleminaised (veebist) raputasid Rootsi meediat. Eesti Päevaleht. http://www.epl.ee/artikkel/448718 (17.11.2008). Veebisait (Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu litsentsiandmebaasid 2008) (27.10.2008). http://www.nlib.ee/lab (12.11.2008).
Modernism USA-s pärast II maailmasõda Võrumaa Kuteshariduskeskus PT 10 Taavi Hindrikson Ajaloost: Harry Bertoia1952 Tool "Diamond" Tool "Coconut" George Nelson. 1955 Iste "Marshmallow" George Nelson. 1956 a. Iste "Marshmallow" Charles ja Ray Eames 1946 a. Charles & Ray Eames Charles & Ray Eames 1948 a. Charles & Ray Eames 1956-1957 Eero Saarinen "Tulip" 1953 a. "Grasshopper "Womb" Modernism Euroopas pärast II maailmasõda Hans Gugelot 1957 Kasutatud materjal : http://www.hot.ee/edgarvelbri/raamat.html http://www.bonluxat.com/a/George_Nelson_Marshmallow_Sofa.html http://www.metmuseum.org/toah/works-of-art/1986.437 http://www.metmuseum.org/toah/works-of-art/1980.509 http://www.slideshare.net/rohekaskollane/stiiliajalugu2#btnNext http://en.wikipedia.org/wiki/Harry_Bertoia http://www.design-museum.de/en/collection/archive-estates.html...
EG, TA Traktorid ja autod Ülesanne nr. 7. Teema: Rool Töö tegid: Leho Varik, Varmo Põder, Rasmus Kodres Kuupäev: 10.01.2012 Rooli ehitus ja töötamine A. Rooli ülekanne 1. Rooli ülekande tüüp hüdrovõimendiga roolimehhanism 2. Rooli ülekande põhidetailid (tähistage joonisel) karter kruvi koos kuulidel liikuva mutriga, hammaslatiga varustatud kolb, 3. Rooli vabakäiku põhjustavad lõtkud hammaslati ja sektori hammaste vaheline lõtk 4. Hambumislõtku reguleerimise viis - reguleerimiskruviga Vasakult paremale: 1. Roolilatikaitsekumm 2. Roolilati korpus, laagripesa 3.
See on peamiseid põhjuseid, miks õpinguid alustavad paljud, ent lõpuni peavad vastu vaid tugevaimad. Kui riik tahab rohkem doktorante, peaks leidma rohkem raha, et nende õpinguid toetada, selleks tuleks kusagilt mujalt kokku hoida. Paljud doktorikraadi katkestanud õppijad on jätkanud välismaal, kus on selleks hubasemad võimalused. Eestist minnakse ära, sinna, kus saab rohkem rahalist toetust ja on võimalik õppida, mõtlemata iga päev, kuidas ära elada. Krista Kodres peab seda hukutavaks nähtuseks, kuna tema arvates on ebaaus, et mõni teine riik saab andekad noored, samas kui neid lapsepõlvest ette valmistanud ja alghariduse pakkunud Eesti jääb ilma. Targad inimesed loovad tuleviku, seega nõustun Kodresega, et doktorikraadi omandajate väljaränne on ülimalt ohtlik kui see jätkub, ootavad Eestit nukrad väljavaated. Siit lahkuvad enamus andekatest inimestest ja allesjäänud ei oska eriti midagi olemasolevast muuta, areng seiskub. Seda saab
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Raamatu referaat Indrek Aas Kokk 09b Uuemõisa 2011 Sissejuhatus Lugesin raamatut ,,Sööme ära!". Autoriteks Dimitri Demjanov ja Mari Kodres. Rammat räägib Eesti köögist, söögist ja sööjatest. Raamatus on väga detailselt toodud iga peatüki kohta mitmeid tõendavaid fakte ja ajalooliseid näiteid. Rääkimata et peatükid on põhjalikud. Kui ma tahaksin kirjutada siia kõige tähtsamaid lõike, siis tuleks terve raamat maha kirjutada. Iga teema juures on kas mõni muinasjutt, laul või miski muu, mis sobib kirjeldatud teemaga suurepäraselt.
Väga erinev aspekt Hispaania looduse juures on ranna ligidal asuv ajalooline Tabarca saar, kus on kaitstud veealune maa-ala. LISA 1 Hispaania loodus, Foto : Erakogu LISA 2 Guardamar del Segura Foto: Erakogu Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://www.hot.ee/hanneshotee/hispaania.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania2.htm Weber, B. (2004) Õpilase atlas. Kingfisher Publications Plc, 38-38 lk. Kodres, M. (2009) HISPAANIA,tuhat ja tuline! AS Ajakirjade Kirjastus, 46-47 lk. ·
Blomstedt. Igal juhul oleks vale arvata, et funktsionalistliku hoone vorm tekib praktiliselt iseenesest. Nagu varemgi, on sellesli stiilis selge, lihtsa, funktsionaalse ja seega hea vormi leidmiseks vajalik kunstniku korrastav ja organiseeriv käsi ning loov vaim. (1) 5 Kasutatud kirjandus 1. Gympel Jan. Arhitektuuri ajalugu: antiikajast tänapäevani. Tallinn, 2006. 2. Kodres Krista. Ilus maja, kaunis ruum. Kujundusstiile Vana- Egiptusest tänapäevani. Tln, 2001. 3. Kalm, Mart. Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tln, 2001. 4. Frampton, Kenneth. Moodne arhitektuur: Kriitiline ajalugu. London, 1992, 2007. 6
peetri-pauli õigeusu peakirik. Pärnu püha jekaterina kirikuga ühiseid kompositsioonilisi ning dekoratiivseid jooni on ka 18.sajandi lõpul ehitatud paldiski, võru, kuressaare ja tartu õigeusu kirkiul. 18.sajandi teisel poolel eestis väikelinnadesse ehitatud õigeusu kirkud näitavad, et keisrinna katariina II nõuet, ehitada õigeusu kirkud vene sakraalarhitektuurile omaselt viiekuplilisena, ei täidetud eestimaal ja liivimaal kreisilinnades kuigi rangelt. (Kodres, 2005) lk 423-425 Tornil on soklikorrus, sellele toetuval peakorrusel on nõgusad sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad ümarkaarsed luukavad, ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed ja kroonib vertikaalselt rühutatud valelaternaga teravatipuline kuppelkiiver. Lisaks kuplitele kujudavad eksterjööri laiad profileeritud karniisid, frontoonid, nurgaliseenid ja vahelduva rütmiga aknad, kus ümar- ja segmentkaarega suuraknaid täiendavad laias barokkraamisruses.
vapp. 16. sajandil kadus selline kaheastmelisus ning voodi tuli põrandale tagasi. Paraadvoodi oli uhkuseasi, mis moodustas terviku ühes eesriietega. Baldahhiinvoodi Kasutatud kirjandus 9 "Kunstiraamat noortele" Tiiu Viirand "Ilus maja, kaunis ruum" Krista Kodres "A History of Interior Design" John Pile http://en.wikipedia.org/wiki/Italian_Renaissance http://en.wikipedia.org/wiki/Image:San_Domenico56.jpg http://www.newhouse.ee/?page=design&sub=1&sub2=2 http://www.ig.ee/index.php?menu_id=5&news_id=49 http://www.buffaloah.com/f/fstyles/ren/ital/index.html 10
KASUTATUD ALLIKAD Aliise Moora, "Eesti talurahva vanem toit", 2007 Maire Suitsu, "Eesti köök", 2010 "Eesti köök", Ajakirjade Kirjastus, 2003 Wimberg, "Eesti köök", 2010 Mikko Savikko, "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki", 2011 "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking" Ülikooli Kohvik, 2006 "Väärt eesti toidud", Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 Anu Jõesaar, "Omanäolised eesti köögid", 2006 Dmitri Demjanov, Mari Kodres, "Sööme ära!", 2011 Margit Mikk-Sokk, "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti.", 2014 Ester Bardone, Anu Kannike, Inna Põltsam-Jürjo, Ulrike Plath, "101 Eesti toitu ja toiduainet", 2016 http://toidutare.ee/tööriistad/sõnastik/rahvusköögid/saksa_köök/13F1B/#Saksa köök http://www.hitsa.ee/toitlustuse_alused/?13._Erinevate_rahvuste_toidukultuur:Tunt umad_rahvusk%F6%F6gid:Vene%26nbsp%3B_k%F6%F6k
Kai Peet, Tartu Ülikooli Kolloid ja keskkonnakeemia õppetool. Magistritöö, Tartu 2004 3. Põlevkivi poolkoksi leostuskäitumise uurimine. Siret Kapak, Tartu Ülikooli Füüsikalise keemia instituut. Magistritöö, Tartu 2006 4. Sillamäe Prügila sulgemise projekt. Rain Nigul, Tallinn 2007 5. Kilingi Nõmme prügila sulgemise keskkonnamõjude hindamine. Kilingi Nõmme 2004 6. Meie elukeskkond 2006 ettekanded. Vastemõisa prügila sulgemine. Rasmus Kodres, Vastemõisa 2006 7. Tallinna prügila koduleht http://www.landfill.ee/?koht=1&id=1029 http://www.landfill.ee/?koht=1&id=1031 http://www.landfill.ee/?koht=1&id=1173 8. Maaameti kodulehekülg http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 16
Schlussbetrachtung Mit sehr großer Wahrscheinlichkeit ist das Epitaph in der Kirche in Herbern von Arent Passer geschaffen worden. Das muss noch zu Lebzeiten des dargestellten Paares geschehen sein, denn Passer ist nachweislich 1589 in Reval (Tallinn) gewesen und hat es nicht wieder verlassen. Dann ist auch das umlaufende Schriftband später ein- geschlagen worden – dies passt auch zum Wissen, dass Passer nur mit lateinischer Schrift gearbeitet hat (Aussage Frau Prof. Crista Kodres, Tallinn). In späteren Jahren sind die Werke von Passer mit Nummern versehen worden, das der Gardies mit der Nr. 2, das der Horns mit Nr. 3. Ist das in Herbern die Nummer 1? Es bleibt die Frage, wie der Künstler nach Estland kommt. Bekannt ist, dass der westfälische Adel und die westfälischen Kaufleute beste familiäre, kulturelle und kaufmännische Beziehungen zum Baltikum hatten. Von den vielen westfälischen A-
Viimati nimetatud kiriku puhul on näha mahulise ülesehituse ja plaanilahenduse suurenemist hoones. Püha Jekateriina kirikuga ühiseid kompositsioonilisi ning dekoratiivseid jooni on ka 18. sajandi lõpus ehitatud Võru, Paldiski, Kuressaare ja Tartu õigeusus kirikul, mis näitavad, keisrinna Katariina II nõuet, ehitada õigeusu kirikud vene sakraalarhitektuurile omaselt viiekuplilisena, ei täidetud Eeistimaa ja Liivimaa linnades eriti rangelt.22 77 Kodres, K., (2005) Eesti kunsti ajalugu: 2 1520-1770, Tallinn; Tallinna Raamatutrükikoda 2222 Raam, V. (1996) Eesti arhitektuur: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tallinn; Valgus Joonis 0. Tartu raekoda baroki profaan Tartu praegune raekoda asub linna südames peaväljakul, kus juba keskajal oli asunud kahekorruseline kaaristuga tellisehitis, mis hävis 17. sajandi esimesel poole. 1688-1693.
Eesti arhitektuur I. Tallinn: Valgus. (lk 97-111) 3. Tarand, K. 1998. I'd Like to Show You My Town. Tallinn: Remall (lk 48-49) 4. Viirand, T. 2009. Tallinn. Tallinn: Koolibri (lk 68-71) 5. Kivi, A. 1972. Tallinna tänavad. Tallinn: Valgus (lk 62-63) 6. Kuuskemaa, J. 2012. Legends and Tales of Old Tallinn. Tallinn: Aleksandra (lk 103) 7. Väinsalu, K. 2011. A DAY IN TALLINN on Foot and by Bus: Travel Guide. Tallinn: Greif (lk 70-71) 8. Hallas, K., Kodres, K., Kaim, M. 2000. 20th Century Architecture in Tallin. Tallinn: The Museum of Estonian Architecture (lk 26) 9. Tallinn Churches: History and Restoration. 2009. Koostanud O. Liivik, B. Dubovik. Tallinn: Pakett AS. (lk 19-23) 10. Tallinna Legendid. 1991. Koostanud I. Goldman, P. Kaldoja. Tallinn: Perioodika (lk 37-40) 11. Lai 30 http://www.eestigiid.ee/index.php?CatID=135&ItemID=4918 (12.04.2014) 12. Lai 38 http://www.eestigiid.ee/index.php
põrandale tagasi. lgal juhul oli paraadvoodi uhkusasi, mis moodustas terviku uhes eesriietega - jõukas kunstiarmastaja tellis ka nende kavandi sageli kunstnikult. Renessanss tähistab nii maja kui ka selle sisustuse esindusliku rolli olulist suurenemist. Oma staatuse väärikas esitlemine muutus kombeks ja kohustuseks (noblesse oblige). 32 Kasutatud kirjandus 1. Kodres, K. 2001. Ilus maja, kaunis ruum. Prisma Print. 2. Kangilaski.J. 2004. Kunstikultuuri ajalugu. Kunst, Tallinn. 3. Cole, E. 2009. Väike Arhitektuuri Leksikon. Tänapäev 4. Kangur, P. 2014. Renessanss. Tartu KHK, Tartu 5. http://et.wikipedia.org/ 6. http://antiik-restaureerimine.ee/ 7. http://kunstiabi.weebly.com/ 33
annaabi.ee 
