aastal seati sihiks korrastada majanduskeskkond ja luua euroopalik ärikultuur ning selleks asuti välja töötama 1993. aastal äriseadustikku. Seadustik võeti vastu 15. veebruaril 1995.aastal ja jõustus 1.septembril 1995 aastal. Kuigi nüüdseks äriseadustikus sätestatud õigussuhted tunduvad meile praegu, kümmekond aastat hiljem, palju mõistetavamad, ei läinud nende kehtestamine kaugeltki lihtsalt. Algselt oli äriseadustik ettevõtjaile uudne ja keerukas reeglistik, mis kodifitseeris kõik majandustegevuse alusnormid, hõlmates ka mitmeid tollal reguleerimata valdkondi. Seadustiku koostamise protsess oli kantud soovist reguleerida selgelt äriühingute tegevust, vähendamaks majanduskuritegevuse võimalust ja anda õiguspäraselt tegutsevatele ettevõtjatele täpsed mängureeglid. Seadustikku parandati esimest korda juba 1996. aastal, kuna juba aasta hiljem oli tekkinud vajadus viia sellesse rida parandusi ja täiendusi, mis kõik peaksid aitama kaasa seaduse
linnakodanike organisatsioonidena tsirkuseparteid ehk deemosed. Riigijuhtimise hõlbustamiseks võeti Bütsantsis suurel määral eeskujuks Rooma-aegne kulukas bürokraatiaaparaat. 9. sajandi lõpust pärinev nn. teeinistusastmete tabel loetles kokku 18 tiitlit ning 60 tsiviil- ja sõjaväelist ametit. Oma arengu esimesse arengujärku jõudis riik keiser Justinianus I valitsemisajal, kes valitses 527-565. Ta arendas väöja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3osalise "Tsiviilseaduste kogu". Välispoliitikas võeti tema eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. Võidukates sõdades läänes vallutati Itaalai, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosaja Vahemere saared. Kogu riigis moodustati provintside asmele uued piirkonnad - teemad, mille eesotsas olid kõrgema sõjalise- ja tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Nad käsutasid umbes 4000-
Selle eesistujaiks olid kõik liikmed kordamööda ühe päeva Sümposion ühised kodused pidusöögid koosjoomingud. Oli meeste omavaheline koosviibimine, kus tehti tähtsaid poliitilisi plane või lihtsalt filosofeeriti Türann võimule tõusnud ainuvalitseja, püüdis kehtestada riigis kindla korra Nimed Drakon (621 eKr) aristokraatliku päritoluga Ateena seadusandja. Ta kodifitseeris u 621 e.m.a tavaõiguse, millega piirati omakohut, eriti karmid olid seadused, mis kaitsesid aristokraatide eraomandit Lykurgos (8/7 saj) legendaarne Sparta seadusandja. Pärimuste järgi lõi ta Delfi oraakli korraldusel või Kreeka eeskujul Sparta seadused. Perikles (u 495-429 Ateena kuulsaim riigimees. Vähendas aristokraatide võimu.
Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, egiptust, Kürenaikat PõhjaAafrikas ning Vahemere idaosa saari. 2. Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) kuulus keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid tema võimu riiginõukogu, senat (sünkliit) ja linnakodanike organisatsioonid nn tsirkuseparteid ehk deemosed. 3. Sisepoliitika: *Justianus arendas välja tugeva sõjalisbürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva ,,Tsiviilseaduste kogu. *Iseloomulik tugev tsentraliseeritus. *Vabade kogukondlaste suur osa elanikkonnas. *Orjatööjõu kasutamine.*7. saj moodustati uued piirkonnad ehk teemad, mille eesotsas seisid asehaldurid ehk strateegid, nende kasutuses oli 5000liimeline talupoegade ehk stariootide maakaitsevägi. Talupojad said teenistuse eest jaosmaa. 11. saj kaotas maakaitsevägi aga oma sõjalsie tähtsuse
aastal Katalaunia väljadel. 4. Mis alasid hõlmas Ida-Rooma riik?(5) Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriast, Palestiinast, Egiptust, Kürenaikat Põhja Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. 5. Kellele kuulus võim Bütsantsis?(1) Kogu võimutäius kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. 6. Milliseid muudatusi viis läbi keiser Justinianus1? (2) Justinianus1 arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseaduste kogu". 7. Millist mõju avaldas Bütsants slaavi maadele?(2) Võtsid nee vastu õigeusu, kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.sajandil slaavi tähestiku, bütsantsist tulid valav osa vaimulikust ja ilmalikusr kirjandusesr,kirkuõigus ja kiriklik kunst. 8. Mis oli Frankide ajaloos olulisem pöördepunkt?(1) Ristiusu vastuvõtmine 496.aastal. 9. Mida kujutas endast saali õigus?(1)
Bütsantsil oli tohutu riigiaparaat ja alalises regulaarväes ligikaudu 150000 meest. Nii sõduritele kui ametnikele palk puhtas kullas. Sellisel viisil kindlustunde saavutanud riik jõudis end kaitsta, võis edasi arendada hellenistlikku kultuuri, milles nähti kunagise Rooma impeeriumi traditsiooniliste väärtuste väljendust. Sise- ja välispoliitika, riikluse erijooned. Esimesse õitsengujärku keiser Justinianus I valitsemisajal. Arendas sõjalis-bürokraatliku monarhia, kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise “Tsiviilteaduste kogu”. 532 surus maha Konstantinoopolis Nika ülestõusu, lastes väepealikel raiuda surnuks üle 30000 inimese. Välispoliitikas eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. Vallutati Itaalia, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared. Hiigelimpeeriumis sai Konstantinoopolist tähtis sild Õhtu ja Hommikumaa vahel ning riigikassasse kogunes muinasjutulisi kasumeid kaupade läbiveo arvelt. 6
moraalsele juhtimisele ehk valitseja moraalsusele. Kuigi Konfutsiust ei saatnud eluajal edu poliitikas, imbusid tema ideed impeeriumi poliitikasse pärast Hani dünastiat, mis asendas aastal 221 eKr võimule tõusnud ja Hiina ühendanud Qini dünastia, Han võttis konfutsianismi riiklikuks ideoloogiaks teisel sajandil pKr ja kuigi Hani langusega aastal 220 pKr kaotas konfutsianism mõneti oma populaarsust, taaselustas see Songi sünastia ajal (1130-1200 pKr). Zhunxi kodifitseeris Konfutsiuse mõtted ja tema kommentaarid said aluseks Hiina tsiviilteenistuse eksamitele, mis viidi sisse 1313 pKr ja mis püsisid muutumatuna peaaegu 600 aastat. On huvitav, et need eksamid on ehk ilmekaimaks näiteks Konfutsiuse mõjust läänes, sest need said eeskujuks Ida-India kompaniis sisse seatud süsteemile, mis hiljem tugevalt mõjutas avalike eksamite süsteemile Briti impeeriumis ja seega kogu läänemaailmas.
ideoloogiat jne. · Keisrite võim plnud kuigi püsiv: nad kukutati paleepööretes, troonilt tõrjutud monarh kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Tihti kuulus reaalne võimutäius riigis hoopis mõjukaile õukondlastele. Sise- ja väilispoliitika, riikluse erijooned. · Justinianus I arengu esimene õitsengujärk · Arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3osalise ,,tsiviilseaduste kogu". 532. Aastal surus ta Konstantinoopolis julmalt maha Nika ülestõusu. Ülestõusuni viis raskest maksukoormast tingitud rahulolematus, samuti ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamine. · Välispoliitikas eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. · Vallutati It, Aafr-Põhja rannik, Hisp lõunaosa ja Vahemere saared. Sõjad Pärsiaga plnud edukad.
aastast kuni surmani. Odoaker oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476. aastal otsustas ta viimase kukutada Komnenoste dünastia Kõrgema võimu legitiimsuse printsiip, s.o seaduslikul abielul rajanev võimupärimine, hakkas Bütsantsis kinnistuma 11.saj selle dünastia ajal. Justinianus I Bütantsi keiser 527-565.Bütsantsi arengu 1. õitsengujärk. Justinianus arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseaduste kogu". Surus maha Nika ülestõusu. Palaiologoste dünastia Bütsantsis valitsenud dünastia. Õitsesid kunst ja kirjandus. Kyrillos kreeka misjonär. Bütsantsist võtsid need vastu õigeusu -> Kyrillos ja Methodios koostasid 9.saj slaavi tähestiku. Chlodovech Frankide kuningas, Merovechi sugukonnast. (481-511), kelle järgi sai nime Merovingide dünastia. Frangi impeeriumi rajaja. Merovingide dünastia Merovingid on 5.-8
Bütsantsis allus keisrile ka kirik, keiser käsutas kirikuvarasid, määras ametisse kõrgemad vaimulikud, kujundas kiriklikku ideoloogiat. Keisrite võim ei olnud püsiv, enamus kukutati paleepööretes, kusjuures troonilt tõugatud monarh kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantinism õukonnas valitsenud silmakirjalikkus. Esimesse õitsengujärku jõudis Bütsants keiser Justinianus I (527-565) valitsemisajal. Arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia, kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseadustekogu." Nika ülestõusul 532. Aastal, lasi oma väepealikutel surnuks raiuda üle 30 000 inimese. Bütsants pidi kaitsele asuma 6. Sajandi teisel pooled, kui Balkani ps ujutasid üle slaavlased. Rajati esimene Bulgaaria riik (681- 1018), millest sai Bütsantsi alaline vaenlane. 7-9. Sajand vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika ja Hispaania alad ning vahemere saared. Nad piirasid edutult ka Konstantinoopolit 9-10. Sajand. 11
Chlodovech 5. saj lõpul tungisid Innocentius III üks võimsamaid Galliasse frangi hõimud Chlodovechi paavste keskajal. Ta juhtimisel. Ta 1) kuulutas välja IV ristisõja; 1) kuulutas end frankide kuningaks; 2) kutsus üles alistama Läänemere ida- 2) lasi end ja oma kaaskonda ristida ja ranniku paganaid; surus ristusu peale ka oma rahvale; 3) juhtis võitlust ketserlusega. 3) kodifitseeris ehk lasi kirja panna Muhamed Meka kaupmees, kes muistsete frankide tavaõiguse. hakkas islamit levitama, islami usu Karl Suur tuntuim frangi riifi valitseja rajaja. islami prohvet. 8. sajandil. Laiendas riigi valduseid: Põhja-Itaaliasse, Hispaania põhjaossa, saksi hõimude üle, Balkani ps põhjaossa 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks?
Nõia põletamise kõrval on teada kuus mõõgaga hukkamise juhtumit nn. Pehmendavatel asjaoludel nagu nõia ja kuradi otsese lepingu puudumine või puhtsüdamlik ülestunnistamine. Mõisnike kahjustav nõidumine võis tuua kaasa mitmeastmelise surmanuhtluse. Nõidade surmamõistmisel toetuti mitte ainult vanadele ja uuematele õigustele, sageli viidati otseselt Moosese seadusele Vanast Testamendist: ,,Nõida ei tohi ellu jätta." Aastal 1650 kodifitseeris Philipp Crusius ,,Eestimaa hertsogkonna rüütli- ja maaõiguse", mis eraldas nõidumise patus erinevaid astmeid. Need, kes ristiusust lahti ütlesid ja kuradiga liidu sõlmisid, temaga kõlvatusi tegid, nõidumisega ning mürgi abil või ilma mürgita inimesi ja loomi kahjustasid ning seda tunnistasid, tuli tulesurma mõista. Kui leping kuradiga puudus, tuli süüdlasel pea mõõgaga maha raiuda. Neid inimesi,
13. Rooma Õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid, Postglosaatorid, Humanistid. 4 saj aastal 395 jaguneb Rooma impeerium kaheks. Lääne-Rooma ja Ida- Rooma. Lääne-Rooma pealinn Rooma. Ida-Rooma konstantinoopol, tänapäev Istanbul. Lääne-Rooma sattus germaani soost vallutajate kätte ja kaotas võimu 476. Selle territooriumil hakkasid tekkima germaanlaste poolt tekitatud riigid. Ida-Rooma eksisteeris 1453 aastani. 6 saj arenes Rooma õigus ida osas. Keiser justianus kodifitseeris Rooma õiguse. 11.saj avastati Bologna linnas Rooma õigus taas. Hakati uurima Justinianuse kodifikatsioone. Glossid uurijad, kes tegid teksti äärde märkusi. Nende järgi tekkis koolkond glossaatorid. Kommentaatorid 14-15saj. Nende peamine ülesanne oli kohandada ja tõlgendada Rooma õigust, et seda kasutada vastavas elu valdkonnas. Glossaatorid uurisid tekste, kommentaatorid uurisid glosse. Humanistideks (ld humanus - "inimlik") hakati juba varajases renessansis nimetama õpetlasi, kes
inimlikkust) Kogu võim Bütsantsis kuulus keisrile ehk basileus'ile, kuid samas tegutsesid riigikogu, senat ja deemosed (linnakodanike organisatsioonid) Seaduslikul abielul pärinev võimupärimine hakkas kehtima 11. sajandil Komnenoste dünastia ajal. Bütsantsis allus kirik keisrile. Esimesse suurde õitsengujärku jõudis Bütsants Justinianus I (527-565) ajal. Ta kujundas tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva seadustiku: Corpus iuris civilis'e. Samuti ta vallutas suured territooriumid nagu Itaalia, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared ja Aafrika põhjaranniku. Aastal 532 suruti julmalt maha Nika ülestõus, mille põhjuseks oli suur maksukoormus rahvale. Hipodroomil hukati üle 30 tuhande inimese. Bütsants oli sammuti rünnatud bulgaarlaste, araablaste, viikingite, slaavi hõimude ja türklaste poolt. Viimased võitsid aastal 1071 Bütsantsi Mantzikerti lahingus. Kuni 13
annaabi.ee 
