5. Pikaajaline mälu Informatsioon, mis võib meile edaspidi kasulik olla, salvestub pikaajalisse mällu. Meeldejäetava talletamine toimub lühiajalise mälu aktiivsuse tulemusena. Teabe organiseerimist pikaajalises mälus kirjeldavad kaks põhikontseptsiooni: semantiline ja skemaatiline. Pikaajaline mälu on panipaigaks informatsioonile, mis filtreeriti tähelepanumehhanismi, sensoorse aparaadi, sensoorse registri ja lühiajalise mälu abil. See on koht, kus hoiame kodeeritult informatsiooni, mida teame, näiteks oma kogemusi, plaane, lootusi, veendumusi, järeldusi ja teooriaid. Põhiomadused: 1. Informatsioon võib seal säilida minuti või paar, kuid ka kogu meie ülejäänud elu (püsivus sõltub tähtsusest). 2. Materjal säilib kaua (aastakümneid). 3. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine on aeglasem kui primaarse mälu puhul. 5.1. Semantiline ja episoodiline mälu Semantiline mälu:
Esimene püsiv inimese juhitud tuumalõhustumise ahelreaktsioon kestis 28 min paarisajavatise võimsusega, kuni see kontrollvarda seadmesse viimisega summutati. Kui kõik taipasid, mis tegelikult nende juuresolekul oli toimunud, kõlas aplaus. Ungari päritolu füüsik E. P. Wigner kinkis Chianti veinipudeli, mille etiketile kõik kohalolijad oma allkirjad andsid. Reaktori projekti üldjuht füüsik A. H. Compton võis USA valitsusele kodeeritult ette kanda saavutatud edust: ,,Itaalia navigaator randus Uuel mandril... Pärismaalased olid väga sõbralikud." Chicago Pile No 1 demonteeriti juba järgmise aasta veebruaris ja tema materjale kasutati järgmise parandatud kaitsekestaga seadme Chicago Pile-2 (CP-2) ehitusel Red Gate Woodsis. CP-2 käivitati märtsis 1943. Tuumareaktorites toimuv ahelreaktsioon: Energia tootmine: Kokkuvõtteks · Ohud on tuumaenergeetikas vaieldamatult olemas, nii nagu ka teed nende
● Telnet või Secure Shell (SSH) klientprogrammid, mis võimaldavad internetis olevast töökohaarvutist sisse logida serverarvutisse. Kui kasutaja logib ennast võrku Telneti abil, siis edastatakse tema kasutajanimi ja salasõna internetis avatuna. Seepärast on turvalisem kasutada SSHd, mille puhul andmed edastatakse kodeeritult. ● FTP ehk File Transfer Protocol võimaldab su arvutil kiiresti kätte saada faile mujal asuvatest arvutitest, neid vaadata või enda arvutisse salvestada. ● Gopher varasem, ainult tekstil põhinev meetod internetidokumentidele juurdepääsemiseks. Praeguseks on sellest üldiselt loobutud, kuid ikkagi võib veel leida gopher
matemaatiliseks lähenemiseks. Uurimustes andis C.E.Shannon infohulga mõiste tõenäosuslikstatistilise määratluse, esitas sidesüsteemi abstraktskeemi, sõnastas sidekanali läbilaskevõime, mürakindluse, kodeerimise jt. teoreemid. Matemaatiline infoteooria on tõenäosusteooria haru, mis uurib infovoogu allikast sihtpunkti. Infoteooria tõlgendab matemaatiliselt järgmisi protsesse: informatsioon edastatakse infoallikalt kodeeritult läbi infokanali infosaajale, kus informatsioon dekodeeritakse. Nii küberneetika kui ka matemaatiline infoteooria said aluseks pöördelistele muutustele side ja informatsioonitehnikas, aga ka informatsiooni kui teadusliku uurimise objekti positsiooni üle. Informatsioonile hakati omistama üldteaduslikku tähendust ning informatsioonilised meetodid võeti kasutusele teaduslikus uurimustöös paljudel aladel: lingvistikakeelte analüüs; neurofüsioloogianärvitalitluse kirjeldamine jne
Meresügavustest veepinnale satub hüljes teinekord vaid minutiks või paariks, mille jooksul sidet luua ei jõua. Et neist piirangutest üle saada, leiutasid Suurbritannia hülgeuurijad eriotstarbelise kaugjälgimisseadme, nn. Fastloc'i GPS-vastuvõtja. Kui aparaat hülge seljal veepinnale jõuab, suudab see vaid mõnekümne millisekundi jooksul taevalaotuse ,,pildistada" ning nähtud navigatsioonisatelliitide asukohad kodeeritult maapealsele tugijaamale edastada. Erinevalt tavalisest GPS-seadmest ei arvuta see seade oma asukohta ise: seda teeb saadetud pildi põhjal juba teadlase laboratooriumis surisev arvuti, kel aega ja elektrit piisavalt. Tunduvalt on täiustatud ka mobiiltelefoni. Ühendatuna väikese arvutiga, suudab kogu see seirekomplekt töötada laadimata ligi aasta. Kui saadud elektrooniline seade valada õhuvabalt
Kunagi ei tohi kasutada 2st järjestikust konfronteerumist. Et konfrontatsioonist on kasu vaid väga tundlike teemade puhul, kus inimene on reeglina tugevas kaitseseisundis, peaks kuulaja kasutama. - Mina-sina jutt - kahe inimese vestlus nüüd-ja-praegu tunnetest. Millal peegeldavalt kuulata: 1) Enne, kui tegutsema asute. 2) Enne, kui asute vaidlema või kritiseerima. 3) Kui teisel inimesel on tugevad tunded või kui ta tahab rääkida mingist probleemist. 4) Kui teine räägib kodeeritult. 5) Kui teine püüab oma tunnetes ja mõtetes selgusele jõuda. 6) Otsese vastastikuse vsetluse jooksul. 7) Kui te räägite iseendaga. 8) Kui puutute raamatus, loengus või tööl kokku uute ideedega. - Intellektuaalne empaatia - see, millal uute ideede puhul on aktiivse kuulamise oskustest abi selleks, et mõista, mida autor öelda on tahtnud. Millal ei tasu peegeldavalt kuulata: 1) Kui te ei suuda aktsepteerida. 2) Kui te ei usu, et teine suudab ise lahenduse leida.
Kutseeksami aluseks on kutseeksami programm ja selle alusel valitud küsimused. Kutseeksam korraldatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas. Kutseeksami aja, koha ja dokumentide esitamise tähtaja määrab audiitortegevuse järelvalve nõukogu. Eksam toimub eesti keeles ning eksamineeritava isikuomadustega tutvumiseks ja sobivuse hindamiseks võib korraldada vestluse, et tagada hindamise objektiivsus kasutatakse eksamineeritava andmeid kodeeritult v.a isikuomaduste selgitamisel. Kõik eksamiga seotud andmed, mis on sisestatud kutseeksami registri infosüsteemi ei ole avalikud. Eksamikomisjon koostatakse vähemalt 5 liikmelisena. Liikmed ja esimehe nimetab või kutsub tagasi järelevalve nõukogu. Komisjoni liikme volitused kehtivad 3 a. nimetamisest. Eksamikomisjoni esimehe ülesanne on korraldada komisjoni tegevus ja asjaajamine. Kutseeksami sooritamiseks võetakse eksamineeritavalt tasu, mille suurus on :
``Sa oled hulluks läinud!`` · Oletus suhtlejate vastastikuse sõltumatuse kohta ``See pole minu süü!`` · Oletus käitumise ilmsete põhjuste kohta ``Ma tean, miks sa nii käitusid!`` · Oletus lõpetatuse kohta ``Ma olen nüüd sellest üle!``; ``Ma tunnen sind piisavalt hästi!`` Kommunikatsioon · Kommunikaator- kodeerimine - märgisüsteem dekodeerimine - Retsipient · Sõnad on ebatäpsed. · Räägitakse kodeeritult. · Käitumist saab jälgida, tõelisi mõtteid ja tundeid saab vaid aimata. · Kuulajad kuulavad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Suhtlemise kolm külge · Vestluspartneri tajumine · Kommunikatsioon e. teabevahetus · Vestluspartneri mõjutamine Sõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid (A. Mehrabian) Suhtlemisel edastatakse: · sõnade abil 7 % teavet · heli abil 38% · mittesõnaliselt 55% · Enamus uurijaid on veendunud, et sõnaliselt
andmestikku saab vaadelda kahes režiimis: 1. andmeleht (data view), millel paikneb andmestik. 2. andmekirjeldusleht (variable view), millel paikneb andmestiku kirjeldus. 1.1. Tunnuste defineerimine Name– tunnuse nimi: algab tähega, ei tohi lõppeda komaga, ei tohi kasutada tühikuid ja spets. sümboleid: - ! ? ‘ *, nimi ei tohi sama tabeli piires korduda. Type– andmete tüüp. Ei kajasta tunnuse tegelikku tüüpi, sest enamus andmeid (ka tekstilised) sisestatakse numbritena kodeeritult. Width– maksimaalne kohtade arv sisestatavas arvus/tekstis. Decimals– komakohtade arv. Label– tunnuse kirjeldus (pikem nimi, lubab sisestada tühikuid ja erimärke). Values – väärtuste kirjeldused. (nominaalsed ning järjestustunnused) !Et näha andmelehel sisestatud koodide asemel nendekirjeldusi, vali: View/Value Labels Missing– puuduvad väärtused. Kuigi tühje lahtreid tõlgendatakse SPSS puuduvate väärtustena, on vahel vajalik puuduvad andmed tähistada koodidega
kultuuri iseloomustus jne. V LÕPETAMINE Positiivne lõpetamine, tänamine. Millal ja kuidas saab kandidaat informatsiooni edasise kohta, valikuprotseduuri iseloomustus, kandidaatide hulk, dokumentide tagasivõtmine jne. INTERVJUU ALUS PLAAN Ametikoht: Vahetu juht: Intervjuu aeg: Valdkond Küsimused Kriteeriumi Hinne kirjeldus (kodeeritult) Sissejuhatus 1. 1. TV-täiesti 2. 2. OV-osaliselt . EV-ei vasta Varasem 1. 1. töökogemus, 2. 2. sobivus Areng ja isiklik elu Lisainfo, töö iseloomustus, palgatingimused, karjäär Lõpetamine.
kust. Määraja koostamisele asudes tuleb küsimusi kaaluda: selgeid, kindlamaid, kasutajale mugavamaid küsimusi tuleb kasutada tabeli algusosas. Sellistele nõuetele vastavaid, Boole'i loogika operaatoreid kasutavaid määramistabeleid, milles pealegi on garanteeritud teesi ja antiteesi tege- lik teineteise välistamine, on võimalik koostada kasutades programmi DELTA (seda teeme praktilistes töödes). Esimeseks tööks on seejuures tunnuste loetelu koostamine; iga liigi kodeeritult kirjeldamine tunnuste loetelu järgides, kusjuures on lubatav tunnuse kahe või mitme seisundi puhul kasu- tada kodeeritud sõnu või; ja; kuni; tunnus puudub; tunnuse seisund on tead- mata. Tunnustele antakse subjektiivne kasutusheaduse hinnang (mida korduval katsetamisel on lihtne muuta); märgitakse, mitu korda sama (varieeruv) liik võib määramistabelis korduda. Programm genereerib trükivalmis määramista- beli, mida võib toimetamisega muuta, üksikuid osi uuesti teha, jne.
valem eeldab, et müra on “white noise”(valge müra Müra, mille sagedusspekter on antud sagedusribas pidev ja ühtlane. Valge müra võimsus hertsi kohta on selles sagedusribas konstantne suurus) 74. Digitaalsed andmed ja digitaalsed signaalid. Kaks võimalust: andmeid edastatakse kahe pinge taseme abil, üks neist on loogiline 0 ja teine 1, või digitaalsed andmed kodeeritakse ära ja tulemuseks on digitaalne signaal mil on soovitud omadused. Andmeid võib edastada mitut moodi kodeeritult. Võib kasutada igasuguseid koode, et tagada veakindlus. Samuti võib andmeid edastada sünkroniseeritult või asünkroonselt. Või siis paralleeel või järjestikühenduse kaudu. Paralleelühendus on kiirem, mitu bitti samal ajal, või terve “sõna”, märk korraga. See on keerulisem ja kulukam kuna on vaja iga biti jaoks oma juhet. Aeglasem ja odavam on järjestikühendus, kus bitid tulevad kõik järjest. 75. Digitaalsed andmed ja analoogsignaalid