2.täitmine- teatud rollide teostamine.3 (raha, teadmiste, kapitali) valdamine. Sotsiaalsete lõhede tüübid: 1.varanduslikud lõhed 2. piirkondlikud lõhed 3.etnilised lõhed 4.usulised lõhed. Ühiskonna kujutab endast elu valdkonda, mis on vabatahtlik, isekorraldatav ja autonoomne riigi suhtes. Kodanikuühiskond hõlmab institutsioonide komplexi: 1.eramjanduslikud assotsiatsioonid 2. kirikukogudused 3. koolid,haridus seltsid.4 isetegevuslikud seltsid 5. mittetulunduslikud organis. 6. kodanikualgatusele pühendunud organis. Kodaniku instit. Ühised tunnused:1. tegutsevad legaalselt 2. tegelevad huvi pakkuvate asjadega 3. püüavad mõjutada riigivõimu,rahalis toetust 4.esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi. eesti nüüdis kodanikuühiskonna erijooned: 1. organisatsioonide suur arv. 2.väikeste maaseltside suur osatähtsus. 3. killustatus ja samalaadsete org. Koostööpuudumine. 4. rahva kodanikuaktiivsuse motivatsiooni osaline nõrkus. 5. mittetulundusorganisatsioonide
· Pere väärtused: perekond ja lapsed. · Isikuvabadus. · Turumajandus. · Toetavad avatud majandust, ning kapitali võrdne kohtlemine (ei kattu tavaliselt konservatismiga). Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali. · Madalad ja proportsionaalsed maksud. · Ei räägi regionaalpoliitikast. · Õhuke riik. Delegeerida võimalikult palju teenuseid erasektorile ja kodanikualgatusele. · Parim sotsiaalpoliitika on tööpoliitika. ,,Uppuja päästmine on uppuja enda asi." Keskerakonna programm: (vt. Noortekogu programmi) · Maailmavaade sotsiaalliberaalne. · Regionaalpoliitika. Riigil tuleb planeerida kõikide regioonide arengut.(Kolmevärviline Eest: Põhi, Kesk ning Lõuna) · Riik pead toetama, et riik peab toetama Eesti kapitalil põhinevaid ettevõtteid. · Infrastruktuurid ja energeetika peaks olema enamuse riigi käes.
tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika). · Mittetulundussektor ehk kolmas sektor- mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisel, toetudes kodanikualgatusele. · Moraal- moraalinormide kogum. · Õigus- riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. · Kodanikuühiskond- edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. §1.2: · Suhtlemine ehk kommunikatsioon- sotsiaalne protsess, mis seob ühiskonna- selle valdkonnad, paikkonnad, inimgrupid- tervikuks.
tähelepanu ka noorte huvitegevusele. Koolid peaksid looma eestikeelseid koore ning ka rahvatantsu- ja folkloorirühmasid. Kultuurkapital võiks toetada ka külade isetegevust. Viimastel aastatel on jätkusuutlikust hakatud seostama ka väljendiga hea valitsemine. See tähendab kodanike kaasavat ning tulemuslikku valitsemist. Et edendada Eesti jätkusuutlikust valitsemise vaatenurgast, tuleks kindlasti tähelepanu pöörata kodanikualgatusele. Juba paar aastat on õpilaste seas väga populaarne kampaania ,,101 last Toompeale". Tegemist on Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt korraldatava üritusega, kus tutvustatakse kooliõpilastele meie riigikogu igapäevaelu, pannes noored üheks päevaks riigikogulaste asemele. Konkurss sellele ühele kohale 101-st on väga suur, mis näitab, et õpilasi riigitöö huvitab. Sellest peaksid indu saama nii
toimimine * Erasektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine * Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja avalikust sektorist; mittetulundussektori asutused (mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud) ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele * poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus * majandus tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond * Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad * Kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone- ja ühendusi * moraal moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted, mida sunnib täitma inimese sisetunne ja tõekspidamised * eraelu indiviidi isiklik elukorraldus
poolikuteks. 3.3. Kodanikuühendused, riik ja omavalitused Tänapäeva ühiskondades on huvigrupid koondunud väga mitmesugustesse ühendustesse: seltsid, ühendused, ametiliidud jne, mida kõike võib nimetada ka kolmandaks sektoriks Kolmanda sektori tegevus aitab lahendada ka sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme riigis, pakkudes mitmesuguseid teenuseid ja luues töökohti. Kodanikuühiskonna institutsioonide hulka kuuluvad: 1. usuorganisatsioonid; 2. kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid; 3. isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid); 4. mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud, haridusseltsid jne). Kodanikuühiskonna põhialuseks on omaalgatus. Kaasalöömine seltsides, ametiliitudes, usuühingutes on vabatahtlik. Inimesed osalevad neis selleks, et tunda end aktiivse ja kasuliku ühiskonnaliikmena, tõhusamalt kaitsta oma õigusi ning veeta huvitavamalt vaba aega
otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kodanikeühendused - kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm. Need ei tegutse kasumi teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele Sotsiaalne keskkond – meid ümbritsevad väärtused, traditsioonid, hoiakud jms, mis valdavalt läbi kirjutamata reeglite mõjutavad meie mõtlemist ja käitumist. Kestlikkus - Sotsiaalne kestlikkus tähendab võrdse kohtlemise, materiaalse heaolu, eneseteostuse võimaluste ja ühiskondlike hüvede jätkumist põlvkonnast teise. Sotsiaalne kapital (selle kahandajad, kasvatajad) – inimestevahelisel usaldusel
Oma töö järjepidevuse huvides valib Euroopa Ülemkogu maksimaalselt viieks aastaks Euroopa Ülemkogu eesistuja. Sellega muudetakse ELi tegevus veelgi nähtavamaks ja selgemaks. Komisjoni presidendi „valib” Euroopa Ülemkogu ettepanekul Euroopa Parlament. Lissaboni lepingus kinnitatakse ja ajakohastatakse paljusid varasemates ELi lepingutes sisalduvaid majandusalaseid sätteid. Samas lisatakse ka terve hulk uusi tähtsaid valdkondi. 3) Tänu kodanikualgatusele on kodanikel võimalus kutsuda komisjoni üles esitama uue õigusakti ettepanek tingimusel, et algatust toetab vähemalt miljon kodanikku mitmest ELi liikmesriigist. Kodanikualgatust peab toetama vähemalt 1 miljon Euroopa Liidu kodanikku, kes elavad 2 vähemalt 7 liikmesriigis Euroopa Liidu 28 liikmesriigi hulgast. Kõigi 7 liikmesriigi puhul on nõutav minimaalne allakirjutanute arv.
ühesugusest teabest Minister valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja valikust sektorist; mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele Mittetulundusühing kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemaks mitmesugustes kultuuri-, sotsiaal- ja majandusvaldkondades; MTÜ-del on keelatud teenida kasumit Monarhia valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik (ainuvalitseja ehk monarh) veresuguluse alusel Monopol tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte. Neljas võim massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab informatsiooni suurt mõjujõudu poliitika teostamisel
Minister valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja valikust sektorist; mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele Mittetulundusühing kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemaks mitmesugustes kultuuri-, sotsiaal- ja majandusvaldkondades; MTÜ-del on keelatud teenida kasumit Monarhia valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik (ainuvalitseja ehk monarh) veresuguluse alusel Monopol ainuõigus: tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte; turuolukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurents ning üks pakkuja kontrollib hinda Moraal moraalinormide kogum
III sektor - Mittetulundussektor – ühiskonna osa, mille eesmärgiks ei ole kasu saamine ega võimu teostamine = kodanikuühiskond (Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ, SA) KODANIKUÜHISKOND (-nagu demokraatlik, õigus sõnavabadusele, protestida jne, aga see peab vastama seadustele) Kodanikuühiskond – Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone, mille eesmärk on tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Toetub kodanikualgatusele. Kodanikuühendus – kodanike poolt algatatud vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on lahendada teatud ühiskonna probleeme. Näiteks: korteriühistud, spordiseltsid, ametiühingud (tööliste huve kaitseb – tööseisakute ja streikidega), õpilasorganisatsioonid, Jagunevad: a) MTÜ (Eesti Lasterikaste Perede Liit) b) SA (Pärnu Vabahariduskeskus) c) seltsingud (mitteametlik, neid ei registreerita kuskil)
saamine ega võimu teostamine = kodanikuühiskond (Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ, SA) KODANIKUÜHISKOND (-nagu demokraatlik, õigus sõnavabadusele, protestida jne, aga see peab vastama seadustele) Kodanikuühiskond Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone, mille eesmärk on tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Toetub kodanikualgatusele. Kodanikuühendus kodanike poolt algatatud vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on lahendada teatud ühiskonna probleeme. Näiteks: korteriühistud, spordiseltsid, ametiühingud (tööliste huve kaitseb tööseisakute ja streikidega), õpilasorganisatsioonid, Jagunevad: a) MTÜ (Eesti Lasterikaste Perede Liit) b) SA (Pärnu Vabahariduskeskus) c) seltsingud (mitteametlik, neid ei registreerita kuskil)
tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine; ) Teine ehk erasektor (kasumit taotlevad eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele) Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Võim isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. Inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Domineerimine. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised (omand maa, kinnisvara, kapital raha) kui ka vaimsed (teadmised, kogemused; inimkapital, sotsiaalne kapital suhted, usaldus, koostöö teiste ühiskonnaliikmetega).
vahemiku jooksul väga paljudele inimestele; massidele . nt raadio , tv , internet. Minister valitsuse liige , juhib ministeeriumi Mittekodanik riigis alaliselt elav isik kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Mittetulundussektor ( kolmas sektor) mittetulundussektori asutused ei tegele tulu teenimise eesmärgil , vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele . ( seltsid, sihtasutused , mittetulundusühingud ) Mittetulundusühing kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemiseks mitmesugustes kultuuri , sotsiaal, ja majandusvaldkondades . Kasumi teenimine keelatud Monarhia valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib vaid üks isik ( monarh) veresuguluse alusel . Monopol ainuõigus ; tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte ; turuolukord kus
loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Iseorganiseerumisvõime! 1 Kodanikuühiskonna funktsioon: Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas. Eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet Kodanikuühiskonna institutsioonid on: 1) usuorganisatsioonid; 2) kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid; 3) isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid); 4) mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud, haridusseltsid jne). Sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses: A/S- rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. E/S- Tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu Kod. ühiskond- edendab kohalikku elu ja tugevdab inimeste ühtekuuluvustunnet. 2
Kodanikuühiskond - sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Aktiivne kodanikuühiskond mõjutab poliitikas tehtavaid otsuseid ja kontrollib riiki. Kodanikuühiskonda kuuluvad: *eramajanduslikud assotsiatsioonid ja ühendused *usuorganisatsioonid (kirikukogudused) *haridusasutused *isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid) *mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud) *kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid. Nende organisatsioonide ühised tunnused: *tegutsevad legaalselt, jälgides ühiskonnas kehtivaid reegleid ja seadusi *tegelevad avalike, ühiskondlikku huvi pakkuvate asjadega *püüavad mõjutada riigivõimu, saavutamaks soodustusi, poliitika muutmist, rahalist toetust vms. *esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi ning tagavad sellega ühiskonnas mitmekesisuse. Kodanikuühiskonnast saame rääkida ainult seal, kus on tegu piiratud valitsemisega, s.t
totaalsest survest. Riik peab muutuma ühiskonnaelu administratiivse korraldamise institutsiooniks, sõna otseses mõttes teenindavaks allsüsteemiks, pakkumaks avalikku teenust valdkondades, mis jäävad väljapoole üksiksubjektide erahuvisid. Kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni vastuvõtmisega on loodud alus Eesti ühiskonna laialdasele kaasamisele avaliku võimu tegevussfääri. Kahjuks on selle dokumendiga seatud eesmärkide tegelik elluviimine jäänud üsna tagasihoidlikuks. Kodanikualgatusele ei ole antud vajalikku tegevus- ja arenguruumi ning võimalusi ning on jäänud põhiliselt kõrvale avaliku poliitika ja õigusloome protsessist. Loeng: artiklite kogumik õigus ühiskonnast ettepanek kuidas, ühiskondlikku arvamust teada saada kodanike algatused. Oleks selline kodanike institutsioon, mis koguks informatsiooni. 7. Õiguse efektiivsuse olemus ja tagamine. Ratsionaalne õigus peaks olema efektiivne. Õigus on efktiivne siis, kui eesmärgid mis õigus endale seadnud on, on ka
annaabi.ee 
