Johann Voldemar Jannsen ja Perno Postimees · 04. mai 1819 (Johann Voldemar Jannsen sündis Vana-Vändra mõisa möldri pojana, pärines jõukamast perest Kuid juba 1826. aastal tema isa suri ning poiss saadeti ümbruskonna karju hoidma) · . 07. märts 1843 abiellus (oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. . Juba sama aasta detsembris sündis nende esimene laps, tütar Lydia Fiorentine Emilie.) · 05. juuni 1857 Perno Postimehe esimene number ("Perno Postimehe" kaudu hakkas ta kasutama sõna "eestlane", seni kutsuti eesti keeles endid tavaliselt maarahvaks, jannsen sõnas ka ühe lause, millek oli : "ärgem tundkem häbi selle pärast, et me eestlased oleme, vaid selle pärast, et me harimatud oleme!")
noorelt kõveraks koolduma. Poisist, kel sugugi vigureid ei ole, tubli meest ei saa." Alghariduse omandas ta vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end vändra kirikuõpetaja Karl Körberi juures. 1838. Aastast sai Jannsenist vändra kantor, hiljem köster ja koolmeister, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. Aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase, endise köstri vennatütre Juliana Emilie Kochiga, kes oli haiglane ja närviline. Sama aasta 24. Detsembril sündis neile tütar, Lydia Emilie Florentine Jannsen, nüüdseks tuntud Lydia Koidula. 1857. Aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud. Pernu postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma.
o 1891 „Postimees“ päevaleheks o 1883 avati erakoolina HTG o 1884 õnnistati Otepääl sinimustvalge lipp (4.juuni) o Tekivad karskusseltsid, pritsumeeste seltsid, turniseltsid JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 1819 sündis Vana-Vändra vallas 1829 pandi karja Uue-Vändrasse Särghaua tallu 1831 läks tööle Vändra kihelkonnakooli 1838 asus tööle Vändra köstrina (täitis ka kooliõpetaja kohustusi) 1843- abiellus Juliana Emilie Kochiga, sündis tütar Lydia Emilie Florentine Jannsen 1845 hakkas ilmuma „Sioni- Laulo- Kannel“ 1845 esitas taotluse ajalehe väljaandmiseks- taotlus sai eitava vastus e 1848 hakkas ilmuma perioodiline aastaraamat „Sannumetoja“ 1850 kolis perekond Jannsen Pärnusse ( oli juba 4 last) 1856 esitas taotluse ajalehe väljaandmiseks- taotlus sai jaatava vastuse ( lapsi oli neil juba 6) 1857 hakkas ilmuma „Perno Postimees ehk Näddalileht“
1870.a. pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile ja 1869.a. andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees", mis oli esimeseks eestikeelseks põllundusajakirjaks. Ajakirja aitas toimetada tema tütar Lydia Koidula. Jannsenite kodu oli tolleaegsete haritlaste üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Eesti kultuuri huvilisi oli ka kaugemalt, nt. Soomest ja Ungarist. ISIKLIKELU Jannsen abiellus 1843.a. Vändras oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Neile sündis1843. aastal esimene laps, kellele pandi nimeks Lidie Emilie Florentin (Lydia Koidula). Veel oli neil tütar Geninka (Eugenie)ja veel nooremad pojad. HAIGUS 2 Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus olles põdenud kümme aastat afaasia haigust, ta maeti suure rahvahulga osavõtul Tartu Maarja kalmistule. Ta haud asub Raadi kalmistu peateest paremal, peavärava lähedal Kalmistu tn. poolsel küljel. ÜHISKONDLIK ARVAMUS
Juba seal oli ta silmapaistev ja andekas poiss. Pärast kooli lõpetamist läks Jannsen Carl Köberi juurde, kes koolitas noormehest hea ja eduka köstri. 23 aastaselt sai Johann Voldemar Jannsenist Vändra köster ja kihelkonnakoolmeister. Ta oli usin õpetaja ning töö kõrvalt tegeles ka kirjatööga. Rahvale meedis Johann Voldemari looming ning ta kogus kirjutamisega tuntust. 1843. aasta märtsis abiellus Jannsen oma õpilase ja endise köstri vennatütre Anette Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta lõpus sündis neil tütar Lydia Fiorentine Emilie Jannsen. Kokku oli Jannsenil kuus last. Perel tekkisid rahaprobleemid. 1850. aastal kolis Jannseni pere Pärnusse. Johann Voldemar asus Pärnu Ülejõe kooli õpetajaks. Perno Postimees ehk Näddalileht Ajaleht Perno Postimees ilmus esimest korda 1857 aasta suvel ja lehe väljaandjaks oli Jannsen. Lehe nimel tegi ta palju tööd ning see oli pika eeltöö tulemus, sest lehe tegemise
omandas Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures, kes soovis terasest noormehest koolitada kihelkonnale köstrit. Samas soovis ta õppida kirjakeelt, et tõlkida saksakeelseid raamatuid. Oma tõlketöös sai ta aga palju osavamaks Körberist. 1838. aastal asuski Johann tööle Vändra köstrina, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Põhilise töö kõrvalt oli ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857.
saa." Alghariduse omandas Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures, kes soovis terasest noormehest koolitada kihelkonnale köstrit. Samas soovis ta õppida kirjakeelt, et tõlkida saksakeelseid raamatuid. 1838. aastal asuski Johann tööle Vändra köstrina, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Põhilise töö kõrvalt oli ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise
end Vändra pastori Carl Körberi juures, kes soovis terasest noormehest koolitada kihelkonnale köstrit. Samas soovis ta õppida kirjakeelt, et tõlkida saksakeelseid raamatuid. Oma tõlketöös sai ta aga palju osavamaks Körberist. 1838. aastal asuski Johann tööle Vändra köstrina, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Põhilise töö kõrvalt oli ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857.
Sisukord 1 Muusika 2 Televisioon 3 Kirjandus 4 Isiklikku 5 Raamatud 6 Albumid 6.1 Merry Christmas Mr. Lawrence 6.2 Mr. Lawrence 7 Viited 8 Välislingid 8.1 Artiklid 8.2 Audio Muusika Raud on mänginud kitarri ansamblites Golem, Metallist, Singer Vinger, Ba-Bach ja Merry Christmas Mr. Lawrence. Televisioon Raud juhtis koos Tuuli Kochiga TV3-s saadet "Koosolek", mis lõpetati 2005. aastal.[1] Ta on üks kohtunikest saates "Eesti talent". Ta on telekonkursi "Eesti otsib superstaari" üks kolmest kohtunikust ja on juhtinud telesaatesarja "7 vaprat" (ETV). Ta oli TV3 neljapäevaõhtuse jutusaate "Värske Ekspress" saatejuht alates 2008. aasta septembrist kaks hooaega. Saates intervjueeris ta värske Eesti Ekspressi juhtlugude kangelasi ja kuumade teemadega
1845. esitas ta vastava taotluse, kuid sai eitava vastuse: tagurlik Vene valitsus pidas ajalehe kaudu vähemusrahvaste silmaringi laiendamist endale kardetavaks. Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil muutsid "Sannumetoja" populaarseks ning tegid ta rahva seas laialt tuntuks. Ta vajab uut, avaramat tegevusvälja ja ta leiab selle Pärnus. Pärnu-aastad 7. märtsil 1843. aastal oli J. V. Jannsen abiellunud oma õpilase, endise Vändra köstri vennatütre Juliana Emilie Kochiga, kes oli haiglane ja närviline. Sama aasta 24. detsembril sündis neile tütar, Lydia Emilie Florentine Jannsen . 1850. aastal kolis aga perekond Jannsen, kus on juba neli last, Pärnusse. Jannsen asus tööle Pärnu- Ülejõele kooliõpetaja-juhatajana. Järgnev periood Jannsenite elus oli aga väga raske- lapsi on kokku kuus, ema on raskesti haige ja majanduslik kitsikus suureneb. Seetõttu on pereisa sunnitud otsima lisasissetulekuid. 1856
Jubelipiddo-Laulud", mis sisaldas ka algupärast loomingut. Johann Voldemar Jannseni laulude peamised teemad on loodus, armastus ja isamaa. Neist kõige rohkem õnnestumad laulud on isamaalised, millest väga mitmed on saanud üldtuntuks: "Eesti vennad laulgem rõõmsast" ; "Minu kallis isamaja" ; "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimasest laulust sai koos F. Paciuse viisiga Eesti hümn. 1843.aasta märtsis abiellus ta oma endise õpilase Anette Juliana Emilie Kochiga. 24.detsembril ehk jõululaupäeval, 1843.aastal sündis neil esimene tütar, Lydia Emilie Florentine Jannsen (Koidula). Kümne aasta jooksul järgnes Koidulale veel viis last. Jannsenil oli vaja suuremat elatusallikat, sest vähese kösterkoolmeistri palgaga ta oma perekonda toita poleks suutnud. Samuti halvenesid Jannseni suhted Carl Körberiga veelgi. Ta hakkas Körberiga konkureerima isegi raamatute kirjutamises. 1850.aastal kolis perekond Jannsen Pärnusse
end Vändra kirikuõpetaja Karl Körberi juures, kes soovis terasest noormehest koolitada kihelkonnale köstrit. Samas soovis Jannsen õppida kirjakeelt, et tõlkida saksakeelseid raamatuid. Oma tõlketöös sai ta aga palju osavamaks Körberist. 1838. aastast sai Jannsenist Vändra kantor, hiljem köster ja koolmeister, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus endise köstri vennatütre Juliana Emilie Kochiga, kes oli haiglane ja närviline. Sama aasta 24. detsembril sündis neile tütar, Lydia Emilie Florentine Jannsen. Jannsenil oli kokku neli last. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Rahva seas räägitakse, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857
mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures, kes soovis terasest noormehest koolitada kihelkonnale köstrit. Samas soovis ta õppida kirjakeelt, et tõlkida saksakeelseid raamatuid. Oma tõlketöös sai ta aga palju osavamaks Körberist. 1838. aastal asuski Johann tööle Vändra köstrina, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Põhilise töö kõrvalt oli ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857
omandas Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures, kes soovis terasest noormehest koolitada kihelkonnale köstrit. Samas soovis ta õppida kirjakeelt, et tõlkida saksakeelseid raamatuid. Oma tõlketöös sai ta aga palju osavamaks Körberist. 1838. aastal asuski Johann tööle Vändra köstrina, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Põhilise töö kõrvalt oli ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857
täiendas end Vändra kirikuõpetaja Karl Körberi juures, kes soovis terasest noormehest koolitada kihelkonnale köstrit. Samas soovis Jannsen õppida kirjakeelt, et tõlkida saksakeelseid raamatuid. Oma tõlketöös sai ta aga palju osavamaks Körberist. 1838. aastast sai Jannsenist Vändra kantor, hiljem köster ja koolmeister, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase, endise köstri vennatütre Juliana Emilie Kochiga, kes oli haiglane ja närviline. Sama aasta 24. detsembril sündis neile tütar, Lydia Emilie Florentine Jannsen, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Jannsenil oli kokku neli last. Põhilise töö kõrvalt oli ta ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks
lopsakas keel ja rahvalik stiil muutsid "Sannumetoja" populaarseks ning tegid ta rahva seas laialt tuntuks. Isegi niivõrd tuntuks, et see hakkab häirima tema leivaisa ja protezeerijat Karl Körberit. Nende vahel tekib rida arusaamatusi ja väiklasi tülisid, mistõttu Jannsen tunneb end ahistatuna. Ta vajab uut, avaramat tegevusvälja ja ta leiab selle Pärnus. Pärnu-aastad 7. märtsil 1843. aastal oli J. V. Jannsen abiellunud oma õpilase, endise Vändra köstri vennatütre Juliana Emilie Kochiga, kes oli haiglane ja närviline. Sama aasta 24. detsembril sündis neile tütar, Lydia Emilie Florentine Jannsen (pseud. Lydia Koidula. Koidula nime pakkus Lydiale kirjanikunimeks 1867. aastal Carl Robert Jakobson). 1850. aastal kolis aga perekond Jannsen, kus on juba neli last, Pärnusse. Jannsen asus tööle Pärnu- Ülejõele kooliõpetaja-juhatajana. Ta oli õpetaja, kes andis oma tunde eraldi saksa ja eesti keeles. Jannsen organiseeris üsna varsti kohaliku laulukoori, teda
annaabi.ee 
