Oktoobripööre Ajutise valitsus oli sügiseks langenud nii madalale, et mis tahes jõulise rühma riigipööre oleks osutunud edukaks. Lenini arvates tuli esiteks haarata võim Petrogradi ümbritsevates linnades. 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused linna oma kontrolli alla ilma suurema vastupanuta. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.oktoobril 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas Rahvakomissaride nõukogu. Tegu oli vp.esseeride ja enamlaste koalitsioonivalitsusega. Selle esimeheks sai V.Uljanov ehk Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Rahudekreedis pöörduti maailma poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks. Maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Enamlaste võimu laienemine 1917-1918 Surmaohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Ülekaaluka edu said esseerid, kuid 6.jaanuaril 1918 saatsid enamlased valitsuse laiali. Esseeride juhid lasti maha. Kehtestati üheparteisüsteem
Kuigi enamlaste plaan oli Ajutisele Valitsusele teada, ei suudetud midagi ette võtta. 25. oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutanud, pealinlased suhtusid toimuvasse võrdlemisi ükskõikselt. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26. oktoobril 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Tegemist oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsusega. Selle esimeheks sai enamlaste liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. 6. Maailmasõja lõpp, Versaille’s rahuleping 6.1 Maailmasõja lõpp 1916. aastaks oli Venemaa oma ressursid ammendanud, suurenes rahulolematus
Riigipöördekatse läbikukutamine tugevdas enamlaste mõju tööliste ja soldatite nõukogudes. Oktoobripööre Enamlased kavandasid riigipööret, kuigi nende plaan oli A V teada, ei suudetud midagi ette võtta. 25.10.1917 võtsid enamlased Petrogodi oma kontrolli alla. Vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.10. II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride nõukogu. Enamlaste ja vaskpoolsete koalitsioonivalitsusega, esimees Lenin. Kongree võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Riigipööre ei toonud täieliku võimu. Nad pidid arvestama teiste vasakpoolsete parteidega. Surma ohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Valimistel said võidu esseerid. A K tuli kokku 1918 dets. ja võttis enamlastevastase hoiaku. Nad saatsid A K 6.1.18 laiali ja surusid sõjaväge kasutades meeleavaldused maha. Kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed välja. Kehtestati üheparteisüsteem. Bresti rahu 1917
Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et enamlased kasutasid seda ära võimule tulekuks. Kuigi enamlaste plaan oli Ajutisele Valitsusele teada, ei suudetud midagi muuta. 25. oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Võimule ülemineku enamlastele vormistas 26. oktoobril II nõukogude kongress, mis moodustas Rahvakomissaaride Nõukogu. Tegemis oli enamlaste ja vasakpoolsete koalitsioonivalitsusega, mille esimeheks sai V.U. Lenin. Kongress võttsi vastu rahu-ja maadekreedi. 6. jaanuar 1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. 1917 novembris pöördusid enamlased Saksamaa ja tema liitlsaste poole vaherahu läbirääkimiste eesmärgil. Sakslased aga alustasid 17. veebruaril 1918 uuesti sõjategevusega. Sellest ehmunud enamlased nõustusid selle tulemusena sakslaste tingimustega ning 3. märts 1918 sõlmiti Bresti
sündinud ju Venemaal, aga tagasi, sest esivanemad eestlased. Rohkem jäi siiski elama Venemaale(tekkinud eesti külad: koolid, seltsid). Eesti Vabariik 1920. aastatel Milline EV on määras kindlaks Asutav Kogu, mis valiti juba Vabadussõja ajal. Esimene istung 23.aprillil 1919. Praeguse Riigikogu sünnipäev e lahtiste uste päev. Koostati ja võeti vastu 2 olulist seadust: 1) põhiseadus Valitsemine toimus põhiseaduse alusel, tegemist koalitsioonivalitsusega, Valitsused vahetusid sageli, Kommunistlik partei keelatud, aga tegutsesid illegaalselt. 2) maaseadus 1919, kui toimus Vabadussõda. Peetud üheks põhjuseks, miks väga paljud eestlased Vabadussõtta sõdima läksid: lootus oma maale. Kõik mõisamaad riigistati. Enamik võõrandatud maadest läks Vabadussõjast osa võtnud meestele. Hoonetele otstarvet ei leitud nt koolid, lastekodud, vanadekodud, rahvamajad, osad tühjaks ja hakkasid lagunema. Ka
20. Esserid sotsialistid-revolutsionäärid, kes olid liikmed Sotsialistide-Revolutsionääride Parteis, mis oli 20.sajandi alguspoolel tegutsenud partei Venemaal 21. II nõukogude kongress võimu ülemineku enamlastele vormistanud kongress 26. 10. 1917, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. 22. Rahvakomissaride nõukogu 26.10. 1917. aastal moodustatud esimene nõukogude valitsus, mis oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsusega. Selle esimeheks sai enamlase liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi. 23. Bresti rahu - rahuleping, mis kirjutati alla 3.märtsil 1918. aastal Brest-Litovskis Venemaa ja Keskriikide vahel, Venemaa esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Sakslased said maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. See leping andis ka bolsevikele võimaluse Soome,
24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis Saksamaa alistumiseni 11. novembril 1918 interneerituna vangilaagris.
24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis Saksamaa alistumiseni 11. novembril 1918 interneerituna vangilaagris.
Peaministri roll ja koalitsioonileping Peaministril on kaks ülesannet: 1. Ta nimetab ametisse ministrid(saanud riigikogult valitsuse moodustamise volituse, esitab ta presidendile ettepaneku ministritte ametisse nimetamiseks) 2. Valitsuse esindamine ja selle tegevuse juhtimine. (Pragu peaminister valitsusele käske anda ei saa, ta juhatab valitsuse istungeid, kuid lõplikke otsuseid saab ta vastu võtta vähe) Mitmeparteisüsteemis on tavaliselt tegemist koalitsioonivalitsusega, kus ministrite kohad jagatakse koalitsiooniparterite vahel koalitsioonilepinguga. Koalitsioonileping otseselt õiguslikku kohustust peaministrile ei pane ja tal on sõltumata koalitsioonilepingust õigus presidendile ministrite ametisse nimetamise ettepanek teha, on siiski koalitsioonipartnerite soovide eiramine välistatud.Ministrite määramine on formaalselt peaministri ül, kuid sisuliselt teevad seda koalitsioonipartnerid läbirääkimise käigus. Valitsuse ja ministrite suhted
Peaministri roll ja koalitsioonileping Peaministril on kaks ülesannet: 1. Ta nimetab ametisse ministrid(saanud riigikogult valitsuse moodustamise volituse, esitab ta presidendile ettepaneku ministritte ametisse nimetamiseks) 2. Valitsuse esindamine ja selle tegevuse juhtimine. (Pragu peaminister valitsusele käske anda ei saa, ta juhatab valitsuse istungeid, kuid lõplikke otsuseid saab ta vastu võtta vähe) Mitmeparteisüsteemis on tavaliselt tegemist koalitsioonivalitsusega, kus ministrite kohad jagatakse koalitsiooniparterite vahel koalitsioonilepinguga. Koalitsioonileping otseselt õiguslikku kohustust peaministrile ei pane ja tal on sõltumata koalitsioonilepingust õigus presidendile ministrite ametisse nimetamise ettepanek teha, on siiski koalitsioonipartnerite soovide eiramine välistatud.Ministrite määramine on formaalselt peaministri ül, kuid sisuliselt teevad seda koalitsioonipartnerid läbirääkimise käigus. Valitsuse ja ministrite suhted
4. Puudutas eesti sõdureid, kellel kästi hiljemalt 1. märtsiks koguneda, et teenida Eesti riiki. 5. Seati ametisse EV AV, nimetades ametisse kõik ametisse seatud ministrid. Peaministriks Konstantin Päts, lisaks ka siseminister, ajutiselt täitis ka kaubandus- ja tööstusministri ametit. Jüri Vilmsist kujunes peaministri asetäitja ja kandis kohtuministri ülesandeid. Tegemist oli koalitsioonivalitsusega, kus olid esindatud kõik tähtsamad erakonnad. Päts ja Raamot Maaliitlased, Tööerakondlased Vilms, Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson, Rahvaerakondlased Jaan Poska ja Peeter Põld, sotsiaaldemokraadid Villem Maasik. Poliitiliselt erapooletud Andres Larka. Välja jäid valitsuses esimest koosseisust esseerid. Kokku valitsuses 13 ametikohta. Enamlased olid enam-vähem tagasi tõmbunud sadamarajooni, siiski liikus üksikuid enamlasi ka linnas ringi, neid aeti taga ja
tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 13- liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. Ajutise Valitsuse tegevus 1918-19: Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 1918. aasta veebruaris jõudsid Tallinnasse Saksa väeüksused, keelustati ära Eesti partei tegevus ja ei tunnistatud Eesti iseseisvust. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja K. Päts viibis Saksamaa alistumiseni vangilaagris. Ajutine Valitsus pani aluse Eesti riikluse ülesehitamisele. 11. novembril 1918 kogunes Ajutine Valitsus oma esimesele koosolekule. Korrigeeriti valitsuse koosseisu, sest oli vaja kaasata kõiki kodanlike
annaabi.ee 
