Tõlkis juba enne Lutherit Piibli saksa keelde. Rajas aluse koguduse laulule. Müntzeri arvates tuli saavutada maapealne jumalariik. Müntzeri seisukohad tekitasid talurahvasõja. 6. Ulrich Zwingli (1484-1531) vaidlustas paavsti ranged toidueeskirjad, tsölibaadi, pühakummardamise, patukaristuse kasutamise. Alustas igahommikuse jumalateenistusega, kirikust kõrvaldati kunstiteosed, jumalateenistus lihtsustati, orelimäng asendati lauluga, kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti (e. riigiomandiks), raha kasutati heategevuseks. Vähendati kirikuteenistujate arvu. 7. Johann Calvin (1509-1564) leidis, et inimene pidi saama heale järjele. Väga tähtsaks pidas ettemääratuse põhimõtet. Leidis, et rikkad ei tohtinud uhkeks minna, töö oli austusväärne ja vajalik ning et inimene pidi töökas olema. Ei pidanud heaks liigtöötamist
usk" mille tagajärjeks oli saksa riikide jagunemine kahte rühma: - katolikud riigid -protestantlikud riigid 32.Zwingli ja Calvin U.Zwingli vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, patukaristuse kustutamise ja muid tavasid. Hakkas pidama hommikul jumalateenistusi ja levitas oma õpetusi trükisõna abil. Kirikutest kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati- oreli mängu asemel oli koguduse laul. Kiriku- ja kloostrimaad võõrandati. Vabanenud raha kasutati heategevuseks- eriti vaeste hoolekandeks.Asutati koole. Keelati palgasõdurlus ja liigkasuvõtmine. J.Calvin- ,,Ristiusu õpetus" Kõige olulisem oli ettemääratuse põhimõte mille kohaselt oli Jumal ette näinud iga inimese saatuse ( ühed on määratud õndsaks saama ja taevasse minema ning teised hukatusele ja neid ootas põrgu). Kellegi võimuses ei olnud seda muuta. Kalvinistlik õpetus vabastas kiriku võimu alt
4 peale püha pärimuse ja kirikukogude autoriteedi, tunnistas Zürichi raad võitjaks Zwingli. Nüüd hakati Zürichis juba linnavõimude abil reformatsiooni ellu viima. Otsustati, et kirikutest eemaldatakse maale ja skulptuure, lihtsustatakse jumalateenistust ning orelimängu pidi asendama koguduse laul. Vähendati kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha kasutatid heategevuseks, eriti vaeste hoolekandeks. Kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti. Zwingli õpetuse alusel keelati Zürichis liigkasuvõtmine ja palgasõdurlus. Reformatsioon Zürichis ei puudutanud üksnes religiooni: raad korraldas Zwingli nõuandel ümber kooli, kiriku ja abielu ning andis välja komblusseadusi. Zwinglil ei olnud poliitilist ametit, kuid tal suur mõju, sest raad teadis, et rahvas võtab tema jutlusi kuulda. Teoloogilisest küljest kujunes Zwingli ja Lutheri suurimaks erimeelsuseks suhtumine
hoolimatuks, hukates ka oma kunagisi lähedasi sõpru. Samal ajal jäi Henry suhtumine kirikuasjadesse küllaltki veidraks: ühest küljest oli ta küll end selgelt eraldanud paavstlusest, kuid pidas Lutherit endiselt ketseriks, kirikus jätkusid missad ja ladinakeelsed palvused. Seega oli Henry üleminek katoliiklusest protestantismi tegelikult rohkem vormiline kui tegelik. Ainus, mis reaalselt muutus, oli see, et kaotati kloostrid (aastatel 15381539) ning kloostrimaad koos nende suurte varandustega võttis Henry endale. Kuningas hoidis kirikuasjadel väga kindlalt silma peal ning kirjutas ise anglikaani kiriku eeskirju, mis olid äärmiselt detailsed ja lihtrahvale raskesti mõistetavas vormis kirjutatud. 7. Viimased valitsusaastad 1543. aastal abiellus Henry viimast korda, tema kuuendaks naiseks sai Katherine Parr. Temaga ta enam lapsi ei saanud, küll aga sai ta endale hea ja hoolitseva kaasa.
Ta vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadid, pühakukummardamise, patukaristuse kustutamise ja muid kiriku reedleid, tavasid, dogmasid. Märtisis 1523 toimus Zürichis suur diskussioon, kus otsus langetati Zwingli kasuks. Nüüd hakati reformatsiooni ellu viima linnavöimude abil, millega jöuti löpule 1525. Kirikutest körvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelimäng asendati koguduse lauluga, kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti., vähendati kirikuteenistujate arvu, vabanenud raha läks heategevusse, rajati pidalitöbiste varjupaiku, asutati koole. Lutheri ja Zwingli suurim erinevus oli armulaua suhtes, kus Zwingli käsitles armulauda püha öhtusöömaaja mälestustoiminguna, mitte leiva ja veini Kristuse ihuks ja vereks muutumise vöi Kristuse kohhalviibimise aktina. Kirik pidi alluma linna valitud vöimule. Zwingli öpetuse alusel keelati Zürichis liigkasuvötmine ja palgasödurlus.
staarostkondadeks, mida juhtisid staarostid, Eestis oli 9 staarostkonda *Toimusid samuti maapäevad. *Rootsi valdus Põhja-Eestis e Eestimaa hertsogkond – 1561-1583-1629 Rootsi valdusse läinud PõhjaEestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin kohalik aadel. Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu sai Rootsi riik oma käsutusse suured maavaldused, riigi kätte läksid ordu, piiskopi ja kloostrimaad ning osa aadlike maid Riigi mõisates üritas Karl IX makse ühtlustada (kümnis asendati kindla maksuga ja vähendati koormiste liike) ja püüdis siinseid alasid rootsistad *Riiklik haldusjaotus: Kogu provints oli jagatud 4 maakonnaks e kreisiks: Lääne, Harju, Viru ja Järva 20
keelte ja vaimuliku alghariduse õpetati seminaristidele raamatuköitmist, rätsepatööd, trükikunsti( arvestati kui tulevaste tõlkeraamatute väljaandjatega) jne. Õppetöö toimus nii gümn. kui ka seminaris ladina keeles. 1622 ladina keelne kirikuteenistuse käsiraamat ''Agenda Parva'' ROOTSI VÕIM PÕHJA-EESTIS. Rootsi valdusse langenud P-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suur mõju kohalikul aadlil.Rootsi riigile läksid kõik endised ordu-, piiskopi-ja kloostrimaad, samuti aadlike maavaldused, kes olid eestist lahkunud või rootsi vastu võidelnud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asub kuberner- sõjapealike kohustus, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse eest, vägede moondastamise ja transpordi eest, jälgis et aadlikud täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust, valvas riiigitalupoegade maksuda laekumist. Kogu provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakere, Narva, Haapsalu,
peavalud. Lisaks sellele muutus ta üha julmemaks ja hoolimatuks, hukates ka oma kunagisi lähedasi sõpru. Samal ajal jäi Henry suhtumine kirikuasjadesse küllaltki veidraks: ühest küljest oli ta küll end selgelt eraldanud paavstlusest, kuid pidas Lutherit endiselt ketseriks, kirikus jätkusid missad ja ladinakeelsed palvused. Seega oli kuninga üleminek katoliiklusest protestantismi tegelikult rohkem vormiline kui tegelik. Ainus, mis reaalselt muutus, oli see, et kaotati kloostrid ning kloostrimaad koos nende suurte varandustega, võttis Henry endale. Kuningas hoidis kirikuasjadel väga kindlalt silma peal ning kirjutas ise anglikaani kiriku eeskirju, mida lihtrahvas ei mõistnud. 1450. aastatel tõusis vihase ja sõnakuulmatu rahva rahulolematus uuele tasandile. Tervelt kakskümmend aastat olid nad elanud kuninga soovide ja pürgimiste rahuldamise nimel, nad olid kannatanud sõja katsumusi, kui kuningas ajas taga rüütelikke eesmärke, nad olid talunud
Anglikaani kirik Anglikaani kirik on kolmas protestantliku kiriku haru. Troonil oli Henry VII Tudor, peale teda sai võimule Henry VIII, kes pani aluse anglikaani kirikule. 1534-Supremaadi akt, võetakse vastu anglikaani usk, kiriku peaks sai kuningas. See tähendas, et löödakse lahku Roomakatoliku kirikust. Muud põhimõtted jäid samaks. Thomas Cranmer sai kirikupeaks. Reformatsiooni aitas läbi viia Thomas Cromwell. Kuningas sai kiriku varad endale ja sai rikkaks. Mungad tehi töölisteks. Kloostrimaad kingiti ära ja müüdi. Tähtsaimaks uuenduseks oli inglisekeelne jumalateenistus. Keelati indulgentside müük. Tehti lõpp pühakute säilmete ja piltide kummardamisele ja austamisele. Vähendati kirikupühade arvu. Jumalateenistuse aluseks sai Cranmeri koostatud palveraamat. 1534 võeti vastu Reetmise akt, millega kuulutati äraandjaks kõik, kes nimetasid kuningat ketseriks või laitsid teda muul moel. Talupoegadel, käsitöölistel ja teenijatel keelati ära piibli lugemine ja arutamine.
1. Eesti kolme kuninga valduses. Taani aeg Saaremaal, Rootsi aeg Põhja-Eestis Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust. Teine suurem ülesanne oli veel talupoegade maksude laekumise kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere.
7 · Pidas igal hommikul jumalateenistust, algas piiblist mingi teksti ettelugemisega. Levitas oma vaateid trükisõna kaudu. · Märtsis 1523-1525 linnavõimude abil reformatsiooni elluviimine. (pärast Zürichi raekojas suurt diskussiooni). · Kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistus lihtsustati, orelimäng asendati koguduse laul; kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti, vähendat kirikuteenistajate arvu; vabanenud raha kasutati heategevuseks rajati pidalitõbiste varjupaiku, asutati kirikukoole. · Armulaud püha õhtusöömaaja mälestustoiming, mitte leiva ja veini Kristuse ihuks ning vereks muutumise või Kristuse kohalviibimise aktina. Keelati Zürichis liigkasuvõtmine ja palgasõdurlus. · Reformatsioon levis üle Sveitsi. Protestantlikud kantonite liit valmistusid Zürichi juhtimisel Sveitsi
aadli omavalitsus: esindusorgan Võnnu maapäev, mis oli allutatud Poola riigile kohtuvõim: presidentkondade kohtud tegelesid aadli asjadega talupoegade üle mõistsid kohut mõisnikud 1629 sõlmiti Altmargi vaherahu, millega Liivimaa läks Rootsile Rootsi valdus PõhjaEestis e Eestimaa hertsogkond: 156115831629 riigi kätte läksid ordu, piiskopi ja kloostrimaad ning osa aadlike maid kohaliku aadli privileegid kinnitati riigi mõisates üritas Karl IX makse ühtlustada (kümnis asendati kindla maksuga ja vähendati koormiste liike) ja püüdis siinseid alasid rootsistada riiklik haldusjaotus: Eestimaa hertsogkond, mida juhtis kuberner e asehaldur (Toompeal) jagunes linnuseläänideks (7), mille eesotsas oli lääniasehaldur jagunesid mõisaläänideks e riigimõisateks, mille eesotsas oli foogt aadli omavalitsus: