linnaühiskonna ning agri- ja kõrgkultuuri. Riik tugines Rooma impeeriumi pärandile ja õigeusule. Millised olid Bütsantsi kultuurimõjud Euroopale? Nad õpetasid kreeka keelt ja klassikute tõid Lääne-Euroopa õukondades, koolides ja ülikoolides. Eurooplastes tõusis huvi antiikkultuuri vastu. Paljud riigid võtsid vastu õigeusu, tõlgiti bulgaaria keelde ka kirikuraamtuid. Vene kirikud on Bütsantsi nägu, nii liturgiliselt, kloostrikultuuri, seinamaalingute ja kirikuarhitektuuri tõttu. Vene keeles on ka palju kreekakeelseid sõnu. Milline on Bütsantsi kultuuripärandi mõju tänapäeva Euroopale? Erinevad katedraalid ja kirikud on Bütsantsi nägu, nende vaatemängukultuur, mis sisaldas tänaval trikke tegevaid akrobaate ja suurejoonelisi pidustusi, on kajastunud ka tänapäevases elus. Mis on kirikulõhe? Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks aastal 1054, kui
teoloogilisi kirjutisi ja korraldas liturgiat. 7.Mis tingis püha Benedictuse kloostrireeglite suure populaarsuse ja laialdase leviku (2 põhjust/näidet)? Gregorius kuulutas pühakuks Benedictuse . K. Suur kehtestas selle kloostri reeglid kõikide krloostrite reegliteks. 8.Milline koht oli kloostril varakeskaegses ühiskonnas (selgitage 2 näite/argumendiga)? Pidada jumalateenistust, levitada ristiusku paganate seas, käsikirju kirjutati ümber 9.Milles väljendus Briti kloostrikultuuri silmapaistvus võrreldes ülejäänud Euroopaga (2 näidet/argumenti)? Sealsed mungad-õpetlased huvitusid ühtaegu nii ladinakeelsest kristlikust kultuurist kui ka keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest ja püüdsid neid ühtseks tervikuks lõimida. Iirimaal tekkis keldi kirjakeel. Nad olid oma aja kõige suuremad kultuurikeskused. 10.Iseloomustage katoliikliku misjonitegevuse käiku Euroopas (2 näite/tunnusega). Misjonitegevus sai alguse Iirimaal. Patric rajas sinna palju kloostreid
Benedictuse reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja distsipliin. Alluti ainult abtile. Ei tohtinud uhkustada ja kloostrit vahetada. Nad pidid osalema jumalateenistustel ja ennast harima. 8) Kuidas sai alguse kristlik misjon ja mida see endaga kaasa tõi? – Misjon sai alguse Briti saartel, eelkõige Iirimaal, püha Patricku poolt. See tõi kaasa endaga murrangu- püha Patrick suutis suure osa Iiri ühiskonnast ristiusku pöörata. 9) Mis teeb Briti kloostrikultuuri ja karolingide renessansi eriliseks? Millal sündis Jeesus Kristus? – Briti kloostrikultuuri teeb eriliseks Põhja-Inglismaa abt Beda Venerabilis, kes kirjutas ladinakeelse ``Inglise rahva kiriku ajaloo.`` Karolingide renessanssi tegi eriliseks see, et uuriti kirikuisade teoseid ja ennekõike Piiblit. Korraldati ka ulatuslik ümberkirjutamine, tänu sellele ongi säilinud praeguseni paljud olulised antiikteosed. Jeesus Kristus on sündinud ajavahemikus 7.-4. saj. eKr.
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast)
normmannideks. Ida-Euroopas ja Bütsantsis tunti neid kui varjaage. Viikingite retked viikingite iga-aastaste rüüsteretkede all kannatasid Briti saared, Reini jõe suudmeala, Põhja-Prantsusmaa. Jõuti ka Hispaaniasse ja Vahemere maadesse, kuid ka Ameerikasse. Nad said oma kiirete laevadega tungida mööda jõgesid sügavale sisemaale, lahkudes jätsid nad endast maha tapetud ja rüüstatud asulad. Inglismaal lõpetasid nad kloostrikultuuri, vallutasid suure osa saarest ja hiljem ka terve saare. Prantsusmaal püüti tulutult vallutada Pariisi, kuid Põhja-Prantsusmaale tekkis Normandia Hertsogkond, kus omandati kiiresti prantsuse keel ja kombed. Skandinaavlaste maailmapilt nad austasid loodusobjekte, esivanemaid ja loodusjõude. Nende arvates oli maailmas palju müütilisi olendeid nagu näiteks trollid, hiiud, valküürid (naissõdalased, kes toimetasid sõjameeste laipu hukkunud sõdalaste valda Valhallasse).
· vajalik meelelahutuseks, eneseväljenduseks, ühiskonnaga suhtlemiseks jne. · muusikat iseloomustavad jooned - elab ajaliselt, pöördub inimese tundmuste poole 2. Muusikalised väljendusvahendid: · meloodia, rütm, harmoonia, tempo, dünaamika, faktuur, tämber, vorm 3. Antiikkultuuri tähtsus Euroopa kultuuriloos. · Vana-Kreeka kultuur, kui ,,Euroopa kultuuri häll" · Märksõnadeks demokraatia, filosoofia, isiksustatud jumalad · Läänekristliku kloostrikultuuri tekkimine · Hariduse ja vaimuelu tõus · Kirikulaulu ühtlustamine ja kirja panek · Erinevad muusikavaldkonnad, kuid ei ole kirjalikke tõendeid säilinud 4. Vanakreeka muusika · Vana-Kreeka muusika areng jaguneb nelja ajajärku · arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr. · klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr. · hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr. · Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr. · Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning
Sai alguse Briti saartel, eelkõige Iirimaal. Seal tegutses prantsusmaalt pärit püha Patrick. Ta rööviti mereröövlite poolt, kuid ta pääses põgenema ning otsustas Iirimaa paganad ristiusku pöörata. Ta tegevus oli murranguline( rajas mitmeid kloostreid). Inglismaa kiriklik keskus oli Canterbury peapiiskopkond. Ristiusk levis sealt germaanlastele, saades Frangi riigi valitsejatelt tuge, sest nad nägid seda võimalusena oma võimu laiendada. 9) Mis teeb Briti kloostrikultuuri ja karolingide renessansi eriliseks? Millal sündis Jeesus Kristus? Mungad ja õpetlased huvitusid ladinakeelsest kiriklikust kultuurist ning keldi keeles olevast pärimusest ning üritasid neid ühendada. Kujunes keldi kirjakeel Iirimaal. Beda Venerabilis oli tuntuim Briti õpetlane, kes kirjutas ladinakeelse Inglise rahva kiriku ajaloo. Karolingide resessanss Karl suure ajal kultuur elavnes, sest ta soovis Rooma kultuuri taaselustada
Nende vahel toimusid suhtlus ning sõditi ülemvõimu pärast Läänemerel) ja läände (tuntud kui normannid (Norrast ja Taanist). Taanist pärit normannid tegid röövretki Prantsusmaale (rünnati peamiselt põhja rannikut, kuid tervet ala nad vallutada ei suutnud; Frangi kuningas andis normannidele valitseda põhja ala, vastu tasuks pidid nad vastu võtma ristiusu ning väepealik andis frankide kuningale vasallivande. Nii tekkis Normania hertsogkond) ja Inglismaale (hävitasid kloostrikultuuri ning enamus osa saarest langes nende võimu alla), samuti röövretki Vahemerele (peamiselt lääne osadesse). Nad kujutasid Euroopale suurt ohtu, kuna nad põletasid linnu, röövisid ning tapsid inimesi. 14)Skandinaavlaste maailmapilt ja uskumused. Skandinaavlased austasid loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid. Nende arvates oli maailm täidetud mitmesuguste müütiliste olenditega nagu näiteks inimestele
· Erik Punase juthimisel põgeneti Gröönimaa lõunarannikule- karjakasvatus · Leif Eriksson- Põhja-Ameerika, ei püsinud · Gröönimaa oli skandinaavlaste elukohaks XV sajandini, kuni kliima külmenes Normannid Lääne-Euroopas · Viikingid muutusid nuhtluseks kristlikele maadele · Normannid ründasid kloostreid ja kindlustamata linnu · Kuigi enamjaolt tegutseti laeviti üksi, moodustati mõnikord ka laevastikke · Normannide rünnakud VIII sajandil lõpetasid kloostrikultuuri · Ida-Inglismaa langes taanlaste kätte Alfred Suure (871-899) valitsusajal-Danelag · Lääne-Frangi kuningas andis 911. Aastal normannide pealikule Rollole valitseda alasid Põhja-Prantsusmaal- Normandia Hertsogkond Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke, viikinguaja lõpp · Misjon Skandinaavias algas IX sajandil · Ristiusu vastu võtmine käis Skandinaavias käsikäes riikide tekkega · Pärast usu vastu võtmist hakkasid viikingite rretked vaibuma
prototüüp. Ta muutus peaaegu kogu Kr läänemaailma valitsejaks (v.a Britannia). Ta vallutas langobardide ning sakside territooriumi. Karl Suur kuulutati 800 keisriks paavsti teol. Siit algab keskaegse keisririigi taastamine. Rooma impeeriumil oli nüüd kaks keisrit. 8. saj-sse langeb karolingide renessanss. Kult õitseng sai alguse 7. saj. Iirimaal. Briti kloostrikultuur saavutas õitsengu 8. saj-l, Beda Venerabilise ajal, kes kirj raamatu Briti kiriku ajaloost. Karl Suur edendas kloostrikultuuri Mandri-Euroopas ning ka kujundas õukonnakultuuri. Verduni lepinguga 843 lagunes Frangi riik kolmeks. 9. saj. lõpul kadus keisritiitel käibelt. Algasid uued nomaadide rünnakud Lääne-Euroopale. Meritsi hoidsid Euroopat hirmu all saratseenid, idast tulid ungarlased ning 10. saj. I poolel olid Lääne-Euroopa purustav jõud. Põhja poolt ründasid normannid, kelle mõju oli kõige suurem. Normannid rüüstasid eelkõige Briti saari, Pr rannikut ning rajasid oma riike
d 1.saj · 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside
1. saj 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside
saj. Aastal 1000 jõudsid viikingid Leif Erikssoni juhtimisel Põhja-Ameerikasse. Normannid Lääne-Euroopas. 9. saj. muutusid viikingid kristlikele maadele tõeliseks nuhtluseks. Röövretked madala süvisega kiiretel laevadel olid tavaliselt edukad. Retki korraldati kas üksikute laevadega või laevastikuga. Viikingi võitlejad olid julged aga julmad. nad olid hinnatud sõjamehed Bütsantsi keisrite armees. Inglismaal hävitasid normannid sealse kloostrikultuuri 8. saj. Võitlus Inglise kuninga ja normannide vahel kestis 11. sajandini. Prantsusmaal ründasid normannid lakkamatult põhjarannikut ja Seini-äärseid alasid. 911. a. andis Lääne-Frangi kuningas normannide pealikule Rollole valitseda alad Põhja-Prantsusmaal Normandia hertsogkond. Viikingiaja lõpp. Lootust viikingeid tsiviliseerida nähti ristiusus. Juba 9. saj. alustati misjonitööga Skandinaavias, kuid usk hakkas kinnituma alles sadakond aastat hiljem
annaabi.ee 
