isa on kodust lahkunud teise naise pärast. Kristiinal on olemas aga tema arvates maailma parim sõbranna Triin, kes suudab alati rahulikuks ja kannatlikuks jääda olenemata keerulistest vahejuhtumitest klassivendadega, kes ei tundu küll alati kõige arukamad olevat. Triin kuulub ka õpilasomavalitsusse, kus nad korraldasid algklassidele kunstinäituse ja hiljem ka jõuluetenduse Lumivalgekesest ja seitmest pöialpoisist. Kristiina armus ära oma klassivenda Sveni. Kui poiss kogemata tema purjus emaga kohtus oli Krissu täiesti veendunud, et Sven ei taha temaga enam eales suhelda, kuid muidugi ta eksis selles. Ka tema teiseks suureks sõbraks saanud klassivend Argo ütles seda, kui nad koos matemaatikat õppisid. Lõpp läks raamatus väga põnevaks, sest Krissul ei olnud vähimatki raha ning ema sattus haiglasse ja pealegi oli väikesele õele vaja jõulukink osta. Kuidas lugu täpsemalt lõpeb, saate teada raamatut lugedes.
Matilde arvab ,et Sandril on kirjaniku annet ja siis ta tahab ,et mees romaani kirjutaks. Sander aga on kirjutanud ühte romaani juba mitu aastat ,kuna ta ei ole kirjanik vaid hoopis insener.Ka Vestman räägib koguaeg ,et Sander ei sa amillegilga oma elus hakkama. Kuna mehe vana klassivend on kirjutamises üsna hea, palub Sander ta endale appi. Piibelehet tahab oma viletsat elu parandada ja nad teevad kokkuleppe ,et Piibeleht kirjutab Sandrile romaani ja too aitab klassivenda igas soovis. Raamatu ilmudes saab see kõrgeid auhindu . Matilde on oma Sanderiga vägagi rahul ja Sander on endaga samuti väga rahul ja naudib kogu tähelepanu.Ühel päeval vajab Piibeleht Sandri abi ,kuna ta on Matilde õesse Laurasse armunud.Probleemiks oli ainult Vestman ,kes ei tahtnud ,et tema teist tütart kosiks mingisugune kirjanik. Sander aga oli täiesti unustanud lubaduse Piibelehele .Kuid Piibeleht ähvardas vana ,,Pisuhänna"mustandiga nende saladuse
Mariliis Tisler 11.B Austatud Õpetaja ! Iseloomustasin klassivenda järgmiste omadussõnadega : aktiivne, otsekohene, lõbus , abivalmis,kannatlik ja sõbralik Luuletusteks valisin : Anna Haava-Eesti ära. Valisin selle luuletuse sellepärast, et see luuletus iseloomustab Kasparit kõige paremini tema tahet midagi saavutada ja luua. Tema eesmärgiks pole niisama istuda, vaid jätta endast märk maha.Selle luuletuse omadussõnaks valiksin Kaspari puhul aktiivne, sest ta on lihtsalt selline tüüp, kes ei suuda rahulikult istuda vaid tahab võtta elult
ning nendest said parimad sõbrad. · Albert Kropp oli Pauli klassivend, kes astus koos temaga sõjaväkke. Nad sõdisid samal rindel ning kandsid hoolt üksteise eest. · Tjaden oli Albert Kroppi klassivend, kel meeldis koguaeg süüa ja palju rääkida. · Müller, kes oli Tjadeni klassivend. Sai pärast Kemmerichi surma tema saapad endale. Sai valgusrakettiga kõhtu, mille tagajärjel suri. Sündmustik Teoses kirjeldatakse üht ajaperioodi, mil Paul, tema kuus klassivenda ja grupi juht Stanislaus Katczinsky sõdisid Läänerindel nende kodumaa, Saksamaa eest. Tingimused olid kehvad. Pidev toidupuudus, räpased riided, surm, täid ja rotid võtsid poistelt kohe, peale sõjaväkke astumist, tuju sõdida. Esimeses peatükk algab tüliga poiste ja nende koka vahel. Nimelt oleks kokal jagunud kõigi poiste jaoks topelt kogus toitu, kuid ta ei olnud nõus andma. Kui tülli sekkus Kat, andis kokk alla ning jagas kogu toidu ära
Kui keegi on natuke teistsugune, kui nemad, siis see grupp hakkab kohe itsitama ja sosistama. Mulle selline õhkkond ja inimesed üldse ei meeldi ja ma ei tahaks ka selles grupis olla. Mul hakkaks ebamugav. Kui neil norijatel pole midagi muud teha, siis miks na peavad norima teisi, keda nad üldse ei tea? Nad võiksid otsida endale mingi hobi või tegevusala, kui neil pole midagi targemat teha. Või kui ei meeldi millegiga tegeleda, siis passigu kodus. Ja kui näiteks narritakse klassivenda või klassiõde ja ta ei ole tugev ja ei seise enda eest, siis lihtsalt sõimatakse teda veel rohkem kui enne. Aga mõned ei julgegi midagi vastu ütelda, sest iga sõna, mis see poiss või tüdruk ütleb võib olla saatuslik ja narritakse üha enam ja enam. Meie klassis on olnud tegelikult norimist ja kiusamist, aga enam seda ei tehta ja see on tore. Võib ütelda, et on noori, kellel ei ole linnas kohta on palju, aga mitte väga palju. Sest ikka on keegi teine, kes saab narritavaga läbi
sõda,nagu teisi ta võttis asju ainult,et kraba muutusid,sellest ei muutnud.Kuigi ta ei aga ka fakt et natuke püss ja räägitud. mõelnud alguses väga ta nägi oma tõsisemalt.Ta mine.Kuigi ise,siis lõpu poole,kui ta venda muidugi Tääker leidis nägi oma klassivenda vaenlase mõistis hiljem endale halva suremas,mõistis ta selle poolel.Ahas jäi siiski kui lõpu,õppis ta tähtsust.Ta sai aru kuhu oma tõsine asi on siiski hindama ta kuulub ja miks. kodumaale sõda ja kõik seda kõike kindlaks,kuigi see mis sellega mille pärast ta ta ei olnud kaasneb ja ültse võitlema sõjapooldaja,ta lõppeb
Läänerindel muutuseta Piia Uutma KK12-PE1 Üldinfo 1930 Erich Maria Remarque novelli alusel Film kirjeldab saksa sõdurite füüsilist ja vaimset stressi sõja ajal ning sellest kuidas tavaellu naasemine oli pärast sõda väga raske Peategelased 19-aastane koolipoiss Paul Bäumer ja tema 6 klassivenda. Treener Himmelstoss Rindel olev pealik Sisu Esimene maailmasõda, võitlemine Prantusmaal läänerindel. Kogu Pauli klass registreeris õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Enne armeesse saamist tuli sõduritel läbida treening, treeneriks oli Himmelstoss, keda nad ka hiljem häbistasid selle eest, et sõdureid nii karmilt oli kohelnud. Pärast treeningut sõitsid nad autodega treening sõja
uuesti rindele tagasi, kuid ei leia enda tuttavaid; eksib rindel ära ja lööb pussiga prantslase maha, kes temaga koos mürsulehtris lõpuks sureb; saab oma kaasvõitlejatega kokku; saadetakse talu valvama koos sõpradega; naasevad rindele, kus Paul ja Albert saavad raskelt vigastada; Paul paraneb ja läheb taas rindele, kus ta 1918.a oktoobris langeb, näol tasane ilme. Erilisi taustteadmisi ei anta iga tegelase kohta, öeldakse vaid, et 7 klassivenda, kaasaarvatud Paul lähevad vabatahtlikult rindele. Ülejäänud teadmised avalduvad teose käigus. Lahing areneb edasi, sõdurite psüühhika muutub, lõpuks hukkuvad kõik 7 meest, kaasaarvatud Paul, kes sureb viimasena. Erilisi konflikte teose algul ei ole, pigem tekib inimese konflikt sõjaga, kui tegevusega, mis mõtetult inimelusid nõuab. Samas on konflikt ka ülematega, kuna sõdurid ei saa korralikult süüa ja on näljas.
seas. Selles raamatus oli üsna palju üksteise üle trumpamist erinevate asjadega, varastamist, poiste tundeid erinevate asjade vastu ja isegi suremist. Kuna need teemad on minust küllaltki mööda käinud siis jäi see raamat mulle väga ei meeldinud ning mul polnud sealt midagi eriti õppida. Raamatus oli ainult üks peatükk mis mulle natukenegi meeldis. Selle pealkiri on ,,Plahvatus". Selles peatükis on kirjutatud kuidas Joonas läks oma klassivenda Markot otsima kuna neil jäi väga tõsine jutuajamine pooleli. Joonas tahtis õpetajale kätte maksta, et ta teda reisile kaasa ei tahtnud võtta ning tahtis võtta tema asemel kaasa oma poja. Kuna Markol olid väga karmid sõbrad siis aimas juba Joonas mida nad plaanivad teha ning otsustas selle plaani tühistada ennem kui on liiga hilja. Aga Joonas leidis Marko põlevast majast ning päästis ta. Marko sõbrad olid ta võlgade katteks põlevasse majja kinni pannud
küsimata, kas ta seda tahab.“ – Miljan. Nad olid väga julged ja entusiastlikud kuni neid sõja tõeline olemus tabas ja inimesed haavata ja surma said. „See ei olegi ju enam sõda, sest sõjas mees sõdib sõjariistaga mehe vastu. See on tapamaja, see on lihtsalt tapamaja!“ - nii ütles sõja kohta Kohlapuu. Mida tuntakse sõjas langenus sõprade kõrval? „See oli ju surm, mis neid seal ees ootas ja laulis nõnda mahedalt“ – Konsap. Lahingus said surma mitu Ahase klassivenda. Ta tundis ennast kindlasti väga trööstituna. Kindlasti on väga raske näha oma sõpru enda kõrval suremas ja see kindlasti paneb mõtlema, et see oleks võinud olla mina. "Sõpru leiate jälle, armas Ahas," trööstis direktor, pannes käe nukrutseja õlale. "Nende tegu oli veelgi tähtsam, kui nende elu. Varsti lõikame nende nimed igaveseks siia kooliseintele marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole." "Nii, jah," vastas Ahas
Põnev Maailm...? Kunagi minu naabruses elas üks poiss ja mul on üks jutt temast. Nimi oli tal Jürgen. Ta oli nii koolis kui ka väljaspool seda väga korralik poiss. Ta õppis viitele. Kuid tema elu muutus kui ta ükskord pidi minema vanaema juurde, et talle mingit tähtsat pakki viia. Ta oli juba jõudnud umbes poolele teele, kui äkki nägi paari klassivenda ennast süstimas. Jürgen, kui väga uudishimulik poiss, läks kohe vaatama mida nad seal täpselt teevad, sest kaugelt ei olnud nii hästi näha. Kui ta jõudis sinna, siis ta oli väga imestunud nähes klassivendi narkot tõmbamas. Teised poisid aga hakkasid kohe ilusti seda asja reklaamima. Nad tahtsid, et ka Jürgen prooviks selle asja ära ja ütlesid, et see viib mõtted tähtsatest asjadest(nagu kool,pere ja töö ) eemale. Jürgen ei olnud sellest huvitatud ja jätkas enda rännakut
süüdlaseks oli nooruk. Siinkohal tekib küsimus, et mis ajendas inimesi sellisteks jõhkrateks tegudeks? Kas väärastunud mõttemaailm või oli eeskujuks hoopis mõni nähtud film, uudis vms? Vastust nendele küsimustele teavad ainult asjaosalised ise, meie saame ainult avaldada oma arvamust. Päev enne selle õppeaasta algust näitas ETV Ilmar Raagi filmi ,,Klass" ning paar päeva hiljem pussitas Pärnus Rääma koolis 15-aastane poiss oma klassivenda. Miks noormees seda tegi? Minu arvates sai nooruk idee filmist, sest ta oli uus seal koolis ja tundis end tõrjutuna nagu ka linateose üht peategelast, Joosepit, tõrjuti koolis. 18.aprillil avaldati internetileheküljel www.paber.ekspress.ee artikkel ,,Lapsed matkisid Ilmar Raagi filmist nähtud seksuaalvägivalda". Koolis toimus filmi ühisvaatamine, kuid Ilmar Raag sinna ei jõudnud, et endapoolne kommentaar öelda. Tema asemel tegi seda kooli sotsiaalpedagoog
Reeli Reinaus · Teose sisu lühikokkuvõte Raamat räägib sellest, kuidas Tanel ja Laura on suvel maal oma vanavanemate juures külas nagu igal aastal. Sellel aastal ostab sinna suvekodu Marteni pere. Marten teab legendi mõisast, mis on nende külale lähedal ja legendi järgi olla sinna mõisa juurde maetud aare, mida näitab vana krahvi vaim täiskuu öösel. Lapsed hakkavadki aaret otsima. Seda otsides kohtavad nad Marteni isa vana klassivenda Matsi, kes väidab ennast olevat arheoloog, aga on tegelikult aardekütt. Kui nad kohtavad päris arheolooge, peavad nad neid algul aardeküttideks. Nad näevad kummitust ja kohtuvad Kasearu Peetriga, kes peaks olema ammu surnud, aga on tegelikult täie tervise juures. Lapsed saavad teada, et Mats on aardekütt ja tahab aaret maha müüa. Noored hakkavad aaret kiiremini otsima ning leiavad selle. Kuid neid pannakse aarde peidikusse kinni ja ähvardatakse relvaga
lõppes koolikiusamine mitmete õpilaste surmaga ja mitte ainult nende, kes ise kiusasid, vaid ka lihtsalt valel ajal vales kohas olevatel inimestel. Vähestel juhtudel mõeldakse enne, kui midagi tehakse pikas perspektiivis ette ning see mitte-mõtlemine toobki kaasa juhtumid nagu ka see koolitulistamine. Poiss, kelle kohtuotsust oodatakse, mässis end tegelikult teise aitamisega suurde jamasse. Tema Kaspar , oli ise klassis üks populaarsemaid poisse ning viibis samas kambas kui tema klassivenda Joosepit peksti ja solvati. Ta vaatas seda ühtaegu pealt, kuid mingil hetkel viskas tal see käitumine kopa ette ning astus Joosepi poolele ning tema vanad ,,ägedad" semud hakkasid teda ennastki tasapisi halvasti kohtlema. Ühel päeval juhtus midagi väga hullu mõlema poisiga, kui neid peksti, alandati, solvati ja mõnitati. See päev oli see, mis pani aluse kõigele järgnevale. Joosep oli juba tänu kiusamistele nii endasse tõmbunud ja nagu hullumuse äärel,
silmaringiga, ahta eluvaatega, arg ja matslik tegelane. Temas elab justkui kaks inimest. Üks hetk võib ta olla alandlik, teine hetk kõrk ja üleolev. Tema käitumine oleneb sellest, kellega ta suhtleb. Kui keegi on temast nö kõrgem, on ta väga alandlik. Kui mitte, käitub ta üleolevalt ja ülbelt. 6. Nimeta kõik selle perioodi loetud novellid ja too välja nende sõnum. ,,Paks ja peenike" Kohtuvad kaks endist klassivenda. Peenike on kogu elu paksu üleolevalt suhtunud ja käitub ka taasnähes ülbelt. Niipea kui ta saab teada, et paks on temast kõrgemal ametikohal, muutub ta kohe alandlikuks ja väga viisakaks. ,,Kameeleon" Turuplatsil hammustab koer meest. Politse-ülemvaataja satub seda nägema ja tahab teada, kelle koer see on. Alguses rääkis ta koerast kui vastikust penist, keda tuleb karistada. Niipea kui ta sai teada, et koer kuulub
mees. Sõdurid läksid laatsaretti Franz Kemmerichti külastama. Tema jalg on amputeeritud ning ta näeb halb välja. Hoolimata ta surmaeelsest välimusest lohutavad külastajad teda ning lubavad, et ta saab terveks. I Maailmasõjaga ja läänerindel Saksa poolel, prantslaste ja inglaste vastu sõdivate sõdurite elust.Paul astub enne viimase klassi lõppu õpetaja utsitusel samuti sõtta kodumaa kaitseks. Koos temaga läheb sõtta pooled tema klassi poisid. Nad on kogenematudsaksa rindel) 7 klassivenda koos. Himmelstoß oli eriti karm Bäumeri, Kropi, Tjadeni ja Westhausi peale. Paul pidi kord ta voodit 14 korda üles tegema, pidi saapad pehmeks mudima, hambaharjaga põrandat pesema jne. Peagi hakkasid sõdurid Himmelstoßile vingerpusse mängima. Välikäimlat teisaldades teesklesid nad komistamist ning valasid osa väljakeidetest talle jala peale. Ülesandeid täites jooksid mehed aeglaselt nii, et allohvitseri hääl
aegajalt. Rämpstoitu söödi keskmiselt kaks korda nädalas. Klassikaaslastest enamus sõid 1-5 korda nädalas juurikaid ja juurvilju. Enamasti jõid poisid toidu kõrvale vett, piima ja mahla. Kokkuvõttes söövad minu klassikaaslased päris tervislikult. Klassikaaslaste teadmistest toidu tarbimise suhtes sain teada milliseid toite peaks sööma iga päev ja mida harvemini. Enamusel pole see siiski päris selge. Milleks toiduenergiat on vaja teadsid täpselt 3 klassivenda. Pooled klassikaaslased ei tea veel millise ühikuga saab toidus saadavat energiat mõõta. Enamus teavad, et normaalkaalus 15 aastase poisi KMI (kehamassiindeks) on 16,8 23,2. Söömishäiretest ei teata palju midagi. Ainult üks poiss teadis mis on ortorexia. Kokkuvõttes on kõigil veel palju õppida tervisliku toitmise kohta. Uurimustöö kokkuvõtteks saab öelda, et klassikaaslased söövad päris tervislikult, aga nende teadmised tervisliku toitumise kohta pole veel päris head.
9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 JAH EI EI OSKA ÖELDA 4. Keda sinu klassis kiusatakse? Sellele küsimusele tuli palju tühje vastuseid või ,,ei kiusata kedagi". Kuigi tegelikult teise küsimuse juures vastati, et kiusatakse paljusid. Lahknevus võib tulla sellest, et ei tahetud välja öelda, keda kiusatakse, kuigi ankeetidel jäi vastaja anonüümseks. Siiski oli välja toodud ka mõned konkreetsed nimed, või öeldud, et kiusatakse kas klassivenda või õde. 5. Kus oled sa näinud kiusamist? Vastuseid sellele küsimusele tuli palju erinevaid, kuid enamjaolt olid kõik seotud kooliga ja selle ümbrusega. Kuid siiski on kiusamist nähtud ka tänavatel, linnas, bussis ja teisteski kohtades. Kus oled sa näinud kiusamist? 14 12 10 8 6 4 2 0 KOOLIS (VAHETUND, KOOLI EES, PARGIS) BUSSIS
Ta ütles: ,, Kuna sa julgesid üksinda ette laulma tulla, saad sa viie". Kui isa käis juba kuuendas klassis juhtus naljakas lugu, mis on meeles siiani: ta rikkus vene keele tunnis korda. Sellepeale tahtis vene keele õpetaja teda tutistada, aga ta ei saanud, kuna isal oli siilipea. Õpetaja proovis igat moodi teda tutistada, aga ei tulnud välja. Sellepeale hakkas muidugi üks klassivendadest naerma. Õpetaja läks väga vihale ja tutistas hoopis seda klassivenda. Põhikooli ajal tegeles isa erinevate asjadega. Ta käis alati talvel suusatamas. Suvel aga sõitis koos sõpradega rattaga Kubijale ujuma. Seal nad mängisid tihti pallilekat. Vabal ajal jällegi meeldis neile mängida kodumaja keldris. Seal nad kustutasid kõik tuled ära ja hakkasid üksteist kummiotstest nooltega loopima. Kõigile meeldis mängida ka koroonat. Isa ütles, et nad tegid väiksena väga palju pättust. Muidugi on tal sellekohta ka üks näide olemas
annaabi.ee 
