Klassitsism ja Viini klassikud (0)

Vava- vigala tehnika- ja teeninduskool
Klassitsism
REFERAAT
Kärol Tael
13AT1
Märjamaa 2014

Sisukord

Sissejuhatus 3
Viini klassikud 4
JOSEPH HAYDN 4
WOLFGANG AMADEUS MOZART 6
LUDWIG VAN BEETHOVEN 7
Kasutatud Kirjandus 9
Klassitsismiajastu

Sissejuhatus

Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika , ajavahemikus 1750-1820. Üldine kunstiline huvi klassitsismi vastu tuli Pompei varemete avastamisega 1748. aastal, mis pani kirjanikud, maalikunstnikud ja skulptorid jäljendama Kreeka ja Rooma eeskujusid. Heliloojad olid raskemas olukorras, keegi ei teadnud , kuidas Kreeka või Rooma muusika tegelikult kõlada võis ja seepärast ei olnud võimalik ka seda järgida. Selle asemel püüdsid nad klassitsismi kujutada piinliku vormitäitmise ja ekstravagantsetest liialdustest hoidumisega. Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündinud uutest vooludest. Ajavahemikku 1720- 1760 võiks pidada üleminekuajaks, eelklassitsismiks, mil tekkisid uued muusikavormid. Varaklassitsismiks peetakse ajavahemikku 1760-1810. Sümfoonia, mis sel ajal oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Klassikalise stiili kõrgajaks loetakse aastaid 1780-1810. Kõige tähtsamad heliloojad on 3 Viini klassikut: Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Raskem on määratleda klassitsismiajastu lõppu. Beethoven lähtus peamiselt klassikalistest vormiideaalidest, samas on tema loomingus palju romantikutele tüüpilisi jooni. Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert ) ja kammerteoseid ( sonaat , trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsis m), ( http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism_(muusika) ).
Sonaadivorm (ka sonaat-allegro) koosneb 3 osast: EKSPOSITSIOON, TÖÖTLUS, REPRIIS
* Instrumentaalmuusikas kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis, mis on kasutusel tänaseni. Orkestri koosseisu kuulusid: Keelpillid - I ja II viiulid, vioolad, bassihäälena tšellod ja kontrabassid;
Puupuhkpillid - flööt, oboe, klarnet, fagott;
Vaskpuhkpillid - trompetid, metsasarved, hiljem ka tromboonid. ( http://svlkmuusikalugu.blogspot.com/2009/03/klassitsismiajastu-muusika.html )

Viini klassikud

18. sajandil kujunesid muusikas, eriti instrumentaalmuusikas välja erinevad vormid. Hakati kasutama teistsuguseid väljendusvahendeid. Kuid muusika muutus reglementeeritumaks ning pidi hakkama järgima reegleid teoste loomisel. See oli mõneti vastuolus vaba muusika loomisega , sest mõnikord ei saanud helilooja teha uut ja teistest tugevasti erinevat teost, mis tal peas mõlkus, sest tuli järgida reegleid. Sellepärast tuli hakata looma muusikateoseid, mis oli kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme poole pürgimist. Kõige rohkem kerkisid selles perioodis esile kolm heliloojat ehk Viini klassikut- Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827).Neile polnud sel perioodil võrdset vastast, sest nad kirjutasid lihtsalt nii head ja haaravat muusikat. Nad elasid erinevatel aegadel ning puutusid suhteliselt vähe kokku. Sellest tulenevalt on Viini klassikute “valitsemisaeg” suhteliselt pikk. Üksteisega ei puutunud nad eriti palju kokku ja see aitas kindlasti säilitada omanäolisust muusikas.

JOSEPH HAYDN

Joseph Haydn oli esimene kolmest Viini klassikust. Muusikat kirjutas ta ligi pool sajandit ning kõigis žanrites. Ta elas kõrvuti paljude eri rahvusest inimestega. Seepärast võib tema teostes ära tunda mitmeid rahvuslikke mõjutusi. Hiljem oli ta toapoisiks Nicolo Porporale. Temalt õppis Haydn palju kompositsiooni kui ka laulmise alal. Koos temaga pääses noor helilooja ka kõrgematesse salongidesse. Sealt hakkas peale tema ulatuslikum tuntukssaamine. Haydn tegutses Euroopas 1750.a. lõpul. See ajajärk on tuntud ka uute instrumentaalžanrite tekkega. Sajandivahetuseks, mil Haydni tegevus lõppes, olid need žanrid välja arenenud. Seega tegi Haydn ligi poole sajandi vältel nende žanride arengu etappide kaupa kaasa, õigemini toimus areng suures osas just tema loomingus. Tähtsamad olid keelpillikvartett ja klassikaline kontsertsümfoonia. Nende puhul võib Haydnit liialdamata pidada aluserajajaks ja eeskujuks mitte üksnes teistele Viini klassikutele, vaid ka kogu ülejäänud 19. sajandi muusikale. Tuntud oli tema “Lahkumissümfoonia”. Ta oskas suurepäraselt liita helisid ning inimesed kuulasid suurima heameelega tema teoseid. Kammeržanritest viljeles ta kõige paremini keelpillikvartetti. Haydnit seostatakse 18. sajandi vararomantiliste vooludega ning oma hilisemates teostes jõudis ta 19. sajandi romantismile iseloomuliku väljenduslaadini.
Joseph Haydn

WOLFGANG AMADEUS MOZART

Wolfgang Amadeus Mozart. Tema on lääne muusikaloo üks säravamaid tähti. Teda on nimetatud isegi imelapseks. Lapsepõlves kirjapandu pole muidugi võrreldav küpsete teostega, ent keerukuse kujunduslikkuse poolest ei erine ta teistest klassitsismi muusikutest. Esimesi palu mängis ta õe noodivihikust juba nelja-aastaselt. Hiljem, tuntumana, reisis ta ringi Pariisis, Londonis ja Itaalias. Teda saatis edu ning kuulsus aina kasvas. Siiski ei kaasnenud sellega erilist rikkust nimi vahete-vahel tuli raha hoolega kokku hoida. Žanritest hakkas ta keskenduma rohkem ooperile, mis teda kõige enam huvitas. Vaimulikest teostest oli kindlasti tähtsaim Reekviem . Legend räägib salapärasest võõrast, kes ennast tutvustamata olevat käinud heliloojalt surnumissat tellimas. Seda teost Mozart siiski lõpetada ei jõudnud. Ooperitest oli üks tuntumaid “Don Giovanni”. Kuna lool on dramaatiline lõpp, ja mängus üleloomulikud jõud, pole see koomilise ooperi jaoks tavaline süžee. Da Ponte nimetas ooperi lõbusaks draamaks ja Mozart ühendas selles muusikalise opera buffa , operia seria ja singspieli stiili. See on vähene osa sellest, mida Mozart on arendanud. Tähtsal kohal tema loomingus oli ka sümfoonial. Mozart on viimaste sajandite üks universaalsemaid muusikuid. Kujunenud pigem jäljendajana, jõudis ta küpses loomingus väga erinevate stiilide täiesti originaalse ühenduseni. Mozarti looming vastab kõige sügavamalt klassitsismiajastu esteetilistele ja inimlikele ideaalidele. Ta arendas väga palju klassitsismiajastu muusikat.
Wolfgang Amadeus Mozart

LUDWIG VAN BEETHOVEN

Ludwig van Beethoven. Tema on kolmas Viini klassik. Ta ei kuulu Mozarti ega Haydni põlvkonda. Tema tegutsemisajaks olid uued žanrid juba enam-vähem välja kujunenud. Sellega muutusid ka rahva ootused värskete teoste suhtes. Tema pidas olulisemaks luua sümfooniaid, mis on tänapäevalgi veel rahva seas küllaltki tuntud. Ooperite loomisel erilist edu ei kaasnenud. Tema hiilgeperiood langeb aastatesse 1802- 1812 .Hiljem selline edu tema uusi teoseid ei saatnud. Inimesed arvasid, et ta on ennast tühjaks kirjutanud. Parem ajajärk saabus 1820-ndatel.Viimased eluaastad pühendas ta keelpillikvartetile. Beethoveni looming juhatab sisse muusikaloo 19. sajandi. Paljud romantikud on nimetanud Beethovenit on eeskujuks ning mitmed žanrid, eriti sümfoonia ja kammersonaat lähtuvad sajandi lõpuni tema teostest. Sellest vaatenurgast oli Beethoven teerajaja.
Ludwig van Beethoven
Need kolm Viini klassikut on jätnud sügava jälje muusikalukku. Nad on arendanud muusikat ning loonud suurepäraseid muusikateoseid, mida inimesed tänapäevalgi veel meeleldi kuulavad.
Määratu sisuline erinevus, mida me tajume varase Haydni ja Mozarti ning hilise Beethoveni väljenduslaadis, pole seotud üksnes kunstnikuloomuste erinevusega heroilisus ja isiklikkus, veidi hiljem ka rahvuslikud jooned, mis hakkasid iseloomustama 19. sajandi heliloojate kunsti, on tingitud täiesti uuest vaimustusest tolleaegses Euroopas. Raskem on muusikaajaloos määrata klassikalise ajastu lõppu. Kui baroki ja klassitsismi vahel näeme selget üleminekut, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, siis klassitsismi ja järgmise suure stiili, romantismi vahel midagi sellist pole. Beethoven lähtus peamiselt klassikalistest vormiideaalidest, samas on tema loomingus aga ka palju romantikutele tüüpilisi jooni. Romantilisi loominguperioode on ka Haydnil ja Mozartil. Romantismiajastu heliloojaile jäid aga aluseks needsamad muusikalised vormid, tüüpilised esituskoosseisud ning peamised väljendusvahendid, mis kujunesid välja Viini klassikute loomingus. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid alles 19. sajandi lõpus ja seepärast peaks muusikaloos tegelikult rääkima pikemast, umbkaudu poolteise sajandi pikkusest klassikalis-romantilise stiili ajastust. Selles eristuvad klassitsismi ja romantismi etapid, sujuv üleminek nende vahel jääks aga 19. sajandi esimesse veerandisse, mil ühteaegu tegutsesid Ludwig van Beethoven, Carl Maria von Weber ja Franz Schubert.

Kasutatud Kirjandus

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/klassitsism.ht m

http://svlkmuusikalugu.blogspot.com/2009/03/klassitsismiajastu-muusika.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsis m

http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism_(muusika)

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/muusika_areng.ht m
1