Lugupeetud Kantorek! Mäletate, kui Te ütlesite meile kõigile, et just meie olemegi raudne noorsugu. Ma pean Teile teatama, et asjad ei ole nii. Te olite meie klassijuhataja, Teie juhendasite ning õpetasite meid. Te oleks pidanud olema vahendaja ja juhendaja astumiseks täiskasvanute maailma, töö, kohustuste, kultuuri ja progressi maailma, tuleviku maailma. Te olite meile autoriteet, me uskusime Teid. Te panite meid uskuma, et me oleme tundetud ja liigutamatud. Aga me ei tunne end sellistena, vastupidi, me tunneme justkui me kaotame oma mõistuse. Samuti ei tunne me endid enam noorena, kõik see lahingumöll on meid muutnud palju vanemaks, kui me tegelikult oleme. Me usume, et Te olete meid reetnud ja saatnud meid tühjade ja mõtetute ideede eest surma. Teie sisendasite meile, et rindel olemine on uhke ja tähtis kogemus. Kuid Te vist ei tea, mis tunne on olla päevast päeva suures hirmus, kas täna jään ellu ja kas ma pärast näen oma s...
teises kohas. Seda saavad tunda omal nahal kõik ja kõikjal, sest on ju tuntud lause, et vägivald soosib vägivalda. Ainuüksi minu klassis on palju vägivallatsemist, eriti vahetunni ajal. Vahetunnis võetakse kaasõpilaste asju ja peidetakse need ära, kui omanik on väljaspool klassi. Hiljem on nolkidel lõbu laialt, kui asjade omanik oma omandit klassist või koridorist otsima hakkab. Sel ajal irvitavad ja solvavad piimahabemed kiusatavat. Kui mõnitatav lubab klassijuhatajale ära rääkida, siis alandavad tatinolgid veelgi rohkem kiusatavat. Tavaliselt lõppeb asi selliselt, et asjade omanik peab ise oma asjad klassist leidma, isegi kui mõnitatav on juhtunust klassijuhatajale või aineõpetajale teatanud. Enamjaolt ei tee õpetajad sellest kuulmagi. Hiljuti otsustasid nad ka mind kiusata. See algas sellal, kui viisin oma asjad klassi ja läksin ise raamatukokku kohustuslikku kirjandust lugema. Sealt
koostada logistika tunni õppevahendiks sobiv materjal. Teine eesmärk on avardada klassikaaslaste silmaringi ravimite logistika osas ning selgitada neile vastavaid tööpõhimõtteid. 1. teha endale selgeks ravimite liikumine tehasest tarbijani ning seejärel oma teadmisi ka teistega jagada, 2. selgitada ja kirjeldada Magnum Logistics OÜ rolli ravimite ostmise, transpordi ja ladustamise osas klassikaaslastele ning klassijuhatajale, 3. valmistada sissejuhatav presentatsioon, mis selgitab Magnum Logistics OÜ tööpõhimõtet, 4. organiseerida klassi õppekäik Magnumi lattu. Antud praktilise töö peamine eesmärk oli reaalse organisatsiooni töö tutvustamise põhjal koostada logistika tunnis õppevahendiks sobiv materjal, millega töö koostaja ka hakkama sai. Teine eesmärk on avardada klassikaaslaste silmaringi ravimite logistika
Miks KIUSAJA kiusab? tahab tähelepanu saada arvamus enesest liiga hea või liiga halb ei oska sõpru leida ega ise sõber olla puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid tal on lihtsalt igav 60% KIUSAJATEST SAAVAD KOHTULIKU KARISTUSE ENNE OMA 25NDAT SÜNNIPÄEVA Mida teha, kui oled langenud kiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? Räägi sellest täiskasvanutele lapsevanemale, klassijuhatajale, koolidirektorile, psühholoogile. Väldi kohti, kus on oht sattuda kiusamise ohvriks. Liigu koos sõpradega. Kuna kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks, teda kardaks, siis püüda kiusajast mitte välja teha. Missugune see kiusaja on? palju energiat sõnaosavust, räägib musta valgeks hea arvamus enesest oskus teisi mõjutada ja ära käsutada näiline populaarsus, tegelikult teda ei sallita suur võimuvajadus
nii õpingutes ja ka käitumisnormides. Kuid miks siis ometigi esineb koolivägivalda? Nii raskele küsimusele vastab vist iga inimene erinevalt olenevalt tema maailmavaatest. Mõni võib arvata, et tänapäeva haridussüsteemiga koolikiusamist ei esinegi, kuid on teatud tõsiasi, et enamik kiusaja ohvri rollis olevatest õpilastest ei julge olukorrast koolis rääkida ei vanematele ning veelgi vähem klassijuhatajale või mõnele teisele pedagoogile. Minu arvamuse kohaselt ei saa koolikiusamine algust mitte koolist, vaid kodust. Kui laps kasvab kodus, kus valitsevad väärarusaamad, siis ei takista koolis ette võetud rakendused kuidagi seda, et lapsest võib kasvada halbade kommetega nooruk. Kõik algab kodust, ning kodused õpetused juurduvad lapsele kõige enam sisse, ka igaühele meist on arvatavasti mingid käitumisnormid kodusest keskonnast kaasas ilma, et me seda eneselegi teadvustame.
Igat sorti armastusest. · Alexandra saab teada, et tema ema ja vend ei surnud mitte sünnitusel vaid läbi sarimõrvari käe. See oli shokk. Isa , kes oli talle kõige kallim kogu maailmas, keda austas ja armastas kogu südamest .Issi oli talle valetanud. Rain Laheots ei suutnud otsustada kahe naise vahel. Alguses oli ta koos Katrinaga , aga siis Meritiga. Hiljem läksid nad meritiga lahku ning isa jäi üksikuks. Hiljem selgus, et Katrina oli mehe elu armastus. Aleksandra klassijuhatajale meeldis tema isa. Alati helistas iga pisimnagi asja eest neile koju. Isa kukkus ehituselt läbi tellingute viiendlalt korruselt kolmandale. Järgmisel päeval oli sellest lehes artikkel. Arutleti selle üle, et kas saa oli juhus või saatus. Sest kaks päeva tagasi oli vabanenud vanglast see sama sarimõrvar, kes oli tapnud Laheotsade ema ja poja. Xandra ja isa põgenesid selle eest maale. · Xandra- Oli tark, alati heas tujus, lõbus ning täiskasvanulikuma maailma vaatega ,kui tema
Igat sorti armastusest. Alexandra saab teada, et tema ema ja vend ei surnud mitte sünnitusel vaid läbi sarimõrvari käe. See oli shokk. Isa , kes oli talle kõige kallim kogu maailmas, keda austas ja armastas kogu südamest .Issi oli talle valetanud. Rain Laheots ei suutnud otsustada kahe naise vahel. Alguses oli ta koos Katrinaga , aga siis Meritiga. Hiljem läksid nad meritiga lahku ning isa jäi üksikuks. Hiljem selgus, et Katrina oli mehe elu armastus. Aleksandra klassijuhatajale meeldis tema isa. Alati helistas iga pisimnagi asja eest neile koju. Isa kukkus ehituselt läbi tellingute viiendlalt korruselt kolmandale. Järgmisel päeval oli sellest lehes artikkel. Arutleti selle üle, et kas saa oli juhus või saatus. Sest kaks päeva tagasi oli vabanenud vanglast see sama sarimõrvar, kes oli tapnud Laheotsade ema ja poja. Xandra ja isa põgenesid selle eest maale. Xandra- Oli tark, alati heas tujus, lõbus ning täiskasvanulikuma maailma vaatega ,kui tema
aroome ja taltsutan oma kasvavat lobapidamatust. Kannan kaasas kõiki vajaminevaid kooliasju, ka oma pinginaabri jaoks. Puhveti järjekorras teen alati õpetajatele ja abiturientidele välja, ning sööklajärjekorras luban lahkelt ette oma armastatud abituuriumi. Vannun,et olen alandlik oma õpetajatele, abiturientidele ja kõikidele nende poolt esitatud soovidele ja käskudele, nii kooli territooriumil kui ka väljaspool. Oma klassijuhatajale luban esimese veerandi lõpuks teada tema ees ja perekonnanime ning teda vastu tulles tervitada, juhul kui ära tunnen. Matemaatika õpetajale luban, et minu vastustel on alati kaks joont all ning minu murru joon on alati võrdusmärgiga kohakuti. Ajaloo õpetajale luban, et loen iga päev postimeest, ei unusta ühtegi aasta arvu ega mainitud nime, ning arendan välja fotograafilise mälu
veel ,aga tal ei olnud selliseid vanemaid nagu ma arvasin olevat. Tema ema ja isa olid ükskõiksed ,ega tundnud suuremat huvi tüdruku tegemiste vastu ,kui ainult kuus korra teda poodidesse riideid ostma viies. Kati ise tundis palju rohkem, et ta peaks vanematele helistama ja teatama ,kus ta paikneb ,kui oli pikka aega kodust eemal viibinud.Samuti ei karistatud Kati kunagi ,kui oli järjekordelt suitsetamisega vahele jäänud. Tema isa ainult õigustas teda ,öeldes klassijuhatajale väljamõeldud vabandusi. Arvan ,et kuna tema vanemad ei osanud tegeleda tüdruku kasvatamisega ,pidi Kati iseennast kasvatama hakkama. Ja nagu selgub liikus ta täiesti vales suunas. Alustades tõestamisega ,et ta pole nii korralik nagu kõik arvavad. Tüdruku elu hakkaski veerema allamäge hetkel ,kui tema sõber Juhan,kellele Kati algusest peale meeldis, talle ööseks külla tuli. Juba nädala möödudes leidis Kati end järgmise
kellel olid Nathalie vanused kaksikud, olid mõlemad reaalainete õpetajad ning sundisid ka pisikest tüdrukut tohutu matemaatikaõpiku taha istuma. Ta vihkas seda. Mitte ükski mürk ei suudaks väljendada seda piina, mida tundis õrnatundeline Nathalie arusaamatuid valemeid silmitsedes. Kaksikud Thom ja Bill olid aga, vastupidiselt oma "kasutule" õele, juba eelkoolist saati teada- tuntud tegijad selles vallas. 7-aastaselt olid nad näidanud oma klassijuhatajale, kes koolis tõeline tegija on; 9-aastaselt näidati direktorile koha kätte; 10-aastaselt ajas Bill matemaatikaõpetaja hulluks ja 12-aastaselt võitis Thom vanema astme matemaatikaolümpiaadi, kus ta peale seda eluealise osalemiskeelu sai. Jah, sellised olid vaese Nathalie vennakesed, üks hullem "geenius" kui teine. Isa oli türdukul leebeloomuline, olles viimasele kõike valmis kinkima, isegi tähed taevast, kui vaid pisike oleks käskinud
Päevakava ja kestvust on võimalik muuta vastavalt grupi eelistustele. Grupi soovituslik suurus on 10-25 osalejat. Karjääripäevi organiseerib karjääriinfo spetsialist: 736 1890 või [email protected] MSN NÕUSTAMINE [email protected] om E-R 14.00-16.30 Tekkis huvi? Tahaksid osaleda mõnes töötoas või õppekäigul? Tutvu kutsehariduskeskuse koduleheküljel pakutud võimalustega ja tee klassijuhatajale konkreetne ettepanek! Esitluse koostas õpetaja Ruth Maal
Klassijuhataja mäletab elumeestest semusid Pärnu Rääma põhikooli matemaatikaõpetaja Reet Mikk otsib Andrus Veerpalu pioneeride rivivõistluselt. Otsib kehalise kasvatuse tundidest. Ja otsib klassiruumist. Tulutult. Vanadel fotodel, mis peaksid Mikule meenutama tema kuulsaima õpilase oisipõlveaastaid, on tulevane olümpiavõitja ikka ja jälle teiste taga varjus. Esimese korruse klassiruumiski istus ta aknapoolses reas eelviimases pingis. Ainus, millega ta oma tollasele klassijuhatajale silma paistis, oli hea ujumisoskus. Kätt ta vastamiseks igatahes tõstma ei kippunud.«Ta oli väga vaikne ja tagasihoidlik,» meenutab Mikk, kes valiti tänavu Pärnu linna aasta õpetajaks. Kuid kamraadideks olid Veerpalul erksad poisid. Ehk koguni elumehed. Sellised, kes suitsetamisega klassijuhatajale sisse kukkusid. Veerpalu mitte. «Ju ei suutnud sõbrad talle nii palju mõju avaldada, et Andrus nendega kõike kaasa teeks,» järeldab Mikk.
………………………………………………………………………………………………………………… 4. Liikumine sõbraga 4.1 Soorita liikumisülesanne koos mõne pereliikme või hea sõbraga. Kõnni või jookse teekond, mis on vähemalt 3 km pikk. Salvesta oma läbitud teekond Endomondo või mõni muu sarnase rakenduse abil, võid ka joonistada skeemi, märkides äratuntavaid kohti, mille läbisid. *Ülesanne on täidetud kui saadad klassijuhatajale koos sõbra või pereliikmega tehtud pildi (selfi koos sõbraga/pereliikmega, kes võib kanda maski) ja läbitud teekonna kuvatõmmise. Planeeritav ajakulu ~1 h.
Üllar oli justkui Maia sokutanud Aarne tüdrukuks. Sel õhtul saatis Aarne tüdruku esimest korda koju. /-/ Pühapäev. Jutustab kommunismist. Mainitud Jaan Gross. /-/ Päev uduga a la Remarque. Lumi tuli maha. Aarne esimene pikem suudlus Maiaga. /-/ Sama päeva öö. Sama päeva öösel kui Aarne hilja koju jõudis, rääkis tädi Ida Aarnele armastusest. /-/ Dies Irae. Koolis. Keemia tund õpetaja Lilianiga. Indreku vulgaarsevõitu kiri tekitas suure tüli, millest Lilian teatas ka klassijuhatajale. /-/ Visiidipäev. Aarne külastas esmakordselt Maia kodu, kus nad suudlesid tüdruku pimedas toas pikalt ning samas olid tolle vanemad kodus. Siis läks Aarne koju. Siis oli ta rahul ja õnnelik. /-/ Põhimõtteline päev. Tädi Ida ja Aarne vestlus poisi käikudest ja tegudest. Tuli Indrek. Tädi Ida rääkis Indrekule välja Aarne salakäigud. Tegi maha Aarnet. /-/ Kurb päev. Detsembri algus. Tõsine jutt Aarnel Korneliga kõlbmatust käitumisest. Kornel ähvardas kasutusse võtta abinõud
Maiaga. Üllar oli justkui Maia sokutanud Aarne tüdrukuks. Sel õhtul saatis Aarne tüdruku esimest korda koju. /-/ Pühapäev. Jutustab kommunismist. Mainitud Jaan Gross. /-/ Päev uduga a la Remarque. Lumi tuli maha. Aarne esimene pikem suudlus Maiaga. /-/ Sama päeva öö. Sama päeva öösel kui Aarne hilja koju jõudis, rääkis tädi Ida Aarnele armastusest. /-/ Dies Irae. Koolis. Keemia tund õpetaja Lilianiga. Indreku vulgaarsevõitu kiri tekitas suure tüli, millest Lilian teatas ka klassijuhatajale. /-/ Visiidipäev. Aarne külastas esmakordselt Maia kodu, kus nad suudlesid tüdruku pimedas toas pikalt ning samas olid tolle vanemad kodus. Siis läks Aarne koju. Siis oli ta rahul ja õnnelik. /-/ Põhimõtteline päev. Tädi Ida ja Aarne vestlus poisi käikudest ja tegudest. Tuli Indrek. Tädi Ida rääkis Indrekule välja Aarne salakäigud. Tegi maha Aarnet. /-/ Kurb päev. Detsembri algus. Tõsine jutt Aarnel Korneliga kõlbmatust käitumisest.
Toomas ei kartnud pöörduda kõige suurema hädaga ema poole, samuti julges ta helistada ka Annale ja sõbrale, kui isa ta kodust välja oli visanud. Toomas suutis kõikides olukordades jääda rahulikuks. Kuigi ta oli tihti väga õnnetu, ei andnud ta siiski alla. Ta suutis edasi käia koolis. Anna oli üsna toetav, kuid samas lõpuks ei pidanud pingele vastu ning ütles, et ei taha Toomasega tegemist teha. Samas ta siiski aitas teda ning rääkis klassijuhatajale kui poiss oli kodutuks jäänud. Mina - kontseptsioon tähendab seda, kuidas inimene mõtleb endast. Mida selgem on inimese mina-kontseptsioon, seda kõrgem on tema enesehinnang. Toomas oli ebakindel oma tuleviku suhtes. Ta teadis, et ta tahab kooli ära lõpetada, kuid ei teadnud, mis saab edasi. Tema isa jõi kogu aeg ja ta ei saanud kunagi tunda turvatunnet. Samas ta ka väärtustas ennast ning ei olnud nõus isa sunnil tööle minema.
Kes kiusavad? · sageli need lapsed, keda ennast on kiusatud kas kodus, lasteaias või nooremas klassis; · vägivaldsest perekonnast pärit lapsed; · lapsed, kes tahavad ennast näidata, teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada; · keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed; Mida teha, kui oled langenud kiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? · Räägi sellest täiskasvanutele - lapsevanemale, klassijuhatajale, koolidirektorile, psühholoogile. · Väldi kohti, kus on oht sattuda kiusamise ohvriks. · Liigu koos sõpradega. · Kuna kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks, teda kardaks, siis püüda kiusajast mitte välja teha. 11 Lisa 2 Kelle mure on koolivägivald? 24.04.2007 Maarja Pedaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Artiklit kirjutama ajendas mind Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse esinaise
Halb oli see, et alaealised käisid ikka palju, eriti just klassiõhtutel kooli nurga taga suitsetamas või joomas. Loomulikult klassijuhatajad ei teadnud siis sellest midagi. Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik? Vastus: Ei olnud kohustuslik. Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kitsikus oli klassiõhtult puudumise põhjuseks? Vastus: Rahalised kulutused leppisime klassikaaslastega kokku, igaüks tõi teatud rahalise summa klassijuhatajale. Mõnedele õpilastele vb oli majanduslik seis takistuseks, miks ei saanud klassiõhtult osa võtta. Kui sageli toimusid klassiõhtud? Vastus: Oma koolis ja ka teistes koolides. Mäletan oli vist üks neist Kärstna kool. Kuidas toimusid klassiõhtu ettevalmistused? Kas jagati ülesanded ja vastutusalad? Kes juhtis ettevalmistusi? Kas ja kes oli üldvastutaja? Vastus: Ülesanded jagati laiali. Alati oli meil üks õpilane, kes oli
Direktorid näevad probleemi väiksemana kui lastega töötavad psühholoogid ja sotsiaaltöötajad ning eelkõige teiste koolide probleemina. OMA KOGEMUS KOOLIKIUSAMISEGA See oli kusagil põhikooli lõpus, ilmselt kaheksandas ja üheksandas klassis, kus kaks poissi mind tunnist tundi ja vahetunnist vahetundi vebraalselt kiusasid. Nad kommenteerisid iga mu liigutustki. Ja kuna see kõigile teistele poistele ka nalja pakkus siis tihti võtsid ka nemad sellest ühisest norimisest osa. Klassijuhatajale oli see juba ammu silma jäänud ja nii ta siis korraldas nii kiusajatest poistele kui mulle arenguvestluse. Siis said poisid jälle põhjust, miks minu kallal võtta. Nad vist arvasid, et mina käisin õpetajale kaebamas ja sellepärast asjale siuke lahendus leiti. Mina aga polnud õpetajale midagi rääkinud ja ka see arenguvestlus oli veidi ülepakutud. Õpetaja rääkis mu vanematele, et poisid segavad minu õppetööd ja põhjuseks pidas ta seda, et ma meeldin neile poistele
Need kahepeale kokku mõjutavad õppimisvõimet ja võivad ka olla hoo tekkimise põhjuseks. 27 Kodu ja kooli koostöö Vanemad tunnevad oma last kõge paremini. Nad oskavad kirjeldada lapse haigust detailselt ja anda tulemuslikku esmaabi. Siiski kuna laps veedab suure osa ajast koolis, on vanematepoolne lisainformatsioon väga oluline, kindlustamaks lapsele ohutut koolipäeva ja vajadusel pakutavat esmaabi ja toetust kooli poolt. Lisaks klassijuhatajale peaks õpilase haigusest teadma veel kõik õpilasega tegelevad õpetajad või vähemalt klassikaaslased kellega laps terve päeva koos veedab. Vajalik informatsioon õpetaja(te)le: · Hoo tüüp, kestus ja avaldumine · Sagedus · Mis eelneb tavaliselt hoole · Efektiivsemad esmaabivõtted ja vanemate kontakt numbrid · Kaua ja kuidas laps hoost taastub 28 · Mis kutsub hoo esile
annaabi.ee 
