tingimused. 8 Klaasi tooraine, tootmine ja klaasmaterjalid. Klaas on keraamiline materjal, mida kuumutatakse sulamistemperatuurini ja seejärel jahutatakse, takistades samal ajal kristallisatsiooniprotsessi vastavate ainete lisamisega. Pärast jahtumist on klaas tahke amorfne aine. Klaas on homogeenne ja isotroopne aine, milles pole võimalik üksikuid mineraale eraldada. Tal ei ole korrapärast ehitust. Kui klaas kristallub, kaovad klaasile kui materjalile omased omadused. Klaas ei tähista mitte ainult materjali ta on oleku vorm. Looduses esineb analoogia vulkaanilised kivimid (obsidiaan). Klaas on keemiliselt koostiselt lähedane teistele ehitusmaterjalidele nagu tsement, paakumiseni põletatud keraamika jms.Klaasi võib vaadelda kui allajahutatud vedelikku. Klaasi tuntakse vähemalt 7000 aastat: Egiptuse, Assüüria aladelt on leitud klaasamulette, mida dateeritakse aastatesse 2000 a eK
............................................................. 2.3.Klaasi lamineerimine........................................................................................................ 2.4.Klaasi painutamine............................................................................................................ 2.5.Klaasi taustvärvimine........................................................................................................ 3.Erinevad klaasid....................................................................................................................... 3.1.Tavaline klaas.................................................................................................................... 3.2.Kirgas klaas..................................................................................................................... 3.3.Päiksekaitseklaasid..........................................................
• Ilmastikukindlus • Käitumine ekstreemsetes tingimustes( veetorud, kuumad kohad jne) • Kulumiskindlus • Vastupidavus keemilistele ainetele Klaas Kuumutatud sulamistemperatuurini ja siis lastud jahtuda, amorfne aine. Klaasi moodustajad on oksiidid mis kristalliseerudes ei jahtu vaid moodustavad klaasi. Kvartsliiv+ kaltseeritud sooda ja lubjakivi. Et parandada koostist, siis lisatakse sageli ka metallioksiide. • Lehtklaasi meetod- sulaklaas pannakse valtside vahele ja pärast jahtumist saab seda lõigata lehteeks, kuid siiski esineb pinnal lainetusi. • Valuklaasi meetodil -valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi. • Float klaasi meetod- selle abil suunatakse sulaklaas läbi vee ja siis sseejärel põletatakse, mis omakorda kaotab ära kumerused klaasil. • Puhutud klaasi meetod- puhutakse dekoratiivseid klaase.
• Ilmastikukindlus • Käitumine ekstreemsetes tingimustes( veetorud, kuumad kohad jne) • Kulumiskindlus • Vastupidavus keemilistele ainetele Klaas Kuumutatud sulamistemperatuurini ja siis lastud jahtuda, amorfne aine. Klaasi moodustajad on oksiidid mis kristalliseerudes ei jahtu vaid moodustavad klaasi. Kvartsliiv+ kaltseeritud sooda ja lubjakivi. Et parandada koostist, siis lisatakse sageli ka metallioksiide. • Lehtklaasi meetod- sulaklaas pannakse valtside vahele ja pärast jahtumist saab seda lõigata lehteeks, kuid siiski esineb pinnal lainetusi. • Valuklaasi meetodil -valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi. • Float klaasi meetod- selle abil suunatakse sulaklaas läbi vee ja siis sseejärel põletatakse, mis omakorda kaotab ära kumerused klaasil. • Puhutud klaasi meetod- puhutakse dekoratiivseid klaase.
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltu
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee
Stantsimisel saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakseToimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja tuleks rakendada ülisuurt jõudu. Nimetatakse ekstrusiooniks. Seda meetodit kasutatakse peamiselt Al ja Cu ning nende sulamite töötlemiseks. Valmistatakse näiteks vardaid ja torusid. Ekstrusiooni kasutatakse rohkem plastide töötlemisel.
Stantsimisel saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakseToimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja tuleks rakendada ülisuurt jõudu. Nimetatakse ekstrusiooniks. Seda meetodit kasutatakse peamiselt Al ja Cu ning nende sulamite töötlemiseks. Valmistatakse näiteks vardaid ja torusid. Ekstrusiooni kasutatakse rohkem plastide töötlemisel.
Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku. Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks. Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida kasutatakse, milliseid omadusi tuleb parandada, mida tehaks
aknad, aknalauad, piidad, liimkonstruktsioonid jne.) 5)Puitkiudplaadid (paksus 3- 25mm) valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks ligniinid. Jagunevad mahumassi järgi: isoleerplaadid(sooja ja heliisolatsiooniks), katteplaadid(siseseintele ja lagedele), jäigad plaadid(vaheseintele, põrandatele, ustele jne) Sageli kaetakse pealt dekoratiivse kihiga ntx spooniga ja neid nimetatakse lamineeritud plaatideks. 6)Puitlaastplaadid valmist. Puidulaatudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Sõltuvalt survest jagatakse: kergeteks(sooja ja heliisolatsiooniks), poolrasketeks(vaheseinte tegemiseks), rasked (põrandatele). Ühe- või mitmekihilised, võivad ka olla lamineeritud. 9. Malmid TOOTMISE PÕHIMEETODID: Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak,koks ja räbustaja.Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Tähts
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime
Stantsimisel (a) saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine (b). Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakse. Toimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid (c) kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja tuleks rakendada ülisuurt jõudu. Nimetatakse ekstrusiooniks. Seda meetodit kasutatakse peamiselt Al ja Cu ning nende sulamite töötlemiseks. Valmistatakse näiteks vardaid ja torusid. Ekstrusiooni kasutatakse rohkem plastide töötlemisel
kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. · Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud. · Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud. · Termotöödeldud puidu tootmine valmistusprotsessis sisaldab endas kolme etappi: 1. Temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine, mille puhul puidu temperatuur
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
