Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KKP kontroll ja reguleerimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pump, kapillaartoru, pihusti, katseklaas, pumbata, kapillaartorus, üss, pumbad, plunzer, seisa, kahvel, pumpamine, muist, väntvõlli, tõusma, korrata, vahemaa, ümbermõõt, pihustid, otsad, 100cm, regulleerimine, stopp1. Pi 2. Pz 3. Pc 4. Pk ülelaadimis rõhk 5. Hetegaaside temperatuur 6. Kütusekulu 7. Õlikulu 8. Pimeetriline rõhk 9. Peale nimetatuid suurusi kontrollitakse veel kõiki teisi parameetreid, mida nõuab masinažurnaal. Pc kontroll Mõõdetakse mehaanilise indikaatoritega maksimeetriga või elektrooniline mõõteriist MALIN. Mõõdetavl silinderil peab olema kütus mõõtmise ajaks välja lülitatud (selleks tõstetakse KKP plunzer üles, et ta ei omaks käiku) Pc mõõdetakse nominaalsetel pööretel. Mõõtmise sagedus sõltub diisli valmistaja tehase nõuetest (vajadusel võib vanmmehaanik nõuda ka tihedamaid mõõtmisi) Pc erinevus üksikute silindrite vahel ei tohi ületada ± 2,5% kõigi silindrite aritmeetilisest keskmisest Pc = 40.5 kg/cm² - 1,3 41,8● 2,5 =1,04 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,7 100 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,8 Pc = 41,5 kg/cm² - 0,3 167,1/4 =41,8 Kkomprimeerimis lõpprõhk oleneb 1
so temperatuuri tõstmisel viskoosus väheneb ja vastupidi. TÜNAAMILINE VISKOOSUS See on hõõrdejõud, mis tekib 1Cm kaugusel kahe voolukihi 1Cm² pindade vahel. Kui kihid liiguvad üksteise suhtes kiirusega 1Cm/sek. Rahvusvaheliselt Pa●sek KINEMAATILINEVISKOOSUS Kõik kütuse viskoosusmõõteriistad on kapillaar viskoosusmeetrid. Viskoosusmaatri skaala töötas välja Engler. Ta võttis 200 Cm ³ vastaval temperaruuril olevat kütust ja lasi sellel läbivoolata kapillaartoru, ning mõõtis selleks kulunud aja. Peale seda võttis 200 Cm³ destvett temperatuuriga 20°C ja lasi läbivoolata semast viskoosusmeetri kapllaartorust °E20° = tk/tv Engleri viskoosust nimetatakse sellepärast tinglikuks viskoosuseks, et see näitab kui mitu korda kütus voolab veest aeglasemalt viskomeetrist labi. Testilleeritud kütuse viskoosust mõõdetakse 20°C juures Raskete kütuste viskoosust mõõdetakse 50°C juures
teki drentserjaamas. Süüsteem on kuiva tüüpi (torud tühjad ja pihustid avatud), kasutatakse kahte pumpa (220m³/t, 5,2bar). Süüstemis kasutatakse soolast merevett. Kohalik veeudu kustutussüsteem on kautusel masinaruumis peamasinate, abimasinate, katelde ja kütuseettevalmistamiseruumis. Saab sisse lülitada kohapealt või kontrollruumist. Automaatselt aktiveerub süsteem kõrgel temperatuuril (sprinleritega), või siis suitsu (suitsudetektorid) peale. Süsteemi toidab üks pump (73m³/t). 1.2. Üldandmed laeva jõuseadme kohta: Peamasinad 4x MAK12VM43C võimsus 4x12000 kW Abimasinad 3x Wärtsilä 8L20C võimsus 3x1440kW Reduktori tüüp Laevakiirus edasikäigul 27 sõlme ja tagasikäigul 15 sõlme Kaasavõetava vee kogus: 545,5 m³ Kaasavõetava kütuse kogus: HFO 975,9 m³ ja MDO 173,3 m³ 8 2.Laeva peamasin 2.1. Peamasina üldandmed. Peamasina tüüp: MAK12VM43C
Kahetaktilist töötsükklit on üldjuhul võimalik saada tingimusel, et õhk on ennem silindrisse juhtimist kokku surutud(ressiiveris) 1.takt-töötakt(kolb ülevalt-alla) 2.takt-läbipuhumine(kolb alt-ülesse)komprimeerimine 5.Lastiseade - seadmekompleks, millega laevas tehakse kõik kaubalaadimiseks, lossimiseks ja ümberpaigutamiseks vajalikud tööd. Olenevalt laeva otstarbest võivad lastiseadesse kuuluda laadmastid, losspoomid,kraanad, konveierid, transportöörid, tõstukid, liftid, pumbad jms,horisontaalse lastitöötlusega laevade lastiseadesse kuuluvad ka pardaluugid ja rambid. 6.Tugipukk - tugipukk on ettenähtud töösilindrite või ka silindriploki sidumiseks alusraamiga. Keskmise- ja väiksema võimsusega mootorite karteri ,mis kinnitatakse alusraamile poltide abil. Suure võimsusega puhul on silindriplokk ja tugipukk valatud ühtsena malmist moodustatud plokk.Laeva diiselmootoritel (ristpeamootorid) valmistatakse tugipukk A-kujulistest tugedest, mis
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
.... 0,9 . Hüdraulilise akumulaatori ülesandeks on energia akumuleerimine. Teda kasutatakse praktikas neil juhtudel , kui on tarvis töötada lühiajaliste suurte koormustega , näiteks raskete koormuste tõstmisel, lüüsiväravate avamisel jne. Hüdraulilisi akumulaatoreid kasutatakse ka hüdraulilistes pressides . Pressi tühikäigu vältel kogub hüdrauline akumulaator teatava vedelikuvaru . Töökäigu ajal ei suuda pump silindrisse küllaldaselt vedelikku anda ; puudujäägi katab siis hüdrauliline akumulaator. Hüdrauliline akumulaator ( joon ) koosneb silindrist A ,milles liigub kolb B. Selle ülemisse otsa külge on kinnitatud traavers C . Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab
veepinna ja pumba imiava ristlõigete (I II) jaoks : z 0 + p0 /( g) + v0 2 /(2g) = z 1 + pi /( g) + vi 2 /(2g) + hti , kus - z0 on vedeliku asendienergia veepinnal , - p0 = põ õhurõhk veevõtukoha pinnal (1,03 kgf/ cm2), - v0 on vedeliku voo kiirus veepinnal , - z1= hi on vedeliku asendienergia imikavas (staatiline imemiskõrgus), - pi ja vi rõhk ja kiirus imiavas , - hti , rõhukadu takistustest imitorus 2 Oletame , et pump töötab teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes: - z0 = 0 s.o. vedeliku potensiaalse energia asendienergia veepinnal on null - v0 = 0 , voolukiirus veepinnal on null - pi /( g) = 0 st. pump tekitab absoluutse vaakumi (rõhuenergia on null) - vedelik imiktorus liigub väga aeglaselt vi 2 / 2g = 0 , - imiktorus pole vedelikul takistust hti= 0, Siis z1 = hi = põ/(g) Ehk teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes vedeliku imemiskõrgus võrduks keskkonna rõhu poolt tekitatud surve kõrgusega .
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
jõuallika poolt töötab seade pumbana ja kui temasse juhitakse suure rõhu all olevat õli siis töötab ta mootorina. Pumbas muudetakse mehaaniline energia hüdrauliliseks. Põhiliselt kasutakse masinatel hammasratas- ja kolbpumpasid. Vähem on levinud siiber e. labapum- bad. Tööpõhimõte: Rootorpumbad on pöörlevate tööorganitega mahtpumbad. Imi- ja survepoolt lahutab tööorgan. Et klappe pole ja tööorgan pöörleb, ei ole inertsjõude, ning pöörlemissagedus võib olla suur. Pump ühendatakse otse mootoriga ning võtab vähe ruumi. Töövedelikuks on masinate puhul kas diisel- või industriaalõli. Pumba põhiparameeetrid: jõudlus Q; arendatav surve p, võimsus N Q = silindri töömaht x pöörete arv = V*n; Kus V - mootori töömaht, n pöörete arv Pumba ja mootori pöörete suhe e. hüdroajami ülekandearv on pöördvõrdeline nende töömahtudega. Hüdromootori poolt arendatav pöördemoment (Nm) valemiga: 1000 pVs
Survetakti lõpus tõuseb surve tõttu temperatuur silindris nii kõrgele, et küttesegu süttib. Küttesegu põlemisest tekkivad gaasid, ning rõhk silindris suureneb. Järgneb jälle töötakt. Õhu sisse laskmiseks ja tööd teinud gaaside välja laskmiseks on silindri kaanes avad, mida kindlaksmääratud momendil avavad ja sulevad gaasijaotusmehhanismi klapid. Kütus pihustatakse silindrisse toitesüsteemi pihusti kaudu, mis otsapidi silindris. Mida suurema rõhu alt kütus vabaneb, seda peenemaks pihustub. Uutel mootoritel on pihustitel pihustusrõhk 2000 bar. Kütust võib silindrisse pihustada ärapõlemise jagu st tegelikult määrab kütuse silindrisse sisestamise koguse sinna sisenenud õhu kogus. Silindrisse sisestatud liigne kütus väljub silindrist põlemata, suitsu ja tahmana. See juhtub siis, kui näiteks õhufilter ummistub või pihustid riknevad
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuiven
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
