varustatult. 08.12.12 Kriitika "Ma ei tunne isiklikult Kivisildnikut, ega tahagi tunda. Olen lugenud selle nime all avaldatud luuletusi ja väidan, et need tekstid on kõige tavalisem grafomaania üsnagi väärastunud vormis. Mina pole kohanud küll ainsatki inimest, kes tema toodetud tekste kirjanduseks peab" Arvo Valton 08.12.12 Kriitika Mõnikord katkevad Kivisildniku luuleread absurdselt, mõtet moodustamata, nt. ,,jäänud vaid tüükad/ ja süda on korraga/ nutlikult kurb sa/ näpistasid mind põsest/ ja tagumikust ühel" Leo Luks 08.12.12 Kriitika Kriitikute arvates on Sildniku parimad teosed juba tehtud ning tema sisemine kriitik on hambutuks muutunud Tema kohta öeldakse: "Ta uhab lampi, pimesi ükskõikset luulet, millel pole mingisugust mõtet."
Jürgen Rooste ja Wimberg on avaldanud rea luulekogusid, Wimberg ka romaani "Lipamäe", ning mõlemad on töötanud hulga aastaid kirjandustoimetajana, vastavalt Sirbis ja Eesti Päevalehes. Aastast 2007 töötab Rooste Helsingis Eesti Instituudi juhatajana, Wimberg on aastast 2008 vabakutseline kirjanik. Nagu eespool osutatud, on hulga luulekogusid avaldnud ka Ivar Sild, enim tähelepanu on neist pälvinud seitsmes, 2006. aastal Kivisildniku kirjastuses Jumalikud Ilmustused Kivisildniku toimetatud luuleraamatute sarjas "JI" ilmunud "Spermaga ja puha" (vaata). Aastal 2000. avaldas Ivar Sild kahasse Jürgen Roostega Loomingu Raamatukogus luulekogu "Pegasus on pisut pervers". Kätlin Vainola avaldas 2006. aastal lastejutustuse "Ville" (vaata), mis võitis aasta varem kolmanda koha Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, kirjastuse Tänapäev ja ajakirja Täheke poolt korraldatud lastejuttude võistlusel "Minu esimene raamat".
SISSEJUHATUS Koostasin referaadi Sven Kivisildnikust, mille eesmärk on uurida tema elulugu ja loomingut. Ta on tuntud ka kodanikunimega Sven Sildnik KIRJANIKU ELULUGU Sven Kivisildnik on sündinud 3.jaanuaril 1964 Rakveres. Kirjanikuametit pole ta pidanud kogu elu. 1993-1996 töötas ta ajakirjanikuna ajalehes Post ning on olnud koguni solist bändis nimega Whaw! Zaiks. Samuti on ta tõsisemalt tegelenud poliitikaga. (Vikipeedia, 2015) KIRJANIKU LOOMING Sven Kivisildniku raamatute hulka kuuluvad näiteks: „Märg Viktor“, „Dawa vita“ ja „Null tolerants“.(Vikipeedia, 2015) Kirjaniku kirjutamisstiili puhul on just kiidetud tema oskust pinget kasvatada ja kaasa haarama. Samuti on välja toodud tema innukust ja pühendumist oma loomingusse. („Sündmus koht“ lk 12) KOKKUVÕTE Kirjanikust nimega Sven Kivisildnik ei olnud ma enne referaadi alustamist midagi kuulnud.
,,Otsin naist" Sven Kivisildnik Lugesin Sven Kivisildniku luulekogu ,,Otsin naist". See raamat ei äratanud minus suurt huvi. Võin isegi öelda, et raamat ei meeldinud mulle üldse. Raamat oli segane ning kohati jäi mulle arusaamatuks, mis kirjanikul mõtteis oli. Arvan, et Kivisildnik kirjutas selles raamatus asjadest, mis temal elus ette on jäänud ning teda häirivad. Paljudes kohtades ei leidnud ma kirjanikuga ühist keelt ning ei suutnud mõista tema poolt ülesvõetud teemade probleemsust ning vajadust nende asjade kritiseerimiseks.
Tänu nendele on võimalik keelt oma kõige kaunimas vormis edasi anda. Krull on võrrelnud keelt võrgustikuga , mille üks paljudest lastest on luule. Tema sõnul on luule nagu elusolend, kes muutub kogu aeg ajas koos keelega. Seega on arusaadav, miks luulest üheselt mõista ei saa. Luule annab mulle võimaluse teda ise tõlgendada ja ei anna vastuseid. Need vastused peab igaüks ise leidma mis need ka ei oleks, on need kõik õiged. Kivisildniku sõnul on luule kui kirjaoskuse kõrgeim väljendus eksklusiivselt inimlik. Inimestele on antud üheaegselt needus ja õnnistus olla niivõrd emotsionaalne ja tunnetada kogu maailma nii jõudsalt. Kui kõik need tunded liiga raskeks koormaks muutuvad, on luuletus hea viis üheaegselt oma koormat kergendada ja teisi lohutada. Luuletus, millega on võimalik samastuda, tekitab ülevoolava kergustunde. Tekib tunne, et keegi on suutnud meie mõtted sõnadesse panna ja see on lohutav
Siin antud autorite loetelu võiks pidada väikseks eesti kirjanduslooks, sest siin nimetatud autorid pärinevad mitme kultuuri piirialadelt. Terviku ideoloogiale eelistatakse siin postkoloniaalset lähenemisviisi nopitakse rahvustervikust välja mingid erinevused ja osutatakse sellele, et eesti on erinevate rahvuste, mõjude, identiteetide ristumispunkt. Klassikalises rahvusdiskursuses on see kuidagi varju jäänud. Laiemas plaanis võib sellest Kivisildniku jutust välja lugeda ka selle, et see paralleelsus, mida siin nõutakse, tähendab ka koostööst teiste rahvastega tekkinud energiat, kollaboratsionismist tekkinud mängulisust, loovust, dialoogi, ideedevahetust. Etnofuturismile on üheks opositsiooniks ka etnosümbolism. Selle mõiste pakub välja Kajar Pruul Vikerkaares 1995/12. Selles artiklis ta konstrueerib nõukaaegse eesti kirjanduse pildi ja nimetab selle aja kirjanduse poeetikat mõistega etnosümbolism. Selline nõukaaegne luule
kogu aeg diskursused, kõnesituatsioonid, ajastud. Pidev peitusemäng tähendusega, selle võimalikkuski on küsitavaks tehtud. Need on tekstid, millel juba põhimõtteliselt ei saa olla ,,ideaalset lugejat". Krulli luules läbi kõigi muutuste, eri laadide ja keerukate intertekstuaalsete pealisehituste avaldab tugevat toimet üks ja seesama lihtsate aluskujundite komplekt: päike, lill, linnud, tool, laud, käsi jne. 17. Karl-Martin Sinijärve ja Kivisildniku luule. Sinijärv kõige mängulisem autor eesti luules. Trikitab erinevatel tasanditel: sõna, ideed, kujundus, kontseptuaalsed maskid, lüüriline mina. ,,Kolmring", ,,Vari ja viisnurk", ,,Sürway". Kõikide mängude alltasand on keel. Eesti keele erinevate kihistuste sõnad, madal ja kõrgstiil kõrvuti, puhtalt kõla pärast kirjutatud luule, trots väljakujunenud ortograafia vastu (x, y). Tugev Aaviku mõju. Hilisemates kogudes mäng taandub. ,,Artutart ja 39".
Kohati on tema luules märgata viha ning kurbust, kuid siiski ei puudu sealt ka tundelüürika. 4 Üldiselt jättis luulekogu "Vari ja viisnurk" mulle positiivse mulje, kuigi algul suhtusin sellesse eelarvamustega. Karl-Martin Sinijärvel on ilmunud kaheksa isiklikku luulekogumikku ja koos teiste autoritega mitmeid ühiskogumikke. Ta moodustas koos Kauksi Ülle, Valeria Räniku, Sven Kivisildniku ja Jüri Ehlvestiga kirjandusrühmituse Hirohall ning lõi ka kaasa Tartu etnofuturismi liikumise algatamises, mille nimigi on algselt tema mõte. Kirjandusuurija Piret Viires näeb Sinijärve pikas luuletajakarjääris üleminekut esimestest sürrealistlikest, futuristlikest ja rockitaustalistest luuletustest ning keeleeksperimentidest argisemate ja isiklikema luuletuste poole ehk „mässumeelt ja ajastutevahelist intertekstuaalset mängu asendab tüdimus või nostalgia”.
kirjanikke. NAKi ja TNT vahe varasemate noorte kirjanike liikumistega on see, et NAK ja TNT soovisid pakkuda noortele suures osas eneseteostamisvõimalusi, koondasid enda ümber põhiliselt ühest koolist tudengeid. Varasemad liikumised andsid midagi omalt poolt kirjandusse- uuendasid kirjanduslikke stiile, võitlesid mingi stiili eest. B Loe Elo Vee või Contra või Sven Kivisildniku või Triin soometsa luuletusi (vähemalt 30 luuletust!) ja kirjuta 200-sõnaline arvamus mis mulje jätab tema looming; kuidas suhtud ta luuletustesse; iseloomusta keelekasutust, kujundeid; mis meeldis, mis mitte, miks; mis võiks olla luuletaja sõnumiks lugejatele. Lisa loetud luuletuste ja kasutatud teoste pealkirjad. Lugesin Contra ehk Margus Konnula luuletusi. Contra luule on lõbus, laululine ning leidlike riimidega. Üks väga omapärane ja huvitav element, mida
Õnnepalu. 26. Eesti luule põhisuundumusi ja -autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine. Hasso Krull, Sven Sildnik (Kivisildnik), Kauksi Ülle. 27. Kivisildniku ja Hasso Krulli looming. Kivisildnik („Nagu härjale punane kärbseseen“). Kasutas ära internetiajastu algust Eestis, riputas üles oma teose „Eesti Nõukogude Kirjanike Liit – 1981. aasta seisuga, olulist“. Elu ja kirjanduse piirid kippusid kergesti segi minema, fiktsiooni ja mittefiktsiooni ümbermõtestamine. Suurprojektid, milles on koos absurdsus ja selgete printsiipide järgimine. Hasso Krull („Luuletused 1987–1991“, „Meeter ja Demeeter“). Tutvustab teisi luuletajaid
1989 (1990) Märg Viktor 1996 (1990) Eesti Nõukogude Kirjanike Liit – 1981.aasta seisuga, olulist 1996 Nagu härjale punane kärbseseen 2003 Päike, mida sa õhtul teed 2003 Rahvuseepos Kalevipoeg ehk Armastus 2007 Sumo – esimene hetk, kus Kivisildnik saab Kultuurkapitali luuleauhinna. Institutsionaalses mõttes on teda päris kirjandusse vastu võetud. 2014 100% (:) kivisildnik Kivisildniku skandaalsus tema nime ümber paisus kõige suuremaks 1996nda-97nda aasta paiku. Kära aga hakkas enne seda raamatut. Kära allikaks oli „Eesti Nõukogude...“, tekst oli käsikirjana ringelnud juba 5-6 aastat. See teos riputati interneti üles. Sõnavabaduse suhtes internetiajastul oli 96ndal aastal uus teema ja Eestis sisuliselt täiesti uus läbimäng sel teemal. Selge, et käskimine ja keelamine, juhul kui kogu interneti kinni ei panda, ei toimi enam nii nagu ta varem toimida sai
Autorid: Hasso Krull, Kivisildnik, Jaan Malin (sürrealism, häälutused), Karl Martin Sinijärv, Andres Allan (müstiline ilmutuslik eksperimentaalne luule). Kauksi Ülle (,,Kesk umma mäke" (1987) esimese luulekogu, millega alustas, esialgu tuntud luuletajana). Elo Viiding(Vee) ja Triin Soomets 1990ndate jooksul muutub, kuidas naine kirjutab luulet: ühiskondlikku teravust, feministlikku programmi, tuleb uusi märkimisväärseid jooni. 28. Kivisildniku ja Hasso Krulli looming. Murranguaja kirjanduse juhtkujud, luule muutjad. Hasso Krull (s. 1964). Tänaseni Eesti luule muutumise eesotsas. Pöördeliseks saab ,,Luuletused 19871991" (1993) selle perioodi üks olulisemaid luulekogusid. Midagi uut ja imelikku, pole arugi saada, kes kõneleb ja mida. Erinevad tektid ja diskursused saavad kokku ja hakkavad põimuma: leksikon, luule, midagi toimub ka autorilähedases minas, pole kindel, mida autorilähedane
K" (2010) Kaarel Irdist, Vanemuise teatriuuenduse peegeldamine. Leidis uue rütmi ja lahenduse kahe viimase lavastusega: ,,Praktiline eesti ajalugu" (2017) ja ,,BB ilmub öösel" (2017) taustal Undi viimane romaan ,,Brecht ilmu öösel". Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo (Eero Epner jt) ,,The Rise and Fall of Estonia" (2011). Eero Epneri, Tarmo Jüristo ja Aare Pilve ooperlikus võtmes ,,Savisaar" (2015). 14. Mille poolest erinevad 21. sajandi eesti luule põhijooned 1990. aastate luulest? Kivisildniku skandaal (1996) toimus kirjandusmuutuste uute kehtestamise aeg (internet). Hüpertekstuaalne versioon Aare Pilve luulekogu ,,Üle" ning Hasso Krulli ,,Trepp" hakati uut moodi tekste kirjutama tänu internetile. Tehti luuleteos, mida ei saa raamatukujul esitada. Tehnika muudab kirjanduse olukorda ja selle levikut. Alates 1990. aastate keskpaigast ja/või 21. sajandi algusest. Varasema murrangu juhtautorid (Krull, Kivisildnik jt) saavutasid järk-järgult hea positsiooni.
mõtlevad, sõnamoodustis, millele luuakse sisu. Sõna ajastukohane: etno pool rõhutatud ja seosed tulevikuga. Kuidas etno ja tulevik kokku saavad: mingismõttes lepitamatu vastuolu, see ei kõla arukalt: ei saa päris kokku kuuluda, aga kui sõnas kokku saanud ja autorid rühmituses kokku saanud, siis need tähendused tulevad. 80-90ndate vahetusel liitsõnas tagumine osa rohkem rõhutatud, mingi avangardne esteetika, eriti Kivisildniku ja Ehlvesti kuulutused. Kuskil 93-93.aasta paiku hakkab aktiivselt mõistega ümber käima Kauksi Ülle., tutvustatakse ka soome-ugri keeleteadlaste konverentsil. SU liikumisel hakkab etnofuturism levima. Ka Soome kirjanduskäsitlustes võib sujuvalt ette tulla. Mingis selle sajandi defineerimised räägivad etnofuturimist nii, et tegemist väikerahvaste kultuuride ellujäämise õpetusega. Sellel põhimõttel, et üheltpoolt on pärimuskultuur, teisalt tulevikumärkidega ühendumine
annaabi.ee 
