3.Pilet 1).Pronksiaeg Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa , Kivisaarest leitud sirp ja veel 11 kirvest. Katsed näitasid ,et pronkskirvega saab puu raiutud 3 korda kiiremini kui kivikirvega. Kuigi ikka valmistati kivist, luust ja sarvest tööriistu, sest eestis puudusid vajalikud vase-ja tinamaagid, mujal olid need liiga kallid ,et neid arvukamalt hankida. Nooremal pronksajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või palkidest kaitsesein
Maaviljelusega tuginevad tegelemine neljakandilised hooned. (aletamine). 3. Vanem Endiselt valmistati töö- ja Küttimine, korilus, Vanimad esemed pronksiaeg (u tarberiistu kivist, sarvest, kalastamine, Võrtsjärve lähedalt 1800-1100 eKr). luust ja puust aga keraamika, Kivisaarest. *Pole arheoloogiliselt rohkem arenenud. loomakasvatus, põhjalikumalt uuritud. Puudusid vajalikud vase- tegeleti ja tinamaagid. Olid maaviljelusega. üksikud esemed uhkustamiseks. 4. Noorem Pronksi tooret toodi Peamine Jagunenud kaheks pronksiaeg (u Skandinaaviast
algusega Eestis... (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, matmisviis) balti hõimud...hilisemate leedulaste, lätlaste ja preislaste eelkäiad.(rahulikkus, metsa-ja loodusarmastus jne.)...kammkeraamika kultuuri järglased ja läänemeresoome keelte alustala loojad. Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg §3 Missugused uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega? Vanimad pronksist esemed, mis on Eesti aladelt leitud...Muhust leitud odaots/Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest saadud sirp. Pronksi kättesaadavus...Eesti aladel puudus ja suuri hüppeid majanduses ja ühiskondlikes suhetes koheselt ei toimunud.Mujalt hankimiseks olid need aga jällegi kallid///esikohal oli tööriistadest kirves(pronksist/tugevam)...muud tööriistad valmistati vanaviisiliselt...kivist,sarvest ja luust... Asva kultuur...u9-5saj. eKr, karjakasvatamine/vb. ka pronksi töötlemine...kõrvaliselt tegeleti veel maaviljelusega..//elatuslisa sai küttimisest ja
2)Suuremad kogukonnad jagunenud omaette elavateks üksikperedeks, kes ei jätnud eriti palju arheoloogiliselt avastatavaid jälgi. MATMISKOMBED Kalmistud asulatest väljapoole, veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati külili, kägarasendis ja üks või mõlemad käed pea all. Mõne tugevasti kägardatud luustiku puhul arvatakse, et surnu võis olla kinni seotud. Surnuid hakati kartma. VANEM PRONKSIAEG (1800-1100eKr) Vanimad pronksesemed: Muhust leitud odaots, võrtsjärve lähedalt kivisaarest sirp. +11 kirvest. TÖÖRIISTAD Metallesemeid Eestis vähe, puudusid valmistamiseks vase- ja tinamaagid, mujal pronksesemed esialgu liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Vanemal pronksiajal jätkus kivikirveste valmistamine ja teised esemed tehti samuti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. NOOREM PRONKSIAEG (1100-500eKr) ASULAD kindlustatud asulad Saaremal & P-Eesti rannikuvööndis. Kindlustusena paekividest tara või
Metall kirveste ilmumisega hakati rajama alepõlde. Puud raiuti ja põletati ning vili külvati tuha sisse. Alepõld andis saaki väga lühikest aega. Põlispõllud võeti kasutusele umbes 2,5 tuhat aastat tagasi ja neid põlde hakati väetama. PõhjaEuroopa kõige vanemad põllud asuvad SahaLool ja Maardu järve lähedal. 2.Vanem pronksiaeg Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest saadud sirpi. Neile lisaks on selle ajajärgu pronksleidudena saadud veel vaid 11 kirvest. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad; katsed näitasid, et pronkskirvega sai puu maha raiuda isegi kolm korda kiiremini kui kivikirvega. Ometi jõudis neid sel ajal Eestisse vähe ja üksikud metallesemed olid ilmselt rohkem uhkustamiseks. Siin puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid aga pronksesemed esialgu kallid, et neid arvukamalt hankida
· Kihelkond · Maakond o Vanem o Malev (Relvastatud salk maakonnas) · 1154 al Idrisi · Lõunas o Eestlaste retked latgalite vastu o Leedulaste retked · Lääne o Vastastikused retked o 1187 Sigtuna põletamine · Idas o Vastastikused retked KÜSIMUSED: PRONKSI JA RAUAAEG EESTIS lk 16-20 1) Missugused muistised iseloomustavad pronksiaega? Näiteks Muhust leitud odaots ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest leitud sirp. 2) Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? Puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina. Ja need olid liiga kallid et mujalt osta suurtes kogustes. Muretseti ainult vajalikke tööriiste (kirved). 3) Millised muutused ühiskonnaarengus toimusid pronksiajal Eestis? Asulaid hakati kindlustama. Kujunes karjakasvatus ja maaviljelus. 4) Miks võis tekkida vajadus kindlustatud asulate järele? Nad tahtsid kaitsta oma suure tööga kogutud varandust
Silmaauke polnud, kirves puuvarre küljes nahkrihmaga. ELATUSALAD kalastamine ahingutega suuremad kalad. Kalatõkked, algelised võrgud ja mõrad,luust õngekonks.Jaht: põtru, kopraid, linde, veelinde.Jahiriistad: Viskeodad, vibud, nooled, püünised, lõksud.Rannarahva tegevusala hülgekütmine ja veel loodusannid taimed, juurikad, marjad, pähklid, seened. 3. VANEM PRONKSIAEG (1800-1100eKr) Vanimad pronksesemed: Muhust leitud odaots, võrtsjärve lähedalt kivisaarest sirp. +11 kirvest. TÖÖRIISTAD Metallesemeid Eestis vähe, puudusid valmistamiseks vase- ja tinamaagid, mujal pronksesemed esialgu liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Vanemal pronksiajal jätkus kivikirveste valmistamine ja teised esemed tehti samuti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. NOOREM PRONKSIAEG (1100-500eKr) ASULADkindlustatud asulad Saaremal & P-Eesti rannikuvööndis. Kindlustusena paekividest tara või palkidest kaitsesein
eksponeeritakse Nebra taevaketast. Stonehenge – funktsioon: inimesed pidasid neid kive oluliseks, arvates, et need võimaldavad parandada haigusi. Käidi neid kive kummardamas. Need kivid on toodud kaugelt. Tegemist on eriliste sambakividega, mida igalt poolt loodusest ei leia. Eesti pronksiaeg 1800 – 500 e.Kr Vanem pronksiaeg 1800 – 1100 e.Kr Polegi asukohti. Mõned pronks esemed: Odaots Muhu saarelt – üks vanimaid pronksesemeid Eestis; Sirp Kivisaarest Rantkirves Äksist; Vanema pronksiaja rantkirved ja õlgkirves. Noorem pronksiaeg 1100 – 500 e.Kr Sisaldab ridamisi muistiseid. Eesti muinasaegsed linnused (pronksiaegsed kindlustatud asulad: 2 Iru, 40-Narva, 47 – Kaali, 51 – Ridala ja 53 – Asva). Neid kõiki asulaid on kaevatud. Need on maasisse kaevatud, säilinud palgijäänuseid jne. Primitiivne rehielamu eelkäia oli pronksiajal olemas.
Ameerikas olla ka koopia ja tõepoolest, pidavat olema väga efektne muusika seal. Eesti pronksiaeg Vanem pronksiaeg: 1800-1100 eKr Noorem pronksiaeg: 1100-500 eKr Vanemast on pronksesemeid küll vähe, kõige vanemad on Muhu saarelt, odaots, leiti juhuslikult, talumees, kes leidis, kasutas seda ära ka, tappis sellega sigasid. Kahjuks käias see mees palju ka maha. Lõuna-Uuralidest olla see pärit. Sirp Kivisaarest oli kusagil Musta mere äärest algselt. Mõlemad esemed on ida või kagu poolt ja need on kõige vanemad ka. Vanemad pronksemed on põhiliselt pronkskirved N: Rantkirves Äksist. Esialgu olid need esemed vaid uhkustamiseks, prezdiisi näitamiseks, eestlased ehk ka kasutasid ikka. Tõenäoliselt algavad pronksiaja alguses väga tihedad suhted Skandinaaviaga. Suurem osa pronkskirvestest olid pärit Lõuna-Skandinaaviast. Pronksiaja keskel tulid ka rõhkpalk
savinõud ja vene ehk paati meenutavad silmaaukudega kivikirved (nn venekirved). Nagu mitmel pool Põhja- ja Ida-Euroopas levis ka Eestis tekstiilkeraamika - U 2700 eKr savinõud, mille välispinnale vajutatakse mustriks jämedakoeline riie. Eestis algas pronksiaeg, mis kestis kuni u 500 aastani eKr. Vanimad seni leitud U 1800 eKr pronksesemed on odaots (Muhu saarelt), mis pärines Uurali aladelt, ja sirp (Võrtsjärve äärest Kivisaarest), mis jõudis siia Ukraina piirkonnast. Põhja- ja Lääne-Eesti ning Saaremaa elanike tegevuses ja maailmavaates leidsid aset olulised muutused, millest annavad tunnistust uut tüüpi muistised. Nn nooremal pronksiajal (1100–500 eKr) kerkisid kindlustatud asulad Saaremaal (Asvas, Ridalas, U 1100–1000 Kaalis) ning Eesti põhjarannikul (Irus) ja Narvas. Nende elanikud tegelesid eKr loomapidamise ja maaviljelusega
Üritati kivikilde murda. Rahvast käis sinna üle Inglismaa. Muusikatedlased arvavad, et need kiviringid on väga hea akustikaga. Eesti pronksiaeg. Vanem pronksiaeg 1800 – 1100 ekr ja noorem pronksiaeg 1100 – 500 ekr. Vanemast suurt midagi ei tea, on olemas ainult 16 vanema pronksiaja eset, ühtegi kinnismuistist ei tea. Vanim pronks ese on odaots, mis leiti Muhu saarelt, mis tuli Uurali mägedest. Leidis üks kohalik talumees, kes kasutas seda seatapuks. Kivisaarest leiti sirp. Pole teada, kas lõigati vilja vms. Algselt pronksesemed olid nii kallid, et toodi 24 ainult peopäeval välja. Ülejäänud leiud on pronkskirved. Pronkiaja keskel ilmuvad uued kinnismuistised. Esimesed linnuselaadsed ehk kindlustatud asulad (5 tükki, kolm neist Saaremaal, Iru linnamägi ja Narva asula). Kindlustamine on seotud mere lähedusega. Kindlustatud asulatest on
annaabi.ee 
