Müürikivide liigitus. Nimetada kivimaterjale ja osata neid iseloomustada. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid, töötlemata kivid, töödeldud kivid ja plokid. Kivimaterjalid: Tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), Põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid - Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Keramsiitbetoonplokid Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid. Normaliseeritud survetugevus. Müürikivide tugevusgrupid - (grupid: 1, 2a, 2b, 3) ei v...
otsfreesimiseks ja pinnafreesimiseks. 2. PUIDU TÖÖTLEMISEKS 1) höövel kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks 2) käsisaag 3. PINNASTE TÖÖTLEMISEKS 1) pinnasepuur pinnaseaukude puurimiseks või pinnaseproovide võtmiseks. 2) pinnasevibraator ehk pinnasetihendaja mõeldud pinnase tihendamiseks 4. KIVIMATERJALIDE TÖÖTLEMISEKS 1) teemantpuur puuritakse kivimaterjale 2) kivilõikur 3) betoonifrees mõeldud betooni soonte kujundamiseks
Nagu vana Mesopotaamia, asub ka Egiptus kõrbealal kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Egiptuse kunst kujunes välja u. 3000-332 e.Kr. Egiptuses pidi kogu kunst näitama vaarao võimu ning uhkust. Suurteosteks olid Egiptuses püramiidid. 2. Mesopotaamias olid tähtsamaks skulptuuri ehitusmaterjaliks savi. See oli tollel ajal kõige kättesaadavam ning kõige kergesti leitavam. Veel kasutati Mesopotaamias ka sisseveetud kivimaterjale. Egiptuses kasutati aga enamasti kivi ja puitu, sest need olid neile hästi kättesaadavad ning nad oskasid neid ära kasutada. 3. Mesopotaamia skulptuuride reljeefid olid jutustava sisuga, enamasti olid reljeefid seotud ehitamisega, kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid (steele) ja vabafiguure. Ümarplastika ei kasutatud halva ning vähese materjali tõttu aga tehti kujukesi. Kujud olid kohmakalt kujutatud, aga ometi väga suursuguselt, tihti oli lisatud ka ornament ja kiri
keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri. Massiivseteks jagunemine omakorda : -suva- e. intrussiivseteks – maakoore all aeglaselt surve all jahtunud, hästi formeerunud
Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne). Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 5 Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1.4. MUUD EHITUSMATERJALIDE OMADUSED Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. Ehitusmaterjale võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid jne. Keskkonna saastumine on muutnud selle probleemi tunduvalt teravamaks
purunemiskindlus,kulumiskindlus,külmakindlus) 3)keemilised nõuded ja keskkonnanõuded(mineraloogiline koostis,nake bituumensideainega,radioaktiivne kiirgus). 4. Nimeta täitematerjalide olulisemad omadused ja kuidas neid määratakse (laboratoorsed katsed) Gc-terakoostise kategooria An-kulumiskindlus Nordic-katsel LA-purunemiskindlus Los Angeles’i katsel FI-terakuju plaatsustegurina Gc ehk terakoostise kategooria. Kivimaterjale iseloomustab tera suurus millimeetrites, mis väljendatakse suhtena d/D. Terastikuline koosis määratakse katsesõelte abil. Sõele abil jaotatakse materjal vähenevate mõõtmetega fraktsiooniks. Sõelaavade mõõtmed ja sõelte arv valitakse lähtudes proovi olemusest ja nõutud täpsusest. FI-terakuju plaastsustegurina. Killustiku kvaliteedi hindamisel määratakse plaatjate terade sisaldus üle 4 mm teradega fraktsioonidele. Plaatsustegur on kivimaterjali tera kuju
sildadel, lennuväljadel) töötavate katte- ja aluskihtide segude kohta võidakse koostada erinõuded või kehtestada projektis eriolusid arvestavad nõuded. Katendikihtides kasutatavate segude liigid ja konstruktsioonikihtide paksused määratakse projektis. Konkreetne seguretsept peab vastama AL ST nr.1 nõuetele. Tellija ja töövõtja vahelisel kokkuleppel võidakse kasutada AL ST nr.1 ettenähtust erinevaid segusid. Seguretsept tuleb töövõtjal tellijaga kooskõlastada. 3. Milliseid kivimaterjale kasutatakse asfaltbetoonsegude valmistamisel? Peentäitematerjali terasuurus on vahemikus 0-2 mm (liiv, sõelmed). Jämetäitematerjali terasuurus on vahemikus 2- 32 mm (killustik, purustatud kruus). Filler võib olla mineraalne pulber (selleks on filtritolm) ja filler (spetsiaalselt töödeldud kivim). Fraktsioneerimata täitematerjal on jäme- ja peentäitematerjalide segu, mis võib olla toodetud
peale koormuse kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne.). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale). 2 Looduskivid 1. tardkivimid tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1-30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole
Peegleid kasutatakse : Vannituvades ja tualettruumides Ruumikujunduses ruumi avaradava efekti saavutamiseks . Mööbli valmistamisel võidakse klaasi kasutada väga erinevates kohtades : Uksed raamuksed klaastäidisega, klaasuksed Riiulid vitriinkappides Lauaplaadid Erinevad detailid mööbli ja sisustus elementide juures Kivimaterjalid Mööbli ja sisustustoodete valmistamiseks kasutatakse ka erinevaid kivimaterjale Tooted mille valmistamuseks kasutatakse kivimaterjale : Lauaplaadid Seinapaneelid Töötasapinnad köögis Aknalauad Kivimid võivad olla nii loodusliku kui ka tehisliku päritoluga : Looduslikud kivid – marmor, dolomiit (lubjakivi), graniit Tehiskivimid - Corian Looduslikud kivimid Looduslikke kivimeid hangitakse maapõuest kaevandamise teel . Looduslike kivimite töötlemine mööbli detailideks :
juures on vähemalt 0,5m/ööpäevas 168. Nõlvadele, mis ei ole üleujutuse piires, tuleb moodustada rohukamar, kattanõlv sidusate või muude kohalike materjalidega tugevdatud pinnasega. Kui pinnas ei sobi rohukasvuks, tuleb nõlvad katta 10-15 cm paksuse kasvumulla kihiga ja selle külvata mitmeaastaste taimede seemnetesegu. Jõeluhtade olevate mullet nõlvade, vooluängide ja kärendike kindlustamiseks tuleb kasutada kivimaterjale, betoonplaate või muid kindlustusviise. Muldeid kindlustatakse ka võretarinditega, mille tühemikud täidetakse kasvumullaga, kuhu külvatakse rohuseeme, bituumeniga töödeldud pinnasega, kivipuistega, betooniga, turba ja liivaseguga, killustikuga, bambusmatiga. 169. Soo tüübid: 14
Turvas, muda, mergel, mustmuld, luiteliiv. 169. Milliseid pinnaseid loetakse dreenivateks Selliste, mille filtratsioonitegur maksimaalse tiheduse juures on vähemalt 0,5m / ööpäevas. 170. Muldkeha kindlustamine Mullete, süvendite, kaitseehitiste, veeviimarite nõlvad peavad olema kindlustatud. Kindlustatakse rohukamaraga, sidusate materjalidega tugevdatud pinnasega, kasvumullaga millele külvatakse taimi, kivimaterjale, betoonplaadid, kivipuiste, turba ja liiva segu, killustik. 171. Nimeta soo tüübid ja kirjelda neid (3) 1) püsiva konsistensiga turvas tihedatel mineraalsetel pinnastel; 2) ebapüsiva konsistensiga turvas orgaanilistel mudakihtidel; 3) ujuva turbakoorikuga vedelad turbad; 172. Muldkeha rajamine soodesse Püsikatetega teedel eemaldada mulde alt turvas. Lihtkatetega teedel pole turvast vaja eemaldada. Muldkehad kruusastest, liivsetest, saviliivsetest
keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri. Massiivseteks jagunemine omakorda : -suva- e. intrussiivseteks – maakoore all aeglaselt surve all jahtunud, hästi formeerunud
Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. (lühiajaline savi, mört või püsiv vask, aluminium plastsus) Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 4. Puidu omadused niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskus 1. vabaniiskus puu soontes ja rakuõõntes, kuivamisel eraldub kiremini 2. hügroskoopme niiskus rakuseintes (üksikute vee molekulidena) Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 1. toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit Standardne puidu niiskus: 12%. Tugevus 1. survetugevus pikikiudu 2. survetugevus ristikiudu radiaalsuunas 3
Kaasajal ehita- takse kivihooneid eriti preztiissete ansamblite puhul, väikemajadena jne. Kivivooderdist kasu- tatakse hoonete välisseintes nende suure ilmastikukindluse ja hea väljanägemise tõttu. Üks vanemaid tehiskive on põletatud savitellis, hiljem on kasutusele võetud tsement- ja silikaatki- vid. Looduskivina on Eestis juba vanast ajast kasutatud paekivi (lubjakivi) Kursuse jooksul vaadeldakse praegusel ajal kasutatavaid kivimaterjale ja nende omadusi. Tutvutakse kivi- konstruktsioonide arvutuse ja konstrueerimisega. 1.2 Terminid ja tähised (1) Juhul, kui vastupidine pole eraldi margitud, kasutatakse rahvusvahelisele standardile ISO 8930 vastavat terminoloogiat. (2) Kasutatakse kõigile EV projekteerimisnormidele (ja kõigile Eurocode'idele) ühiseid ter- mineid, millel on järgmine tähendus: --ehitis: kõik, mida ehitatakse või mis on ehitamise tulemus. See mõiste haarab nii hooneid
ehitusviis. Ehitusviisi poolest kuulub sügavvundamentide hulka ka vaivundament, kuid oma spetsiifilise ehitusviisi ja laia leviku tõttu vaadeldakse seda omaette tüübina. Sügavvundamentideks loetakse vajukaevuna, kessoonina ja süvaseina meetodil rajatud vundamente. Vundamendi ehitusmaterjaliks on tänapäeval valdavalt raudbetoon kui välismõjule hästi vastupidav, hõlpsasti kujundatav ja piisava tugevusega materjal. Laialdaselt kasutatakse ka armeerimata betooni ja kivimaterjale, enamasti looduskivi. Vaiade materjaliks võib olla raudbetooni kõrval ka puit või teras. Ajalooliselt on puitu kasutatud ka tavalise madalvundamendi taldmikuna. Eestis on see tavaline Tartu vanadel ehitistel. Betooni ja raudbetooni võib kasutada nii monteeritava kui monoliitsena. Mõlemal on oma eelised ja puudused, mida tuleb ehitise kavandamisel igal konkreetsel juhul arvestada. Monteeritava raudbetooni kasutamisel on eeliseks väiksem töömahukus ja suurem töö kiirus ehitusplatsil
Ehituse ajalugu on peaaegu sama pikk kui inimkonna ajalugu. Algul olid ehitusmaterjalideks puit, looduslik kivi, liiv, savi, pilliroog jne. Neid kasutati ilma töötlemata. Esimene tööriist oli kivikirves. Selle abil tükeldati puutüvesid ja saadi uus ehitusmaterjal – palk. Kui palke hakati ehitusel kasutama, väljus inimene koopast. Palkidest ehitati eluasemetel seinu ja lagesid. Metallriistade kasutusele võtmisega sai hakata materjale töötlema. Algul hakata kasutama kivimaterjale. Esimesed ehitusmaterjalid olid: lubi, kips, keraamika, metallid kinnitusosadena jne. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval Kaasajal on ehitusmaterjalide arengus järgmised suunad: jätkub monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng; on välja töötatud uusi raudbetooni liike – kiudbetoon, raudbetoonkoorikud;
annaabi.ee 
