Nastik sööb ainult elussaaki. Noored nastikud söövad kulleseid, vihmausse ja väikesi kalu. Elupaik Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid. Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Mägedes võivad nastikud elada kuni 2300 meetri kõrgusel. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all, kompostihunnikutes, külmumata pinnases või lehekuhjades kas üksikult või mitmekesi koos. Väljumise aeg oleneb õhutemperatuurist. Rasmus Roos
Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta
Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid, nagu näiteks Natrix maura ja veenastik. Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele. Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Mägedes võivad nastikud elada kuni 2300 meetri kõrgusel. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Nastik ujub hästi ja võib sukelduda mitmekümneks minutiks. Hea ujumisoskuse tõttu elab nastikuid ka Eesti väikesaartel. Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all, kompostihunnikutes, külmumata pinnases või lehekuhjades kas üksikult või mitmekesi koos. Väljumise aeg oleneb õhutemperatuurist.
teda Piusa ja Männiku karjäärides, Jägalas, Lahemaal, Karulas jne. Neile ei meeldi niiskus. Vaskuss asustab eelkõige Eesti palumetsasid, mille samblarindes on arvukalt selgrootuid, millest toituda. Talvitub urgudes või kõdunenud kändudes. Nastik veelembene. Asustab niiskeid elupaiku. Munevad munad nt kompostihunnikusse, adruvallidesse jne. Päeval meeldib päikese käes lesida, öösel varjuvad urgudesse, puujuurte alla, kivihunnikutesse, heinakuhjadesse jne. Rästik nt heinamaa ja metsa piiralad, raiesmikud, võsastuvad alad. Varjepaikadeks urud, kännud, praod jne. 8. Mis tegurid ohustavad kahepaikseid ja roomajaid? Kahepaiksete ohutegurid: Elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi langus - pool-looduslike koosluste kinnikasvamine, - mosaiikse maastiku kadumine - luitealade metsastamine - väikeveekogude halb seisund - maaparanduse negatiivne mõju Põllumajanduse intensiivistumine
Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. [12] Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta
rannikualal, Lääne-Eesti mandriosas ja Saaremaal ehitama ka uut tüüpi kalmeid varaseid tarandkalmeid. Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või -müür, mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid kärjetaoliselt üksteise kõrval. Lisaks kivikirstkalmetele ja varastele tarandkalmetele maeti surnuid ka 515 m läbimõõduga kivihunnikutesse ehk kangurkalmetesse. Erinevalt Kesk- ja Põhja-Euroopast, ning sarnaselt idapoolse metsavöötmega, on aga Baltikumi kindlustatud asulad peaaegu ainsad uuritud asulad nooremast pronksi- ja eelrooma rauaajast ja nendest pärineb lõviosa tolle ajastu kogu leiuainesest. Seetõttu olidki pronksi- ja eelrooma rauaaeg Baltikumis varem (enne kindlustatud asulate uurimise algust) peaaegu leiutühjad ning oletati isegi elanikkonna lahkumist siit pärast kiviaja lõppu. Nüüd
Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi
Nina tavaliselt hele. Kivinugis liigub hüpetega. Suvel on jälgede järgi raske kivinugist metsnugisest eristada. Talvel jäljed samasugused kui suvel ning paljaste päkkade jäljed hästi nähtavad.( Loomade elu 7. köide) Leviala Kivinugis elutseb lehtmetsades, metsaservadel, lagedatel kivistel mäenõlvadel, tihti inimasustuse lähedal. Sageli elab majades ning võib seal kahjustada elektrijuhtmestikku. Pesa teeb puuõõntesse, kivihunnikutesse, tallidesse, lautadesse, majade pööningutele. Vahel kaevab ise maa sisse uru. Kivinugise leviala on kesk- ja lääne Euroopa, samuti Korsika ja Baleaarid. Eestis rohkem edela- ja lääne Eestis. Eestis suureneb tema arvukus. ( Loomade elu 7. köide) Toitumine Kivinugis on lihatoiduline- närilised, hiired, uruhiired, oravad ning samuti linnud, sageli ka marjad. Mõnedes piirkondades peaaegu täielikult kas vili- putuk, või jäätmetoiduline. Kivinugis on täielikult öise eluviisiga
mitmekümneks minutiks. Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi
· Ohustatus ja kaitse Arvukust vähendavaks faktoriks on loodusmaastike vähenemine seoses inimtegevusega. Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Nastik Natrix natrix (L.) · Elupaik ja -viis On seotud peamiselt niiskete aladega - jõgede, järvede ja tiikide kallastega, niiskete metsade ja lamminiitudega. Lääne-Eestis ka mererandades. Tihti elab aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Nastik võib ujuda vees ja sukelduda mitmekümneks minutiks. Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad näriliste urgudes või kändude all kas üksikult või mitmekesi koos. On päevase eluviisiga, kuid toitu püüab hommikul ja õhtul. · Toitumine Toitub väikestest konnadest ja konnakullestest, ka sisalikest väikestest lindudest ja nende poegadest, mügri ja ondatra
Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. 15 Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende
täielikult kindlustatud kividest piirdega. Ühiskond võis olla üsna suurte majanduslike erinevustega. Kõige tähelepanuväärsemad leiud on pronksivalude osadega. Võrude tegemiste vorme oli ka, aga võrusid mitte. Skandinaavias olla võrusid mitmeid, vorme aga ei. Muistsete põldude jäänused on ka leitud, kõige vanemad on saharoo põllud. Nad on säilinud tänu sellele, et omal ajal tehti kivikoristust ja selle käigus loobiti kivid kokku. Üks osa loobiti kivihunnikutesse, üks osa visati ka pikematesse vaaludesse, mis moodustasid põllulappe. Küljepikkus jäi 15-20 m ringi. Põllupeenarde funktsioon võis olla nt härja ja adra ümberpööramiseks (väheusutav), võib-olla olid kivid kuhjatud kõrgemaks ja oli aed, et hoida eemal kodu- ja metsloomi. Inimene hakkas juba siis loodust ümber kujutama. Need on Ida- Läänemere kõige vanemad põllud igatahes. Lahkunute jaoks hakati rajama maapealseid rajatisi, maapealseid haukambreid. Need
niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid, nagu näiteks rästiknastik ja veenastik. Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele. 61 Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Mägedes võivad nastikud elada kuni 2300 meetri kõrgusel. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Nastik ujub hästi ja võib sukelduda mitmekümneks minutiks. Hea ujumisoskuse tõttu elab nastikuid ka Eesti väikesaartel. Ei ole kaitsealune liik. 2.Rohukonn (Rana temporaria) Eestis on ta mandril arvukas, saartel vähearvukas. Rohukonn on tüüpiline metsakonn. Ta suudab elada ka metsastepis, aga steppi ulatub tema levila üksnes lammide kaudu. Ta veedab kuival kogu
Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi,
nähtus. Suvel valmistati toitu õue peal asuvas väliköögis, milleks võidi kasutada katteta või kattega püstkojasõrestikku. Erinevad aidad asusid enamasti talvepaikades tarede juures, suvepaikades leidus rohkem varjualuseid. Esimesed looduslikud säilituskohad olid allikad, kus hoiti põdra- ja linnuliha tagavara ning piimapütte. Kui põdraliha võeti allikast välja enne talve, siis kuivatati seda tuule käes. Tundrualadel hoiti põdraliha maasse või kivihunnikutesse kaevatud koobastes, mille sissekäik kaeti okste, liiva ja kividega. Kolta- ja inarisaamid kaevasid sügispaigas soolakala säilitamiseks kivide ja tohuga vooderdatud koopa, mis kaeti tohu, turba, puude ja kividega ning mis avati enne talvekülla siirdumist. Inarisaamidel võis maasse kaevatud panipaik olla vooderdatud paari ristpalkide reaga. Lihtsaim võimalus kala, liha või loomanahka üles riputada oli puuoks. Näiteks võis kingaheinu, jalatseid ja riideid
annaabi.ee 
