Kaltsiumsulfaat ehk kips Keemiline valem: CaSO4*2H2O Molekulmass 172,17; tihedus (g/cm³)|2,31 Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massina, kristallidena või kiudja agregaadina. Tekkelt on kips evaporiit, sarnanedes haliidi ja sülviiniga. Et kaltsiumsulfaat lahustub vees väiksemal määral kui näiteks naatriumkloriid või kaaliumkloriid, hakkab ta ka varem lahusest välja kristalliseeruma. Kips võib moodustuda ka vulkaanilistes piirkondades, kui fumaroolidest väljunud väävliühendeist moodustunud väävelhape reageerib lubjakiviga. Samuti võib kips moodustuda lõhedes, kus püriidi oksüdatsiooni teel vabanenud väävel moodustab
võib püsida seal ühest nädalast kuni mitme kuuni Pilt 4 – Päikese protuberants Päikese aktiivus: Loited, faklid ja flokkulid • Päikeseloide on kuuma aine väljapaiskumine Päikesest • Loited tekivad siis, kui protuberantsi põhjustatud gaasijuga on moondunud nii, et nad lagunevad ja taasühinevad teistes punktides. • Fakkel on päikese laikude ümber olev, taustast heledam kiudja struktuuriga moodustis. • Flokkul on faklite mõjul helendav Pilt 5 - Päikese kihid piirkond Päikese kromosfääris Tänan kuulamast! Kasutatud allikad • https://www.spaceweatherlive.com/et/abi/paikesetuul.html • http://parsek.yf.ttu.ee/~mars/ttg/P2ikesetuul.pdf • https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/5054#/section/5054 • https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/1423#/section/1423 • https://www.taskutark.ee/harjuta/magnetvali/ • https://opik.kirsman
( elektri ja elektroonika seadmed, mootorsõidukid, patarei, akud ja rehvid. SLAID5 Vanad akud ja patareid võivad hakata lekkima keemilisi aineid nagu elavhõbe, kaadmium ja plii, mis kahjustavad keskkonda ja inimeste tervist. Näiteks kaadmium põhjustab neerude ja maksa kahjustusi ning lisaks põhjustab ka luude hõrenemist, elavhõbe kahjustab kesknärvisüsteemi. SLAID6 Eterniidi kahjulikkus- eterniit sisaldab asbesti, viimaseks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale, mis satub keskkonda elamute ja kõrvalhoonete lammutamise käigus. Kuna eterniidi töötlemisel satub õhku asbesti tolmu, mis organismi sattudes võib põhjustada kopsuvähki. Alates 20. Sajandi 70.ndatest on asbesti tarbimine vähenenud, kuid kogused, mis õhku sattuvad on sellest hoolimata suured, näiteks 2008.aastal toodeti maailmas kokku 2,3 miljonit tonni asbesti. Maailmas suurimateks tootjateks olidVenemaa(925 000 tonni), Hiina
KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimite hulka ei loeta tehiskive (näiteks betooni). ASBEST Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale Keemiline valem- H2Mg3Si2O9 Asbest on kuumusele ja keemilisele töötlusele vastupidav kiuline silikaat, hea mehhaaniline tugevus, tulekindlus, elastsus, vähene elektri- ja soojusjuhtimine,hea kiu haakuvus sidematerjalidega tihke struktuur, vees lahustumatu. Värvus hallikas 20.sajandi alguseni on seda kasutatud tekstiilitööstuses ja paberitööstuses, samuti ka ehituses Suurimaks asbestitootjaks on Venemaa, järgnevad
Viljameski struktuur Peenestusaste Viljameski kihi paksus Mahla selitamine- Mahla selitamise põhieesmärgid: Eelnev selitamine filtreerimise lihtsustamise eesmärgiga, Mahla stabiliseerimine, Organoleptiliste omaduste parandamine. Mahla selitusmeetodid: Füüsikalised (nõrutamine, setitamine, separeerimine) Biokeemilised (ensüümidega töötlus) Füüsikalis-keemilised (regentide kasutamine) Kombineeritud Mahla filtreerimine- Asbest- kiudja morfoloogiaga mineraal. Tema peamine osa koosneb magneesiumsilikaadist peenikeste paralleelsete kiududega, Perliit- vulkaanilise päritoluga kivim, Tselluloos- pöökpuu või okaspuu puidust, Diatomiit- peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim 4. Milliseid meetodeid kasutatakse mahla selgitamiseks? Lühidalt kirjeldada neid Füüsikalised (nõrutamine, setitamine, separeerimine): Nõrutamine
b -(1-4) glükosiidsidemetega (β-konfiguratsioon e siksak) seotud glükoosi jääkidest koosnev polümeer n = 15000. Tselluloos on kõigis puiduliikides (nii okas- kui lehtpuit) sama keemilise koostisega. Tselluloosi sisaldus puuliigiti on erinev (40-50%), samuti on see erinev tüve eri kõrgustel ja okstes. Tselluloosi sisaldus on suurem puutüve keskosas. Molekul on lineaarne, püsiv. Tagab tugevusomadused. On kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega teises. Hemitselluloos – keemiliselt sarnane tselluloosile. Polümerisatsiooni aste väiksem, vaid 150-200. 25. Okaspuidu- ja lehtpuidu ehituse 3D skeemide elementide tundmine (näiteks: lai säsikiir, koobaspoor jne).
Vähesel määral on puidus ka mineraalühendeid, mis põledes moodustavad tuha (0,4%). Kõik algkomponendid asuvad glükoosimolekulides, mis omakorda moodustavad pikad molekulketid, moodustades tselluloosi ja hemitselluloosi. Tselluloosi polümerisatsiooni (liitumise) aste võib olla 2000-3000 kuni 8000-1000. Tselluloos on üheks põhiühendiks, millest koosnevad puidu rakuseinad (okaspuud sisaldavad ~53-54% tselluloosi ja lehtpuud 43-45%). Tselluloos on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav ja ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses ega atsetoonis, eetris ega ka teises orgaanilistes lahustes. Puuliigiti on tselluloosi sisaldus küllaltki erinev ja erinev on ta ka puu erinevates osades. Kõige suurem puu tüve keskosas ja okstes kõige vähem (seal on ligniini rohkem). Hemitselluloosi polümerisatsiooni aste on ainult 150-200. Okaspuud sisaldavad hemitselluloosi keskmisel 25-30% ja lehtpuud 30-35%
5.4.1 Põldpagu K2O Üks levinumaid looduslikke silikaate. See esineb paljude kivide koostises. (14) 5.4.2 Kaoliniit - Al4(OH)8[Si4O10]. Kaoliniit esineb puhtal kujul tiheda või pudeda muldja valge värvusega massina. Lisandite mõjul võib olla värvunud hallikaks, kollakaks jne. Kuivalt kleepub keelele. Märjalt moodustab plastilise massi. Tekib peamiselt päevakivide porsumisel. See on savide põhikoostisaineks. Kõvadus 1 2,5.(14,6) 5.4.3 Asbest Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale. Asbeste kasutatakse peamiselt nende tulekindluse, painduvuse ning keemilise ja mehaanilise vastupidavuse tõttu. Tööstuslikult toodetud asbestist moodustab krüsotiil umbes 95%. See on kiulise ehitusega. Sellest valmistatakse eterniiti. (14,7) 6. Kasutamine Lihtainena kasutatakse räni pooljuhtmaterjalina. Nüüdistehnika kasutab puhast räni, sellest tehakse transistore, termistore, dioode ja fotoelemente. Ränielementidest päikesepatareis
Süüakse toorelt või lisatakse puuviljasalatitesse, serveerida võib ka jäätise. 1.6 Mango Mangot tuntakse juba üle 6000 aasta vanustest hinduismiga seotud legendidest. Mangot loetakse üheks hõrgutavamaks ning luksuslikumaks troopiliseks viljaks. Rohelisest kollakaspunase toonini varieeruv koor peidab enda all kollakasoranzi, hõrgutava aroomiga viljaliha ning suurt kiudja kattega mittesöödavat lamedat kivi. Magus mango maitseb natuke banaani-mündi, sidruni ja ananassi moodi, kuid nii originaalset maitset on raske millegiga võrrelda! Sõltuvalt sordist on viljaliha kiudjas või kreemjas. Värvi järgi ei saa mango küpsust kuidagi hinnata. Plekkidega vili võib olla üle valminud ja 5
hinduismiga seotud legendidest. Mangot loetakse üheks hõrgutavamaks ning luksuslikumaks troopiliseks viljaks. Rohelisest kollakaspunase toonini varieeruv koor peidab enda all kollakasoranzi, hõrgutava aroomiga viljaliha ning suurt kiudja kattega mittesöödavat lamedat kivi. Magus mango maitseb natuke banaani-mündi, sidruni ja ananassi moodi, kuid nii originaalset maitset on raske millegiga võrrelda! Sõltuvalt sordist on viljaliha kiudjas või kreemjas. Värvi järgi ei saa mango küpsust kuidagi hinnata
Kips Kipsi tooraine Kips on sulfaatne vett sisaldav mineraal. Keemiline valem: CaSO4·2H2O. Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme (kõvadus Mohsi astmikul 2). Erikaal 2,3; klaasiläige. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massiivsena, kristallidena (monokliinne süngoonia) või kiudja agregaadina. Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Eestis müüdavad Gyproc kipsplaadid on enamuses valmistatud Soome Gyproc OY poolt, Kirkkonummi tehases. Nimi Gyproc on tuletatud inglise keelsetest sõnadest `gypsum`ja `rock`, mis tähendavad `kips`ja `kivi`. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning
Koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, millede seintes on lihtsad ümmargused poorid. 13. Sooned tüüpilised anatoomilised elemendid lehtpuude puidus. Moodustuvad pikkade vertikaalsete õhukeseseinaliste suure siseruumiga rakkude seast, mis on oma rõhtvaheseinad ka osaliselt või täielikult kaotanud. Puidu keemiline koostis 14. Tselluloos on üheks põhiühendiks, millest koosnevad puidu rakuseinad. Okaspuudes 53...55 % ja lehtpuudes 43...45 %. Kiudja ehitusega, värvitu, lõhnatu, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustus vees ega teistes orgaanilistes ainetes. Tselluloosi suurim sisaldus on tüve keskosas. Okstes on rohkem ligniini, kuid vähem tselluloosi. 15. Hemitselluloos okaspuud sisaldavad 25...30 % ja lehtpuud 30...35 %. Keemiliselt koostiselt lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsub kergelt ja muutub lahustiks. 16
20 MJ = 20 000 kJ / 3600 s = 5,15 kWh Puit koosneb keeruka ehitusega orgaanilistest ainetest tselluloos 40...50% hemitselluloos 25...35% ligniin (e puitaine) 20...30% Tselluloos- polüsahhariid, mis koosneb glükoosi molekulidest. Glükoosi molekulid (C6H12O5) on ühinenud pikkadeks ahelateks e polümeriseerunud e liitunud. Tselluloosi polümerisatsiooni aste on 2000...10 000. Tselluloosi on okaspuidus 53..54%, lehtpuidus 43...45%. Tselluloos on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes lahustites. Rahvamajanduses leiab tselluloos laialdast kasutamist. Seda kasutati ja kasutatakse paberi, tehissiidi, lõhkeaine, tselluloidi, nitrotsellulooslakkide ja paljude toodete valmistamiseks. Rahvakeeli on aga tselluloos puuvill. Hemitselluloos- on ehituselt väga sarnane keemiliselt ehituselt tselluloosile, kuid on keemiliselt vähe püsiv
Kõik need algkomponendid asuvad glükoosimolekulides, mis omakorda on ühinenud pikkadeks molekulkettideks (polümerisatsioon), moodustades nii tselluloosi ja hemitselluloosi. Tselluloos Tselluloosi polümerisatsiooni (liitumise) aste võib olla 2000...3000 kuni 8000...10000. Tselluloos on üheks põhiühendiks, millest koosnevad puidu rakuseinad (okaspuud sisaldavad tselluloosi keskmiselt 53...54% ja lehtpuud 43...45%). See on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes lahustites. Puuliigiti on tselluloosi sisaldus küllaltki erinev ja erinev on ta ka tüve eri kõrgustel ning puu eri osades. Tselluloosi sisaldus suurim tüve keskosas ja eriti märgatav vahe on tüve ning okste puidul (okstes on rohkem ligniini, kuid vähem tselluloosi. Hemitselluloos
Bentoniit eemaldab nii valgulisi aineid kui ka parkaineid. See on põhjendatud sellega, et bentoniit on kihiline mineraal. Tal on negatiivne laeng keskel ja positiivne otsas. Polüvinüülpolüpürrolidoon on polümeer, vees lahustamata. Kasutatakse ainult sel juhul, kui pektiinid ja valgud olid eelnevalt mahlast eemaldatud. o Kombineeritud · Mahla filtreerimine Filtreerimiseks kasutatakse erinevaid materjale: o Asbest- kiudja morfoloogiaga mineraal. Tema peamine osa koosneb magneesiumsilikaadist peenikeste paralleelsete kiududega o Perliit- vulkaanilise päritoluga kivim o Tselluloos- pöökpuu või okaspuu puidust o Diatomiit- peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim o Membraanfiltrid: Atsetaat tselluloosist tehtud membraanid on vähe pikaajalised, keemiliselt vähe stabiilne, temperatuuri tundlik.
15. Nimetage 3 peamist puitaine keemilist koostisosa ja kirjeldage nende funktsioone rakuseinas. Tselluloos (40...50%), hemitselluloos (25...35%) ja ligniin (20...30%) on peamised osad, millest puit koosneb. Tselluloos – põhiühend, millest koosnevad rakuseinad; looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata struktuuriga polüsahhariid, mis koosneb glükoosi jääkidest; vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud suhteliselt jäikadeks kimpudeks; see on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes lahustites. Hemitselluloos on kõrvuti tselluloosiga peaaegu kõigi taimede rakukestades esinev hargnenud ahelatega heteropolüsahhariid, mis koosneb erinevatest sahhariididest; hapete toimel muutub ta kergesti lahustiks. Ligniin on termoplastne aine, st on külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb. Sellel
Joonis 24. Ränipuit kuuse ristlõikel 3.4 Puidu keemiline koostis Keemilised elemendid on kõikidel puuliikidel peaaegu samad. Üldjoones võib puidu keemilist koostist kirjeldada järgmiselt: 50% süsinikku, 43% hapnikku, 6% vesinikku, 0,1% lämmastikku, 0,4 % tuhka (joonis 25). Puidukiudude seinad koosnevad peamiselt tselluloosist ja ligniinist. Seega on tselluloos, hemitselluloos ja ligniin peamised osad, millest puit koosneb. Tselluloos- see on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes lahustites. Rahvamajanduses leiab tselluloos laialdast kasutamist. Seda kasutati ja kasutatakse paberi, tehissiidi, lõhkeaine, tselluloidi, nitrotsellulooslakkide ja paljude toodete valmistamiseks. Hemitselluloos on keemilise ehituse poolest väga sarnane tselluloosile, hapete toimel muutub ta kereti lahustiks. _____________________________A
(u 20-30 %). Puidu põhimass koosneb orgaanilistest ühenditest, mille koostisse kuulub u 50% süsiniku, 43% hapniku, 6% vesiniku, 0,1% lämmastikku. Peale orgaaniliste ühendite kuuluvad puidu keemilisse koostisse u 0,4% mineraalühendeid, mis põlemisel moodustavad tuha. Kõik need algkomponendid keemiliste reaktsioonide käigus moodustavad tselluloosi ja hemitselluloosi. Tselluloos on põhiühendiks ka rakuseintes (okaspuus u 54%, lehtpuus u 44%). Tselluloos on kiudja ehitusega, värvita, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu orgaanilistes lahustites. Rahvamajanduses leiab laialdast kasutust nt paberi, tehissiidi, lõhkeaine, nitrotsellulooslakkide valmistamiseks (rohkelt kasvava puidu keskosas). Hemitselluloos- jaguneb kaheks, ühe kääritamisel saab piiritust, teise kääritamisel mitte. Ligniin- raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise. On väga keeruline keemilineühend.
annaabi.ee 
