kõrbe osaks · Tiheda kaljupinnase tõttu ei kogune seal kusagil suuremaid põhjavee koguseid ega ole püsivaid veerohkeid allikaid, mis võimaldaksid maa niisutamist nagu Liibüa kõrbes Iraani kiltmaa · Iraani kiltmaa e. mägismaa · Kõrgeim tipp Damvand · Asub Armeenia mägismaa, Mesopotaamia ja Induse madaliku vahel Gilgames · Uruki linna valitseja · Sattus vastuollu Kisi valitseja Akkaga · Gilgamesi ja Akka vaheline konflikt on esitatud lühieeposes "Gilgames ja Akka", kus Gilgames oma linna Kisi võimu alt vabastab · Hiljem kujunes Gilgamesist sumerite ja babüloonlaste müütiline kangelane, kelle seiklustest räägitakse mitmes eeposes ja müüdis Gilgamesi eepos · Maailma esimene eepos · On 12. savitahvlil · Räägib Gilgamesi( u 27. saj eKr), Sumeri poolmüütilise valitseja, kangelastegudest
Gilgames · Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on akkadi eepose "Gilgames" nimikangelane. · Lood Gilgamesist said alguse umbes 2000 a eKr. Varaseimad kirjapanekud pärinevad u 1800 a eKr. · Seda nn Vana-Babüloonia (akkadi) eepost peetakse vanimaks kirjapandud eeposeks üldse. · Gilgamesi elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki linna valitseja, Lugalbanda poeg, kes sattus vastuollu Kisi valitseja Akkaga. Kuna Akka isa En-Mebaragesi oli kahtlemata ajalooline tegelane, kes valitses 27. sajandil eKr, on suhteliselt tõenäoline, et ka Gilgames ja Akka olid reaalsed ajaloolised isikud. · Nendevaheline konflikt on esitatud küllaltki realistlikus lühieeposes "Gilgames ja Akka", kus Gilgames oma linna Kisi võimu alt vabastab. · Hiljem kujunes Gilgamesist sumerite ja babüloonlaste müütiline kangelane,
Kuulsaim nende seas on Aristotele Fioravanti. Sel ajal kerkis näiteks Uspenski katedraal. Uspenski katedraal Moskvas - Algselt 1 kuppel, 4 kõrvalkuplit on hiljemjuurde ehitatud. Lihtsaid valgeid seinu liigendavad pilastrid ja nende vahel asuvad petikarkaadid. Vene arhitektuur arenes vormikülluse, fantaasiarohkuse ning maalililse toreduse suunas, Vähenes konstrukiivne selgus ning loogika. Alates 15. sajandist on säilinud põnevaid puukirikuid, näiteks Kisi saarel. 16. sajandi suurimaks meistriteoseks on Vassili Blazennõi peakirik Moskvas. See on kummaline, konstruktsioonil veider, fantaasiarohke ning toretsev. Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe, tähelepanuväärseim osa on kindlustusarhitektuur. Tugevad müürid paljude tornidega ümbritsesid kremle Moskvas, Smolenskis, Novgorodis, Pihkvas, Irboskas.
Ülikutel olid maavaldused. Vabad talupojad harisid ise oma põlde ja osalesid sõjaväes. Käsitöölosed ja kaupmehed olid templite teenistuses ja hankisid välismaalt toorainet. Sõltlased (nt templisõltlased) ei omanud maad vaid töötsid päevatasu eest. Orjasid sumerid eriti ei pidanud. (v.a mõnikord eeslite ja härgade asendusena) ja Orjatarid kudusid, sõtkusid, jahvatasid ning kandsid koormaid. Esimene teadaolev Sumeri valitseja on Etana, kes elas umbes 2800 eKr ning oli Kisi kuningas. Tema järglane, Uruki kuningas Meskiaggaser rajas 28. sajandil eKr Kisist lõuna pool võistleva dünastia ning saavutas võimu kogu Vahemere ja ZZgrose mägede vahelise piirkonna üle. Siis oli veel Uruki valitseja Gilgames, kellest sai hiljem müüdikangelane. Sumerid olid ka head põlluharijad. Nad kasvatasid oma põldudel otra, nisu, läätse, naerist, salatit ja sinepit. Loomadest pidasid nad veiseid, lambaid, kitsi ja sigu. Veoloomadena
ja Alam-Egiptuse ning temast saab esimene se töötlemavasake. Vahemere ääres vaarao. Niiluse deltas tekivad esimesed linlikud tekivad esimesed müüriga ümbritsetud U 3250 Mesopotaamias Tell Brakis kasutatakse asundused.Egiptuse pealinnaks saab Memphis. Kindlused. templites arvpidamiseks piltkirjadega savitahvleid. Esimesed hiroglüüfid steelidel. u 3200 Uri ja Kisi valitsejatele pannakse hauda u 3000 Egiptust valitseb 1.-3. dünastia u 2900 Nöörkeraamika ja kivist sõjakir- kaasa ratastega vankrid. ved Põhja-Euroopa kalmetes. u 3100 Sumeri kaupmehed ehitavad oma hoo- u 2650 Püramiidide ehitamise algus. Dzoseri ned Pärsiasse Godin Tepes`se. Esimesed pronksi- astmikpüramiid Sakkaras. valu katsetused.
foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutusteni. Kreeka kasitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka ida kunstistiili. Klassikalise ajajärgul kerkisid esile Sparta ja Ateena 15.Peatükk. Riik ja ühiskond 1.Võrrelda Sumeri, Kreeka ja Foiniikia linnriike. Leida ühisjooni ja erinevusi. Sumerite linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud. Muuhulgas konkureeriti hegemoonia pärast kogu Sumeri üle, mida väljendas Kisi kuninga tiitel (hilisema pärimuse järgi olid Kisi kuningad esimesed ülemvalitsejad Sumeris). Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul üha suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. Kreekas tekkisid linnriigid ehk polised. tähtsamad Kreeka linnriigid Sparta Ateena
sealkandis räägitud keeltest. On põhjust arvata, et enne sumereid oli seal mingi teine rahvas, kes jättis toponüümid endast maha. Kaasaegsete allikate põhjal on teada Lagasi ja Umma vaheline sõda. Nende linnriikide omavahelise konkureerimise kulminatsioonina 24. saj keskpaiku tuli välja Umma kuningas Lugalzagesi, kes alistas Lagasi, võitis Urukaginat. Alistas ka enam-vähem kõik tähtsamad linnriigid, sai ka Kisi tiitlid. Esimene teadaolev valitseja, kes rajas midagi, mida võiks nimetada ühtseks Sumeri riigiks. Lugalzagesi valitsemise ajal tõusis esile semiidi valitseja Sargon I, kes rajas Akkadi impeeriumi ja kukutas Lugalzagesi. AKKADI RIIK 2340-2159 1 2340 eKr tuli Sargon võimule. Ise nimetas end Sarrukin (akkadi keeles tõeline kuningas)
Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid, vähemalt teatud määral, ka poliitilises elus. U 26. sajandist pärinevad Uri kuningahauad: 16 hauda erakordselt luksuslike panustega, mille hulka kuulusid ka valitsejatega koos maetud kaaskondlased. Kirjalikud allikad nendesse haudadesse maetud kuningaid ei nimeta. Linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud. Muuhulgas konkureeriti hegemoonia pärast kogu Sumeri üle, mida väljendas Kisi kuninga tiitel (hilisema pärimuse järgi olid Kisi kuningad esimesed ülemvalitsejad Sumeris). Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. U 26. saj tõusis esile Uruki I dünastia (tuntuim valitseja kangelaspärimuse kohaselt Gilgames). 25. saj tõusis esile esmalt Uri I dünastia (Uri kuningahaudadest hilisem) ja peagi seejärel Lagasi dünastia
Uspenski kirik 5-lööviline ja 3 apsiidi · Üldiselt aga 9-osaline ruum, kus 1 keskne ümarkuppel, nt Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerei jõe ääres 13 sajandi ehituskunsti keskuseks moskva, kus töötasid itaalia meistrid Aristotele Fioravanti · Uspenski kirik algselt 1 kuppel, hiljem 4 kõrvalkuplit juurde, valged seinad, liigendasid pilastrid Säilinud ka telgitaolise katusega puukirikud, nt kisi saarel 16 sajandi suurim vaatamisväärsus: · Vassili Blazennõi peakirik Moskvas 8 väikest kirikut ümber 1 suurema Ilmalikud mälestusmärgid: · Kindlustusarhitektuur, moskva Kremli müür, tugevad ringmüürid ka Smolenskis, Novgorodis, pihkvas ja irboskas Skulptuur puudus Maalikunstis Bütsantsi mõju · Kirikute siseruumis kaunistatud freskode ja seinamaalidega · Tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem Bütsantsist, kust tulid ka kunstnikud
eraldi seisvast valitsejatest, hiljem tekkisid märgid eraldi olevast väepealik-kuningast). Valitseja-preester (ilmselt võimuhaaraja) Urukagina püüdis taastada vana olukorda, mis seisnes sellest, et ta ,,taastas Ensi põllud jumalale", st andis kuninga valdusi tagasi templile ning ilmselt kaitses ka lihtrahvast võimustruktuuride omavoli vastu. Sumeri linnriigid olid lakkamatus vaenus (st tõenäoliselt kindlustatud). Tüliküsimusteks olid põlluharimismaa ja Kisi kuninga tiitel (oli formaalselt sumerite ülemvalitsejate tiitel). 24. sajandi keskpaiku suutis Umma valitseja Lugalzargesi allutada linnriigid ,,kuni alumise mereni" (st Pärsia laheni), mis oli esimene kord, kui nii suur maa-ala ühendati. Tema võim jäi aga lühikeseks, sest Sargon (Sarrukin Tõeline Kuningas, enesele võetud nimi) võitis Lugalzargesit ja ühendas piirkonna oma võimu alla. Tema vallutusega seoses on esimest korda palgasõdureid mainitud. Ta
Kuulsaim nende seas on Aristotele Fioravanti. Sel ajal kerkis näiteks Uspenski katedraal. Uspenski katedraal Moskvas - Algselt 1 kuppel, 4 kõrvalkuplit on hiljemjuurde ehitatud. Lihtsaid valgeid seinu liigendavad pilastrid ja nende vahel asuvad petikarkaadid. Vene arhitektuur arenes vormikülluse, fantaasiarohkuse ning maalililse toreduse suunas, Vähenes konstrukiivne selgus ning loogika. Alates 15. sajandist on säilinud põnevaid puukirikuid, näiteks Kisi saarel. 16. sajandi suurimaks meistriteoseks on Vassili Blazennõi peakirik Moskvas. See on kummaline, konstruktsioonil veider, fantaasiarohke ning toretsev. Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe, tähelepanuväärseim osa on kindlustusarhitektuur. Tugevad müürid paljude tornidega ümbritsesid kremle Moskvas, Smolenskis, Novgorodis, Pihkvas, Irboskas. Skulptuur leidis väga vähe viljelemist, õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganlike
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile
kõrgelt arenenud kultuur, mille hilisematel aegadel teised Mesopotaamiat asustanud rahvad üle võtsid. Sumerlased elatusid kalapüügist, loomakasvatusest, kõrgel tasemel oli irrigatsioonile tuginev põllumajandus, arenenud oli käsitööndus. Sumerite riik koosnes suhteliselt nõrgalt seotud väikestest linnriikidest, mis paiknesid umbes 40 000 km² suurusel maa-alal Mesopotaamia lõunosas. Vanimate linnade - Uruki ja Eridu kohta on teateid 4. at. keskpaigast eKr., Uri, Kisi, Lagasi, Umma, Adab ja Nippur on mainitud 3. at. eKr. Sumeri arhitektuuri varasemad näited on seotud eelpoolnimetatud linnadega. Tuntuim varase perioodi mälestis on Uruki nn. " Valge tempel " ( 4. - 3. at. vahetus), mis oli pühendatud jumal Anile. Sellest on säilinud võimas kaldseintega terrass, millel asuva templi varemete seintel on tänaseni säilinud esialgne valge krohv. Terrassi pindala on 70 X 60 meetrit, kõrgus 14 meetrit, üles viib kaks treppi
annaabi.ee 
