Kirik kõrg-ja hiliskeskajal Kõrg-ja hiliskeskaeg leidis aset 11.-15. sajandil. Üldiselt iseloomustas kirkut sel ajal üldine langus. Kiriku võim vähenes, enam polnud kirikutel nii suurt mõju ühiskonnale, kui varem. Kuid millised sündmused leidsid aset tol ajal ja kuidas nad kiriku mainet mõjutasid ? Suur skisma Suureks skismaks nimetatakse katoliku kiriku lõhenemist, mis leidis aset 14.sajandi keskpaiku. See sündmus sai alguse sellest, et paavstil polnud enam turvaline Roomas elada ja ta asus elama Avigoni Prantsusmaal, ta lükkas oma Rooma-asumist edasi. Ka järgmine paavst
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kirikuelul oli keskajale väga oluline roll. Juba varakeskajal alanud kirikusisesed probleemid viisid kiriku võimu langemiseni. Vaimulikke otsuseid mõjutas otseselt ilmalik võim: paavsti roll oli muutunud pelgalt formaalsuseks, vaimulikke määrasid kohtadele ilmalikud valitsejad. Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. Ristiusk, mis oli juba sajandeid olnud valitsevaks usuks Euroopas, oli jagunenud kaheks: kreekakatolik ja roomakatolik kirik. Paavstivõimu suurenendes muutusid kombestiku erinemise tõttu tekkinud tülid 11. sajandi alguses tugevamaks. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik polnud enam ühtne ja konkurents
pühakutega ning kuidas püha Katariina ja püha Nikolause legendi kaudu tehakse kohalikule rahvale selgeks, miks kristlus on parem paganlusest. Nii paganad kui ka juba ristitud rahvas uskus, et pärast surma avaneb uks teispoolsusesse. Selline uskumus levib rahva seas ka tänapäeval. Valjalas, Muhus ja Pöides võime näiteks näha hauaplaate, millel on kujutatud Gotlandi kirikute portaale. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirkut ja kabelit. Kunst oli tugevalt seotud kirikuga ja kuulus selle teenistusse. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa, Kesk-Eesti, Põhja-Eesti ja Tallinn ning Lõuna-Eesti ja Tartu. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid keskajal tihedasti asustatud, mistõttu asusid kirikud lähestiku. Ka praegusel ajal võib väheasustatud Saaremaal ringi sõites vaadelda mahajäetud pühapaike. Kunst
NAIVISM Naiivsus kunstiharidust ja teooriat ei teadnud enda lõbuks maalimine OPKUNST Kõik inimesed saaad odavalt kunsti nautida KINEETILINE KUNST kunstiteos pandi liikuma tuule või magnetite vms abil KONSEPTUALISM Ideekunst HAPPENING Kunstnik improviseerib etendust ( põlev klaver vms ) MAAKUNST Spiraalne muul Sissepakkimine Äikesevli roosad päevavarjud kõrbes joon EESTI KUNST 12-16.sajand 4 Tallinna kirkut: Toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik, Kaarli kirik. Jaani kiriku varemed: gooti teravkaar, terrakota skulptuurid fassaadil ,,Surmatants" Nigulistes Tartu Ülikooli peahoone - klassitsistlik Velazquez ,,Õudaamid" See maal on keerulise ülesehitusega barokistiilis grupiportree. Väike tüdruk on esile toodud, veel on näha kääbust, kes togib koera ja õudedaamid sagivad tüdruku ümber. Maalil on näha kunstnikku
Üldjoones kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne, väikesed aknad. Lõuna-Euroopas oli romaani stiil kergem ja dekoratiivsem. Nt Veneetsia Püha Markuse kirik(bütsantsi mõjudega, seda kirikut ehitati sajandeid). Saksamaal nt Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirik. Inglismaal nt Durhami katedraal. Prantsusmaal Cluny kloostri kirik Burgundias(säilinud osaliselt) Põhjamaine romaani stiil oli palju robustsem. Eestis vähe säilinud aint paar romaani stiilis kirkut. Nt Valjala kiriku ümarportaal. GOOTI STIIL.(12-14 saj.) Peetakse kunstisaavutuse tipuks, suuremad, uhkemad kirikud. Iseloomulik: Teravkaar. Suudab kanda suuremat raskust kui ümarkaar, sai gooti kiriku põhitunnuseks. Roidvõlv lagede raskuse vähendamiseks suurepärane leiutis. Võtsid võlvisiilude raskuse enda peale. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Gooti
Järgmisel aastal abiellus Bach noore lauljatari Anna Magdaleena Wulkiniga, kellega helilooja sai kolmteist last. 1723. aastal siirdus Bach Leipzigisse, kus ta töötas elu lõpuni. Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Bachi seos Leipziga Bachi ülesandeks Leipzigis oli õpetada, varustada muusikaga linna kaht tähtsamat kirkut, püha Tooma ning püha Nikolause kirikut. Bachil olid vihased lahkarvamused kirikut nõukoguga palga ja töötingimuste suhtes. Siiski olid need viljakas loomeaastad. Üks Bachi peamiseks töödeks oli kirjutada, harjutada ja juhatada pühapäevaste jumalateenistuste kantaate mõlemas eelpool mainitud kirikus ja tema pärandis on ligikaudud 250 selle zanris heliteost solistidele, orkestrile ja koorile.
kaar. Roidvõlv. II korruse trifoorium, ülemiste korruste valgmik, aknad põhiline osa seinast, seinamaal puudus, piilarid ja kimppiilarid (sambad) Välisarhidekt.: vimperg ja ristlilik andsid kirikule pitsilise mulje, uste kohal roosaken, nelitistorn nelitiste kohal, vitraazid. Prantsusmaa: gootika sünnimaa, kunsti kõrghetk. 1) vara-gootika: tugipiidad väljaspool vastu müüri, aknad väiksed. Nt: Saint Denis abtkonna kirik, hakati ehitama Notre Dame kirkut (150 a ehitust) 2) kõrg-gootika: aknad suuremad, mitmekesisem raamistik, gootika pärlid: Charte, Soissons, Preims katedraalid. 3) hilis-gootika: akendel keeruline raamistik, teravkaare kõrvale tuli tundorkaarm, oluline osa ka kloostritel: Mont-Saint-Micheli klooster. Lõpetuseks: omaette mälestusmärgid on linnused, säilinud ka profaan arhitektuur- linnakodanike elamud. Inglismaa: juurdus vara, seotud prants. gootikaga, isel: pikaks venitatud põhiplaan, rikkalikult
Viljandi Baptistikogudus Ajalugu 20. sajandi alguses oli Viljandis kaks luteri kirkut, üks katoliku kirik ja vennastekogudus. Vennastekoguduses puhkes vaimulik ärkamine, mille tulemusena tekkis vajadus oma palvela järele. Nii alustatigi 6. mail 1907. aastal ehitusega ja sama aasta 30. septembril avatigi juba uus palvela. Hiljem ehitati ka torn, mis valmis 1910. aastal. Kogudus oli väike ja loa saamine uue koguduse moodustamiseks Tsaari valitsuselt oli väga raske, siis liitis vend Peet Peterson ,kes oli koguduse esimeseks vanemaks, Viljandi koguduse
Nim. osad ja kaunistused mis paistavad Gooti arhitektuur, jumalaema katedraal, varagootika, Prantsusmaa. Reimsi katedraal, läänefasaad. Pikihoonest ja transeptist moodustub Ladinarist, Praegune kirik valmis 13. sajandi lõpus, välja arvatud lääneportaal, mis püstitati 14. sajandi alguses. Kirik rajati 1211. aastal maha põlenud kiriku kohale, V Gootikiriku tugisüsteem Millises stiilis oli pildil oleva tugisüsteem kasutusel? Kuidas nim. neid osi? Kas nad toetavad kirkut seest või väljas? Gooti stiil, gootikiriku tugisüsteem. Tugipiilar, fiaal, tugikaared ja toetab väljast VI Maarja kuulutus Keda kujutatakse selles skulptuurigrupis? Mis on selle tähendus Millises stiilis see motiiv esines? Saj.? Maarja Ingliga ( maarja kuulutus) ja mingi naine oli veel ( mingi skulptuur vist see Reimsi katedraali 13 saj külgportaalilt) Töö 4 I Palazzo Medici Kuidas nim. Pildil olevaid maju? Üldiselt nim. Palazzodeks Kus maal ja mis saj
3) KATOLIK KIRIK JA KESKAJA INIMESE MAAILMAPILT Kirikuelul oli keskajale väga oluline roll. Juba varakeskajal alanud kirikusisesed probleemid viisid kiriku võimu langemiseni. Vaimulikke otsuseid mõjutas otseselt ilmalik võim: paavsti roll oli muutunud pelgalt formaalsuseks, vaimulikke määrasid kohtadele ilmalikud valitsejad. Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik polnud enam ühtne ja konkurents ida- ja läänekiriku vahel süvenes. Kiriku sisemisi korratusi süvendas veel pidev ilmalik sekkumine. Paavst Gregorius VII, kes oli paavst 1073.-1085. aastatel, üritas reformida kirikut tugevdada paavsti vaimulikku ja ilmalikku
Seest on kirikud rohkelt kaunistatud, kus kasutatakse ka palju kulda. Kiriku fassaad on maaliline ja kahekordne. Ühendatud voluudega (?). Jesuiitide emakirik IL Gesu Peetri kirik 16.saj hakati seda kirikut ümber ehitama ning juurde ehitati pikkihoone (autor Carlo Maderno), lisati juurde läbi kahekorrusse ulatuvad sambad. Larenzo Bernini kavandas kiriku ette väljaku, mille ääres on kahekordne sammastik, mis tõstab kiriku esile ning pikihoone ei varja enam kirkut ära. SAKSAMAA ARHITEKTUUR 17. saj toimus Saksamaal 30-aastane sõda. Saksamaa oli väga killustunud ning Lõuna-Saksamaal levis Itaalia barokk ning Põhja-Saksamaal Hollandi barokk. Saksamaal pole eriti vahet barokil ja rokokool. Kuulsamaid arhidekte J.Neuman, tema kuulsamaid kirikuid Vierzehnheiligen. Alatari osa väga maaliline ja liikuv. Neumanil oli kõrge kunstiline tase. Ta kavandas ka Würzburgi kiriku, mis on pigem rokokoo stiilis
7 sakramenti Müüdi indulgentse Mõjud: 2 sakramenti – armulaud ja ristimine Uued eesti keelsed sõnad Tekib uus religioon - luterlus Ordud ja kloostrid kadusid Jutlused emakeeles Isikud: Martin Luther – reformatsiooni algataja Philipp Melanchton – Lutheri sõber, kes aitas reformatsiooni edasi viia, kui Luther kinni võeti Johann Tetzel – kurikuulus indulgentside müüa Leo X – paavst, kes algatas indulgentside müüki, et rahastada kirkut 13. Vastureformatsioon: Vastureformatsioon – aktsioon võitlemaks reformatsiooniga, katoliiklik reformatsioon, et võita tagasi enda positsioon Aeg – 16.saj Põhjused: Katoliku kirik soovis taastada oma kaotatud positsioon Mõjud: Tekkisid uued vaimulikud ordud Katoliku kirik taastas osaliselt oma võimu Tugevnes paavsti võim Loodi jesuiitide ordu Loodi vaimulikele koolid Hakati koostööd tegema protestantidega 14
2. Lootis sellega levitada talurahva seas tadmisi tervishoiust ja majapidamisest 3. Kuulus Wildele ja asus Põltsamaal 4. Hupel oli mitmekülgne publisist, keelemees, ja kodu-uurija, kogus teadet eestimaa ja Liivimaa ajaloo, eluolu, majanduse jm kohta, 5. Koolide arv hakkas suurenema tänu vennastekoguduste tegevusele ja George Von Brwne´i 1765 aasta koolipatendeile 6. Kalendreid, hiljem ka lühhike õppetus 7. Vene riik ei hoolinud kõrgharidusest. 8. August Von Kotzebue * Koole, luteri kirkut, eluviisi * Lugemisele, kirjutamisele, tõlkimisele, kirjutusoskuse levitamisele.´, ehitasid palvemaju. Pärisorjuse kaotamine Eestis *18 saj. Lõpus hakkasid mõisates tekkima kriisinähud *Mõisate väljaminekud ületasid sissetulekuid *mõisates elati saksamaal toimivate elustandardite järgi *Raha kulutati: I Kallid veinid ja toiduained II Uhked häärberid III Võidusõidu hobused(traavel) *Mõisnikud võttsid palju võlgu.
sarkofaagid. katakombid on maaalused kalmistud, kristlasid hakkasid sina matma koguduse liikmeid. kristlus oli keelatud usund ja see hakkaski silma kui ei tahetud põletada surnut avalikult. eriti suured on maaalused salakäigud rooma all. need on osaliselt sisse varisenud. need käigud on kaunistatud seinamaalingutega, ning korrused asuvad üksteise peal. aastal 313 lubatakse ristiusk. ----puudumine------ Bütsantsi kunst arvatavasti constantinus suuroli näinud unes kuplitega kirkut ja siis käskis selle ehitada. Hagia Sophia oli pühendatud _ _ _ San Vitales Ravennas. oli kaheksatahuline, is taandus ringiks. pole kastatud mitte seina ega laemaale vaid mosaiike. Harva kasutati senamaale teistes kirikutes. Hiljem kui bütsantsi riik nii tugev polnud (allakäigu ajal) hakati tegema seinamaale. San vitale oli tüüpiline tsentraalehitis. Kreeka risti kujuline kirik on samuti tsenraalehitis. sellest, kuidas risti kujutis kujuneb jne on kirjas õpikus
kehtestamist tõlgendasid talupjad kui mõisakoormisest vabastamist. Puusõda toimus, sest talurahva korralekutsumiseks kasutati mõisate väeosi. Pietism Saksamaalt algusesaanud uus usuvool ehk pietism Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. 1720-30 ndatel aastatel omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Nad aitasid kiriku õpetajad kirkut kiiremini ülesse saada peale Põhjasõja järgset madalseisu. Nad lähndasid luteriusku inimestele, nad proovisid usudogmad selgemaks teha. Elavnes ka usulise kirjanduse väljaandmine. 1739a ilmus eestii esimene eestikeelse piibli täielik tõlge. Selle suure töö viis lõpuni Jüri kirkuõpetaja Anton Thor Helle. Hernuutlased ehk vennastekoguduste liikumine
annaabi.ee 
