Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Õigeusk Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. saj., lõplik lahknemine toimus 1054. a. Lõhe peapõhjus oli, et Ida-Rooma ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusk on valdav Kreekas, Serbias, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küprosel, Venemaal, Valgevenes ja Gruusias. Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab. Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk, võlglased, filipplased, Protestantlus levib järgmistes Euroopa riikides: Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova, Rumeenia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Makedoonia, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia.
eksisteerib. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Teine usk, mille kohta on kõik palju kuulnud on Katoliiklus. Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Ja lõpetuseks räägin ka lühidalt õigeusust. Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab. Maailmas on umbes 150 miljonit usklikku. (Kastutatud materjal: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maailma_usundid_terjeaniott.htm )
Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi. Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab. Keskaeg on just nagu nüüdisaeg, ainult et siis olid asjad vähem arenenud. Tol ajal jagati inimesed seisusesse, kuid tänapäeval on ühiskonnakihid kaudnud. Kõiki peetakse seaduste ees võrdseteks.
benediktlaste ordu, mis oli tähtsamaks instutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Suuremaist kloostreist said omalaadsed laulukoolid. Tähtsamad sellised keskused olid Tours, St Gallen ja Metz. Missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Missa on katoliku kiriku liturgia. Seda peetakse 1 kord päevas. Missa jaguneb kaheks: eelmissa ja peamissa. Keskajal tegemist katoliku kirkuga. Keskajal loetakse helilaade alt üles. Kreekas loeti ülevalt alla. Päeva teenistuste loetelu: 1. MATUTINUM enne koitu 2. LAUDES päikesetõusul 3. PRIMA 1.päevatunnil 4. TERTIA 3.päevatunnil 5. MISSA päeva keskne jumalateenistus 6. SEXTA 6.päevatunnil 7. NONA 9.päevatunnil 8. VESPER päikeseloojangul 9. COMPLETORIUM öö tulekul Igapäevane missa koosneb kahest osast: 1
trio, kvartett, kvintett). · Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. · Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsistliku muusika põhiolemus ja selle kujunemise põhjused: Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Polnud ajastu religioossus enam tingimata seotud kirkuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemustega. Valgustajad seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Kui varem olid tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond siis 18.sajandil hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga asjatundliku publikuga. Sellise publiku ees saab end maksma panna vaid orginaalne ja ere väljenduslaad. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele.
ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. · Katoliikluse aluseks on Piibel koos teiste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon · Religiooni keskuseks on Vatikan 13 ÕIGEUSK · Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. · Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk, võlglased, filipplased, · Õigeusk levib järgmistes Euroopa riikides: Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova, Rumeenia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Makedoonia, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia. · Maailmas on umbes 150 miljonit usklikku. · Püha raamat on Piibel koos teiste kiriku raamatutega 14 Õigeusu levik maailmas
Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Protestantlikke liikumisi · Adventism · Anabaptistid · Anglikaani kirik · Baptism · Kalvinism · Luterlus · Metodism · Nelipühilus · Presbüterlus · Karismaatilised kogudused · Kristuse kogudus · mittekonfessionaalsed kristlikud kogudused Õigeusk Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab. Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk, võlglased, filipplased, Protestantlus levib järgmistes Euroopa riikides: Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova, Rumeenia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Makedoonia, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia.
tagakiusamine. Tähtsat osa eestlaste rahvuslikus liikumises etendasid seltsid. 1865. aastal asutas Jannsen Tartus laulu-ja mänguseltsi ,,Vanemuine", mis pani aluse Eesti rahvusteatrile. Priiuse 50. aastapäeva tähistati 1869. aastal esimese Eesti üldlaulupeoga. See oli esimene kord, kui eestlased said ülemaailmselt kokku tulla. Sealt tuleneb ka Eesti hümn. Eesti rahvuslikus liikumises eristus 2 suunda: 1) Mõõdukas kultuurirahvuslik - pooldasid kokkulepet kodanluse ja kirkuga. Asetas rõhu rahvuskult ja emakeelse hariduse edendamisele. Alusepanijaoks oli usu-ja keeleteadlane J.Hurt. Kinnitas, et eestlaste rahv olemine on tähtis, mitte riiklik kuuluvus. Taotles eesti-saksa ühisrinde loomist kultuurilise venestamise vastu. Sõnastas ka 1780. a. Rahv ülesande. Sinna kuulus ka Jannsen. Hurt töötas välja eesti kultuuri arendamise laiahaardelise kava. 2)Radikaalne poliitiline - C.R.Jakobson, kes oli pedagoog, ajakirjanik ja põllumees. Asutas
Kindlaid ülesandeid tal veel kirku juures pole. Kiriku tähendust endale Karin täielikult öelda ei osanud ja usklikuks ta ennast ei pea, kuid pigem tema jaoks see tähendab vanu traditsioone ja võimalust tulevikus kiriklikule laulatusele. Liis Zirkel sündis Vara vallas 1944. aastal ja on olnud eluaeg selle valla elanik. Ta on abielus ja kolme lapse ema. Ta on töötanud nii dispetserina majandis kui ka olnud ametiühingu esimees. Liis on olnud sünnist saadik kirkuga seotud. Alguse sai see vanemate poolt, kui vanemad käisid kirikus ja vedasid Liisi kaasa. Hiljem aga tundis Liis ise vajadust seal käia. L. Zirkel täidab kiriku juures kassapidaja kohustusi, mis talle väga meeldib ja on ka mõnes mõttes hingelähedane, kuna talle väga meeldib kirik. Peale kirkuga tegelemist on veel tema hobideks aiandus ning talle meeldib käsitööga tegeleda. Tal on olnud paljud tööd näitustelgi. Liisi jaoks on kirik väga
vanale, siis klassitsismi ja järgmise suure stiili, romantismi vahel midagi sellist pole. Põhjapanevadmuutusedmuusikalises mõtlemisesalgasid alles 19.sajandi lõpul ja seepärast peaks muusikaloos tegelikult rääkima pikemast, umbkaudne poolteise sajandi pikkusest klassikalis-romantilisestiili ajastust. KLASSIKALISE STIILI KUJUNEMINE Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Polnud ajastu religioossus enam tingimata seotud kirkuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemustega. Valgustajad seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Kui varem olid tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond siis 18.sajandil hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga 3 asjatundliku publikuga. Sellise publiku ees saab end maksma panna vaid orginaalne ja ere väljenduslaad. Uus publik vastandas end 18
Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad:anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Martin Lutheri pooldajad. Inglismaal on anglikaani kirik, USAs mormoonid. Õigeusk, õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab. Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk, võlglased, filipplased, Protestantlus levib järgmistes Euroopa riikides: Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova, Rumeenia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Makedoonia, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia. Maailmas on umbes
Islam Islami rajas prohvet Muhamed ja islami õpetus põhineb koraanil, mis kuulutab ainujumala allahi usku. Islamiusk on levinud: Türgis, Põhja-Aafrikas, Saudi-Araabias, Iraanis, Iraagis, Kasahstanis, Pakistanis, Afganistanis, Süürias, Jeemenis, Omaanis, Indoneesias Judaism Judaism on usund, mida tunnistavad peamiselt juudid. Judaism on levinud Iisraelis. Õigeusk Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusk levib järgmistes Euroopa riikides: Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova, Rumeenia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Makedoonia, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia. Protestantlus Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse.Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantlus on
Ukraina ei ole Venemaa. Ka Nikolai Trubetskoi märkis et Kiievi Rus pole Russia, meid seob ainult üks nimetus. Seda väitsid ka saksa geoiokuurujud II m.s.- ajal. Moskva ja Venemaa õigeusu kirik eraldus peale Moskvasse ülekolimist ja mongolite-tatarlaste ajal eraldus lõplikult Konstantinopoli kirikust. Seega ei saa venelased mingit eesõigust eesti alade Tarbastule, mida Kiievi sõdalased nimtasid Jurjeviks, kuhu rajati õigeusu kirik. Sest teemist oli Konstatinopolile alluva kirkuga ja tegemist ei olnusd Moskva, vaid Kiievi sõdalastega.Venemaa on soome hõinude ja tatarlaste - monglite süntees, ehk tõepoolest Euroaasia. Ajaloolist geopoliitikat on mõjutanud ka vana - Hiina, Tšingisiidide impeerium jne. Geopoliitiline teater. Globaalne- ja regionaalne suurvõim. Suurriikide geopoliitika ja geostrateegia ning selle kujunemine Rooma impeeriumist tänaseni. Liitude ja ühenduste geopoliitika. Suurriikide geopoliika ja geostrateegia.
annaabi.ee 
