Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegsel Eesti- ja Liivimaal Kirikud Maahärrad ja nende vasallid asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Tehtu juures säilis provintsluse, ääreala maik, seda ka paljukiidetud Eesti gootika puhul. Kogu kultuurielu tähtsam kujundaja oli katololiiklik ristiusk, mis 13. sajandil elas üle tervendusprotsessi. Franciscus lõi kerjusmunkluse, tema ordu sanktrioneeriti Innocetius III poolt Ümera lahinguga samal aastal (1210). Ordu rajaja kuulutati pärast surma pühakuks. Franciscuse õpetus tähendas loobumist maisest varast, piiritut ja omakasupüüdmatut armastust Jumala, looduse ja inimese vastu. 15. sajandi alguses märgivad Liivimaa kõrgvaimulikud, et edasine väikekabelite, eriti Antoniusele pühendatute ehitamine tuleb lõpetada. Eestlaste eesnimede uurimine annab alust väita, et kristlik...
midagi pistmist ei olnud. 3. Mida tähendab sõna gooti kunst? Esialgu pidi tähendama barbaarset ja metskut aga meie ajal peetakse seda milleksi kauniks ja imetlusväärseks. 4. Mis mõjutas gooti kunsti? Uued linnad ja inimeste liikuvam eluviis. 5. Kuidas jaguneb ajaliselt gooti kunst? Jgatakse tavaliselt kolme perioodi : Varagootika 12.sajandi teine pool,kõrggootika 13. ja 14 sajand, hilisgootika 15.sajand ja 16.sajand. 6. Mis on gooti kunsti kiriku tunnused? Kirkud ei ole enam massivsed ja kindluse taolised, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena taeva poole. 7. MÕISTED: TUGIPIILARID-Asusid väljaspool kiriku seinu ja toetasid roietega võlve. HARITORNIKE-Asub järsutipulise läänetorni neltise kohal. FIAALID-Teravad väikesed ehistornikesed. SIIRUD-Õie taolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid. ROOSAKEN-Suur ja ümmargune. TIIBALATAR-
Kesk-Eesti võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga,kuid kesklöövi ülaosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Vanimad kodakirkud on Ambla ja Koeru. Ambla kirik Koeru kirik Põhja-Eesti Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirkuid. Saha Kabel Tallinna kirkud Tallinna kolme suurema kiriku-Toomkiriku,Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune-esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15.sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 14.sajandi ilme on säilitanud ainult Pühavaimu kirik,mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Ta l l i n n a To o m k i r i k Niguliste kirik Tallinna Oleviste kiriku põhiplaan.
kõrgub võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid. Külglöövide peal paikneb kesklöövi avanev galerii, nn empooride korrus. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised. Vanemad romaani kirkud on palklaega või oli lagi hoopis ehitamata. Võlve hakati esmalt rakendama kitsaste külglöövide katmiseks. Selleks kasutati lihtsat silindervõlvi, mille puhul kandub kogu võlvi raskus mõlemale toetavale seinale. XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati
1775. Kehtestati uus haldusseadus, kubermangudes ja maakondades loodi kohtu-ja politseiasutused. Venemaa kätte langesid Krimmi poolsaar ja Musta mere põhjarannik, osa Poolast, Lätist, Leedust, Valgevenest, Ukrainast. EESTI Vene võimu alla läinud Eesti jagunes: Eestimaa(Põhja-Eesti), Liivimaa(Lõuna-Eesti, Põhja- Läti) eesotsas kuberneridega. Püsima jäid rüütelkonnad, aadli omavalitsus, mõisad tagastati omanikele. Linnaelanikud olid enamasti sakslased ja eestlased. Eesti ja Läti kirkud jäid luterlikuks, Venemaal oli aga õigeusk. Kehtima jäid suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Seda seisundit nim. Balti erikorraks( Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene koosseisus) 1756. Said Liivimaa talupojad õiguse vallasvarale ja õiguse mõisnike kohtusse kaevata. Mõisakoormistele seati piirid. Kultuur: ei muutunud, tihenesid sidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlinoorus sai hariduse Saksmaa ülikoolides. Paljud kirikukogudused oli kaotanud õpetajad, kirikuhooned
Skulptuur- tasapinnalised reljeefid , värvitus puitskulptuurid Inimeste maailmavaated: orjenteerusolevikul , kartis tuleviku , keskpunktis oli kristuls e. usk Püha Ambrosius- seostatakse lääne kirikumuusika sünniga Püha Augustiinus- peetakse esimeseks kristlikuks filosoofiks kes käsitles muusikat Kristlus legaliseeriti 313. a Rooma katolikkirik- lääne kikirikumuusika sümboolne keskus Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid: kloostrid , kirkud , katedraalid (nt. Tourus , st. Gallen , Metz) Gregorius 1- Rooma esimene paavst , Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste, mis said kirikulaulu aluseks. Läänekiriku ühendamis poliitika. Liturgia- tavaline jumala teenistus Misssa- pidulik(päeva keskne) jumala teenistus Ordinarium- missa muutumatu osa Proprium- missa muutuv osa I. Kyrie eleison Issand halasta II. Gloria in excelsis deo Au olgu jumalale kõrgele III
majanduslikku kasu. 3. 1202 asutati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade orgu (Mõõgavendade ordu). See kujunes ristisõdijate väe tuumikuks. Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 4. 1206-1207 rauges liivlaste vastupanu. Sel ajal toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirkud ja seati ametisse preestrid. Hilje, kujunes uute võimude vahekord liivlastega küllaltki heaks. 5. 1208 ristimise võtsid vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjaläikudes. Järgnevalt vallutati Jersika ja Koknese. Selleks aastaks jõudsid ristisõdijate retked ka Eesti
Zandriteks olid: missa, motett, chanson. Vaimulik muusika ( missa & motett ) olid kooridele, ilmalik muusika( chanson jt ) olid ansamblitele. Olulisemad autorid : Guillaume Dufay (~1400 1474) stiili rajajaid. Johannes Ockeghem (~1420 1497) kaanonimeister. Josquin des Prez, Adrian Willaert veneetsia koolkonna rajaja. Orlandus Lassus. 16 sajandi vaimulik muusika Ususõjade sajand.Ühtne läänekirik jaguneb kaheks katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikud kirkud : anglikaani- , luterlik- ja kalvinistlik kirik. Protestantism on reformaatsiooni tulemusena katoliku kirkiust eraldunud kirikute usulahkude ühine nimetus. Luterlik kirik ja selle muusika. 1517 aastal naelutas Martin Luther Witenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Ta imetles Madalmaade polüfooniakunsti. Leidis, et muusikal on väga suur kasvatuslik tähtsus. Soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusele haarata. Tema litrugial oli kindel koht
Kõige ilusamteks ehitisteks sellel ajal olid kirikud ja kloostrid. Kõige selgemini avaldus romaani stiil ehituskunstis. Kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar(akna ja ukse avades). Romaaniajal ehitati kõige rohkem basiilikaid. Romaani ajal hakati ehitama kirikutele torne peale. Tavaliselt oli 2 läänes, sissekäigu juures ja üks pikija paikihoone ristumiskohas ehk nelitises. Tol ajal olid kirikutel kaitse eesmärgid. Sageli kiriku tornid andsid varjupaika. Romaani kirkud olid massiivsed, paksude kiviseintega ja lööve katsid ristvõlvid. Olid vajalikud ka tugevad sambad. Kiriku idaosas tekitati erladi kooriruum. Tol ajal oli kombeks saanud austada pühakuid need olid inimesed kes olid usu nimel kannatanud või suuri tegusi teinud. Iga kiriku jaoks oli suur uhkus, kui nad said säilitada pühakute säilmeid reliikviaid. Reliikvia kastikesed olid tolle aegse kunstkäsitöö tipud. Enamus tolle aegseid inimesi olid kirjaoskamatud
Tänu sellele sai tema oma teenitud palga, mis polnud kõige meeldivam. Peale teda tuli piiskopiks veel julmem. See teine oli piiskop 30 aastat, kuid peaaegu ühtegi aastat ei möödunud, kus poleks olnud vere valamist. II.VÕITLEMISED EESTI VAIMUPÕLLUL. 17 aastasada on Eesti kirjanduse koiduaeg, kus Poola ülemvalitsus otsa lõppes. Liivimaa ja rootsi rahvuse valitsuse alla sai valitud, peamised mured olid koolid, kirkud ja poliitika õigused. Kui kõik saavutati oligi eesti kirjanduse õitse aeg. Mehed, kes enamasti said ja tegid tööd olid peamiselt saksid ja rootslased. Nad tahtsid olla eesti rahvaga ühel meelel. Otto W. Maasing oli see, kes hakkas oma väljaõpetatud meestega eesti keeles rääkima. Tema jälgedes tegutsesid ka Manteuttel, Kreutzwald ja Jannsen. Viimane neist hakkas välja andma oma esimest Nädala lehte. Kirjaoskajate arv meeste seas kasvas
saj veel haruldus, kuid 14. saj. massiliseks Saksa Namburgi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta-loomulikud, rahulikud, ümarskulp., V-Kreeka stiil, 7) NM Jeesus-lapsega (madonna)-emaarmastus maalikunstist vitraažikunst (aknad punastena- leekstiil, nagu põleks) Hilisgootikast kaovad krütid-sanitaarsus oluline katkude tõttu, püramiidide, tsikuraatide eeskujul ehitusstiil, palju kabeleid, kipskrohvi abil 15. saj. kaunistatud võlvid Gloucestri katedraali kabelis Inglismaal, pitsfassaadiga kirkud, profaanarhitektuur-valged, eredad, inimsõbralikud, //kastelllinnused, kuid tugeva kunigavõimu pärast vähe//konvendihoone// antiikseid sambaid ei kasutata// ehitusmaterjaliks erinevates piirkondades kas maakivi või punane telliskivi algus g. skupltuuridel jälgitav Chartres’i katedraali lf, portaalide paletiku figuurid- realistlikumad ja rohkem eraldatud, kõrggootika: Reimsi ja Amiens’i katedraali figuurid-lahkus ja üldse näoilme väga oluline, mitte anatoomia niipalju
on see Jeesuse sünnipäev ning kolmandate jaoks tähtpäev, mille kombestikus on tänapäevaks kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamine, kristlik Jeesuse sünnipäeva tähistamine ning erineva algupäraga uuem kombestik. Pühade ajalugu Paljudes maades tähistatakse 25. detsembril jõule. Protestandid ja Rooma katolik kirik peavad jõuleteenistusi samuti 25. detsembril. Bütsansi kirkud ja õigeusu kirikud tähistavad jõule 6. või 7. jaanuaril. Tuhandeid aastaid on olnud sellel aastaosal erinevaid rituaale ning pidustusi. Jõulud on Jeesuse sünnipäeva tähistamine. Kirstlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg, kes saadeti taevast maad päästma. ,,Jõulujutt" räägib Jeesuse sünnist ühes Petlemma tallis, sellest kuidas inglid kuulutavad karjastel, et Jeesus on sündinud ning sellest, kuidas Targad külastasid talli ja pakkusid vastsündinud lapsele kingitusi.
stiilipuhtamaid ja rikkalikuma dekooriga barokk-kirikuid. Ta mõjutas kirikuarhitektuuri arengut nii eestis- ja liivimaa kubermangu pealinnas riias. Sinna ehitati 1780-85 Riia tsitadelli peetri-pauli õigeusu peakirik. Pärnu püha jekaterina kirikuga ühiseid kompositsioonilisi ning dekoratiivseid jooni on ka 18.sajandi lõpul ehitatud paldiski, võru, kuressaare ja tartu õigeusu kirkiul. 18.sajandi teisel poolel eestis väikelinnadesse ehitatud õigeusu kirkud näitavad, et keisrinna katariina II nõuet, ehitada õigeusu kirkud vene sakraalarhitektuurile omaselt viiekuplilisena, ei täidetud eestimaal ja liivimaal kreisilinnades kuigi rangelt. (Kodres, 2005) lk 423-425 Tornil on soklikorrus, sellele toetuval peakorrusel on nõgusad sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad ümarkaarsed luukavad, ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed ja kroonib vertikaalselt rühutatud valelaternaga teravatipuline kuppelkiiver
Inimesi kujutati kohmakatena,abitutena. kitsaks osaks nn löövi. Süzee oli ähvardav ja õpetlik. Transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv, mille poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid.Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirkud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil); enamasti oli see hiljem ehitatud. Varakristliku basiilikate läänefassaadi ees oli sammaskäikudega . piiratud nelinurkne õu ehk aatrium. Püha Markuse katedraal
Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid
märts 2014. a., allikas Maja Eesti arhitektuuri ajakiri: http://www.solness.ee/maja/? mid=117&id=88&p=2 Oja, U., Valk, K., & Hallas-Murula, K. (2005). Arhitektuuris peegelduv ajalugu. Tallinn: Aktaprint. Pae, K. (26. Oktoober 2008. a.). Kasutamise kuupäev: 29. Märts 2014. a., allikas Maja Eesti arhitektuuri ajakiri: http://www.solness.ee/maja/?mid=112&id=401&p=1 Raam, V. (1993). Eesti Arhitektuur (Tallinn). Tallinn: Valgus. Tamm, E. (2001). Moodsad kirkud: Eesti 1920.-1930. aastate sakraalarhitektuur. Tallinn: Iloprint. Pildid 1. http://www.eestikirik.ee/files/images/stories/2008/37_Pauluse_v2lis_f.jpg 2. http://www.eestikirik.ee/files/images/stories/2007/7_uudised_TartuPauluse_kav and.jpg 3. http://register.muinas.ee/content/monument/regular/21467.jpg 4. http://vanadasjad.files.wordpress.com/2013/11/nc3b5uka-aegne-originaalfoto- tartu-1965-kunstikool.jpg 5. http://3.bp.blogspot.com/-
Esimene laev Ameerikasse 1868. Metador. Laevandus oluline majandusharu. 9. Usuelu varauusajal ja uusajal. Jesuiitide toomist Liivimaale korraldas Antonio Possevino. 1583 rajasid Tartusse gümnaasiumi. Selle kõrvale tõlkide seminari(ette valmistada preestreid). 1625. aastal rootslaste vallutus Eestisse lõp. jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu. Luteri kirik Rootsi ajal:luteri kiriku toetamine - osa riigipoliitikast (peale Liivi sõda kirkud purustatud). Talurahva hulgas tõstis taas pead muinasusund (vastuseis kõigile luterlusest erinevatele usuvooludele). Võitlus "väärusuga": nõiaprotsessid (ohvrid sageli aktiivsemad inimesed). Pühajõe mäss 1642 (talupojad hävitasid vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava vee rüvetamiseks. Kohale tulnud sõjavägi vaigistas nad. Kirikukorraldus: rajaja Joachim Jhering (1580 - 1657 Stockholm): Eestimaa ja Tallinna piiskop(kiriku ukse ees
võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid. Külglöövide peal paikneb kesklöövi avanev galerii, nn empooride korrus. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised. Vanemad romaani kirkud on palklaega või oli lagi hoopis ehitamata. Võlve hakati esmalt rakendama kitsaste külglöövide katmiseks. Selleks kasutati lihtsat silindervõlvi, mille puhul kandub kogu võlvi raskus mõlemale toetavale seinale. XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel.. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Paksu müüri liigendasid ainult kitsad ümarkaarelised akna- ja ukseavad
annaabi.ee 
