lugemisele. Thor Helle põhjaeesti kirjakeele arendajana: Anton Thor Helle oli juhtivaid tegelasi põhjasõjajärgsel ajal Tallinnas ja selle ümbruses tegutsenud pietistlike pastorite rühmituses, kes tegid palju eestikeelse kirjasõna arendamiseks. Thor Helle osalusel toimetati põhjalikult rootsiaegset kirikukäsiraamatut ning anti välja selle uus, pietistliku suunitlusega täiendatud ning keeleliselt redigeeritud trükk ,,Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat" (Halle, 1721), millest ilmus (kuni 1850. aastani) kokku 46 kordusväljaannet. Käsiraamatu toimkond andis välja ka saksa pietisti J. A. Freylinghauseni teose tõlke ,,Jummala Nou Innimesse iggawesse önnistussest" (Tallinn, 1727), mille Kullamaa (Goldenbeck) pastor Heinrich Gutsleff oli juba aastaid varem tõlkinud. H. Gutsleffi ja A. Thor Helle eestvedamisel toimetati põhjalikult Uue Testamendi 1715. aasta tõlget ning anti välja selle kordustrükk (1729). A. Thor Helle olulisimaks
Eestis ja 60% Lõuna- Eestis. Õpetati peamiselt lugemist, laulmist ja katekismust. Õpikutena kasutati aabitsaid, katekismuse- ja lauluraamatuid. Vaatamata kõigele suur osa talurahvast lugeda siiski oskas. Õpiti kodudes, õpetajaks oli enamasti 18. saj algul isa, hiljem ema ja lugemisvaraks palve- ja lauluraamatud (kirikukirjandus). Ilmne vajadus eestikeelse kirjasõna järele viis selleni, et · 1715.a. ilmus uus testament · 1721 käsiraamat "Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko- Ramat", sisaldas katekismuse, osa uuest testamendist, üle 300- leheküljelise lauluraamatu ja ulatusliku palveraamatu. · 1731.a-st pärineb varaseim teadaolev kalender loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks. Praktilise käsiraamatuna pälvis rahva poolehoiu. · 1739.a. trükiti eestikeelne Suur Piibel tõlke viis lõpule Anton Thor Helle · 1766.a. hakkas ilmuma Põltsamaal esimene eestikeelne ajakiri "Lühhike Öppetus..." pastor
alusel. Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). • Anton Thor Helle tuntud kui piiblitõlkija: eesti kirjakeele arendamine ja soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. 1721 annab välja esimese olulisema töö eesti keele ala „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos“. Lisaks vaimulike tekstide tõlkimisele ja toimetamisele ka keeleteoreetilist poolt. Seetõttu koostasid ka keelenormeeringuid ja grammatikaid. 1732 saksakeelne lühiülevaade eesti kirjakeelest „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache" (lühike sissejuhatus eesti keelde). Lühigrammatika koostamine oli oluliseks sammuks ka selle aja suurimal kirjandusalasel
Thor Helle keeletarkus ja töökus olid juba varakult Eestimaa õpetajate seas teatavaks saanud. Vaevalt oli ta ametisse pandud, kui teda Tallinna Uue Testamendi väljaandmise juurde appi paluti. Selles osas ei olnud suurt vaeva vaja näha, sest töö oli juba Hornungi poolt väga hästi tehtud. Hornungi keele ja kirjaviisi põhjal oli nüüd vaja ka Tallinna käsiraamat ümber teha. Selleski aitas Thor Helle kaasa. 1721. a. ilmus Halles uus parandatud ,,Koddo- ning Kirko-Ramat". Et rahvast Jumala tundmisele ja õnnistuse teele juhatada, andis Thor Helle koos Kullamaa õpetaja Heinrich Gutsleffiga, Harju-Jaani õpetaja Heinrich Christoph Wredega ja Kose õpetaja Hermann Johann Heitzigiga 1727. a. välja usuõpetuse raamatu ,,Jumala Nõuu inimese igavesest õnnistusest, ehk lühike õpetus, kuidas inimene on I. Jumala sarnaseks loodud, II. Patu sisse langenud, III. Patust ära päästetud ja kallisti lunastatud, ja mil viisil tema IV. Sest
Thor Helle piiblitõlke eestvedajana ja grammatikuna - Anton Thor Helle oli üks nendest 18. sajandi alguses tegutsevatest Eestimaa pastoritest, kes tundsid elavat huvi eesti kirjakeele arendamise vastu. Sellele lisandus ka pietistlik soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos ja mida ilmus kuni 1850. aastani 46 kordustrükki. Peagi asus Helle tõlkima ja toimetama ka mitmeid teisi vaimulikke tekste. Anton Thor Helle ja teiste Eestimaa pastorite huvi eesti keele vastu hõlmas lisaks vaimulike tekstide tõlkimisele ja toimetamisele ka keeleteoreetilist poolt. Seetõttu püüdsid nad koostada ka
peatükki peast + teadsid palveid. 1786/87- oli Eesti maa-alal 600 talulastele mõeldud kooli. Õpetati lugemist, laulmist, katekismust. (aabitsad, lauluraamatud) Vaatamata kõigele suur osa talurahvast siiski oskas lugeda. Õpiti kodudes: õpetajaks oli 18.saj algul isa, hiljem ema. Ilmne vajadus eestikeelse kirjasõna järele viis selleni, et: 1715- Uus Testament 1721 – käsiraamat “Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko Ramat” (sisaldas katekismuse osa uuest testamendist). 1731- kalender: loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks. 1739- esimene eestikeelne Suur Piibel (Anton Thor Helle) 1766- Põltsamaal esimene eestikeelne ajakiri “Lühhike Õppetus” (Hupel ja Wilde) Alg- ja keskharidus 19. Saj esimesel poolel 1802 asutatu Rahvahariduse Ministeerium, mis töötas välja uued koolikorralduse alused. Neis nähti ette: kihelkonnakoolid maal
40% Põhja- Eestis ja 60% Lõuna- Eestis. Õpetati peamiselt lugemist, laulmist ja katekismust. Õpikutena kasutati aabitsaid, katekismuse- ja lauluraamatuid. 1802 taasavati Tartu Ülikool, seda 1789 toimunud Prantsuse revolutsiooni mõjul. 5) Eestikeelne kirjasõna 18.-19. sajandil(piibel, esimene ajakiri, esimene ajaleht) 1. 1715.a. ilmus uus testament 2. 1721 käsiraamat “Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko- Ramat”, sisaldas katekismuse, osa uuest testamendist, üle 300- leheküljelise lauluraamatu ja ulatusliku palveraamatu. 3. 1731.a-st pärineb varaseim teadaolev kalender – loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks. Praktilise käsiraamatuna pälvis rahva poolehoiu. 4. 1739.a. trükiti eestikeelne Suur Piibel – tõlke viis lõpule Anton Thor Helle, Kesk-Põhja-Eesti murdes 5. 1766.a. hakkas ilmuma Põltsamaal esimene eestikeelne ajakiri “Lühhike Öppetus..
käänamise ptk eelkäijate omast parem. Sõnatuletuse osa morfoloogias. 5 käänet. Rahvaste nimetusi moodustatakse sufiksitega. Toob välja 9 käändtüüpi. Vana arvusüsteem. On eesti keeles täheldanud totaalsuse ja partsiaalsuse vastandust. Panus: ta grammatikas leidub mitmeid Viru jooni. Grammatika näited jäävad ladina-saksa raamidesse, ehkki kaasab rahvakeelseid vorme. Hornung oli koos kaasautoritega ka põhjaeestikeelse "Ma Kele Koddo ning Kirko Ramat'u" koostaja: evangeeliumid ja epistlid, katekismus, laulu- ja palveraamat ja jutustus Jeruusalemma hävitamisest. Kirikuraamatud aitasid kaasa eestlaste lugemisoskusele, sest osa raamatutest jõudis talupoegadeni. Forselius-Hornung lähendasid kirjakeelt rahvakeelele: nende tegevusega algas vana kirjaviisi aeg, mis kestis 19.saj keskpaigani, mil Ahrens esitas oma grammatikas uue ehk soomepärase kirjaviisi põhimõtted. 1. 18.saj I poole põhjaeesti kirjakeel 18
Ta kutsus endale appi Adrian Virginiuse, kelle kõige olulisemaks tööks on "Meije Issanda ja Jesusse Kristusse Wastne Testament", see on oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjansõna järgnevat arengut mõjutav ning kultuurilooliselt oluline teos. Heinrich Gutsleff toimetas trükki oma isa Eberhard Gutsleffi käsikirja. "Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" lähtus Forseliuse-Hornungi kirjaviisi. Kirik vajas oma tööks käsiraamatu uut trükki: "Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko Ramat" 18. saj kõige levinum eestikeelne trükis ja mõjutas oluliselt eestlaste lugemisoskuse kujunemist. Käsiraamatu uue redaktsiooni ettevalmistuse käigus Eestimaal kujunes keskseks tegijaks Anton Thor Helle, õppis Kieli ülikoolis teoloogiat. Sobiks Piibli tõlkimiseks kõige enam, kuna oskas väga hästi eesti, kreeka ja heebrea keelt. Tõlge valmis 1736. a suveks, kirjastamiseks puudus raha. Lõpuks trükiti vennastekoguduse liikumise rajaja rahadega J.J. Köhleri trükikojas 1739
Ta kutsus endale appi Adrian Virginiuse, kelle kõige olulisemaks tööks on "Meije Issanda ja Jesusse Kristusse Wastne Testament", see on oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjansõna järgnevat arengut mõjutav ning kultuurilooliselt oluline teos. Heinrich Gutsleff toimetas trükki oma isa Eberhard Gutsleffi käsikirja. "Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" lähtus Forseliuse-Hornungi kirjaviisi. Kirik vajas oma tööks käsiraamatu uut trükki: "Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko Ramat" 18. saj kõige levinum eestikeelne trükis ja mõjutas oluliselt eestlaste lugemisoskuse kujunemist. Käsiraamatu uue redaktsiooni ettevalmistuse käigus Eestimaal kujunes keskseks tegijaks Anton Thor Helle, õppis Kieli ülikoolis teoloogiat. Sobiks Piibli tõlkimiseks kõige enam, kuna oskas väga hästi eesti, kreeka ja heebrea keelt. Tõlge valmis 1736. a suveks, kirjastamiseks puudus raha. Lõpuks trükiti vennastekoguduse liikumise rajaja rahadega J.J. Köhleri trükikojas 1739
Ka see müüdi üsna pea läbi, teine trükk 1929 Tallinnas. Eelkõige tehti tööd uuemate tõlkimiste ja muudatustega, plaanidega uusi trükke välja anda. Kirik vajas oma tööks uut trükki Uuest Testmendist. Vajati ka kiriku-käsiraamatut ja selle juurde kuuluvat katekismust, mille varasemad trükid olid läbi müüdud. Käsiraamatu parandamine kujunes põhjalikuks, püüti kaotada kirikukeele ja maakeele erinevusi, trükiti Saksamaal - ilmus 1721. aastal ,,Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat", mis sisaldas katekismuse, Uuest Testamendist evangeeliumid ja epistlid, üle 300-lk lauluraamatu ja ulatusliku palveraamatu. Teos tõstis rahva kirjaoskust, sest teda kasutati lugemisõpetuse abivahendina, kõige levinum XVIII saj trükis. Tegusaks kujunes Anton Thor Helle (1683-1748) - seati kogu Piibli tõlkimise eestvedajaks, Vana Testamendi tõlge valmis 1736. aastaks, kuid kirjastamiseks puudus raha. Sel perioodil viibis Tallinnas vennastekoguduse liikumise rajaja krahv N.L
annaabi.ee 
