tollistel ketastel on see 80); sektor- rajapikkuse jaotusühik (3½ -tollistel ketastel on see 9-36 ). 1. 5 Disketilt andmete lugemine Selleks, et disketilt andmeid lugeda saaks, pannakse ketas kettaseadmes vastava ajamimehhanismi abil pöörlema. Tavalise magnetofoni helipead meenutav lugemis- salvestuspea nihutatakse servomootori abiga disketi salvestus- lugemisava kohale. Selle kaudu toimubki tegelik andmete salvestamine (magneetimine päri või vastassuunas) või nende lugemine. Lugemis-kirjutamispead saab pöördusvarre abil viia ühelt rajalt teisele. Pöördusvarred moodustavad salvestil ühtse mehhanismi, nii et igal kettapinnal on lugemis- kirjutamispead alati samal silindril. Ketta kiirus on kogu aeg konstantne (vanadel 5,25 ja 8,5- stel mittekonstantne). Vanemate 5,25" kettaajam teeb 360 pööret minutis (RPM), uuemad 3,5"- sed 300 pööret minutis. Pöördumise ajal puudutab lugemis-salvestamispea ketta pinda.
transporditav, on kõvaketas (varem nimetati ka Winchester-kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis- ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. Lugemis- ja kirjutamispead on kummagi poole jaoks. Kõvaketta kontroller paikneb tavaliselt kiirel PCI lokaalsiinil. Arvutile saab paigutada ka mitu kõvaketast. IDE kettad on oma soodsa hinna tõttu küllalt laialt levinud, aga suurte piirangutega). EIDE- standard (Enchanced IDE) tuleb toime kuni 7,8GB ja nelja kõvaketta või alternatiivse kettaseadmega. SCSI ja selle edasiarendused (SCSI-2, Wide-SCSI, Ultra-Wide-SCSI) on tunduvalt kiiremad ja paindlikumad, aga ka kallimad kui eelnevad lahendused. Mootor paneb
Arvutid ja arvutivõrgud 10 Kõvaketta kirjeldus Kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis- kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. Pilt1 (lisa) Lugemis- ja kirjutamispea ( Head ): Pead "hõljuvad " õhupadjal ligikaudu 3/1000 mm kõrgusel ketta pinnast. Igal kettal on oma lugemis- ja kirjutamispea. Pilt 2 (lisa) Kontrolleri telg: Mille külge on kinnitatud lugemis- ja kirjutamispea. See kõvaketta osa
kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. · Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis -ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. · Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. · Lugemis- ja kirjutamispead. Iga ketta kummagi poole jaoks on oma pea · Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti loeb kui 0 ja 1 jada · Telg paneb kettad pöörlema. Moodsa kõvaketta pöörlemissagedus on tavaliselt vahemikus 4500 - 10000 pööret minutis. Mida suurem pöörlemissagedus, seda kiiremini saab andmeid kettalt lugeda. Teoreetiliselt, sest see sõltub ka muudest teguritest, mitte ainult pöörlemissagedusest
elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. CD-ROM CD-ROM (lühend inglisekeelsest väljendist "Compact Disc read-only memory") ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD-lugeja. Disketiseade Disketiseade (inglise keeles floppy disk drive, FDD) on andmesalvestusseade, mis võimaldab salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta
elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. Kõvaketaste ühendamiseks on mitmeid liideseid, neist tuntumad on MFM, PATA (IDE), SCSI, FC , SATA, SAS, FireWire ja USB ning RJ-45. Kõvaketas seest. 3 Kettaruum ja kiirus * 2010. a veebruari seisuga on suurim müügil olev ketas mahuga 2 TB.[1]
Lisaboksi saab arvutiga ühendada USB pordi kaudu. Kuna kõvaketta enda ehitus on väga keeruline, siis toon siin kohal välja ainult lühikese ülevaate kõvaketta tööpõhimõttest. Andmed salvestatakse kõvaketta plaatidele sarnaselt lint- ja disketiseadmetele. Ketta pinda käsitletakse kui puntkide hulka, milles iga üksik magnetilise polarisatsiooni element muudetakse kas ,,1"ks või ,,0"ks. Kõvaketas ise koosneb mitmest üksteise otsa asetatud plaatidest, mille vahel on lugemis ja kirjutamispead. Plaate ajab ringi nende ühise võlli sees olev mootor. Lugemis ja kirjutamispeade liigutamiseks kasutatakse akuraatorit. 8.3 Kasutusala ja kasutusmugavus Kaasaskantava andesalvestusseadmena on kõvaketas just hea tema andesalvestuskiiruse ja suure mahutuvuse poolest. Kaasaskantaval kõvakettal on aga see viga, et teda peab hoolega transportima, kuna tal on palju liikuvaid osi, mis kukkumise ja põrutamise tagajärjel kahjustuda võivad. 9. KOKKUVÕTE
L1-vahemäluks. Tulevik… BIOS saadetakse pensionile – arvutid hakkavad kiiremini käivituma! Programmi kiire täitmise eeldus on suure ja kiire põhimälu olemasolu. Operatiivmälu suurust saab muuta mälumoodulite lisamisega ja vahetamisega. Uuematel arvutikomplektidel reeglina põhimälu suuruseks üle 2(4)-8GB. VÄLISMÄLU Kõvaketas – asub reeglina arvuti korpuses. Sisemuses pakineb mitu magnetpinnaga ketast, mille kohal või all liiguvad lugemis- kirjutamispead. Tänapäeval kõvaketsate math enamasti üle 100GB. Normaalseks arvuti tööks peaks olema kõvakettal vähemalt 100-300 MB vaba ruumi, vaba ressurssi võiks olla kõvakettal. Pordid ehk väratid on emaplaadiga seostatud liidesed välisseadmete ühendamiseks. Tänapäeval levinud pordid: 1. Jadaport – hire või modemi ühendamiseks. 2
Info lugemisel vastupidi tekitab magnetiline materjal lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Tänapäeval ühtsed pead. Koosneb teljest, millel üks kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal pea, mis loogub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alal. Korpusel asub ka kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt, kust vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. Andmeid loetakse ja kirjutatakse juhupöördusega ehk andmed saab soovi korral kõvakettalt kätte juhuslikus järjestuses. Kõvaketaste ühendamisega mitmeid liideseid. Tuntumad: MFM, PATA, SCSI, FC, SATA, SAS, FireWire, USB ja RJ-45. 2014 seisuga suurim müügilolev ketas 8TB. Tavaketas on 3,5 tolli ja sülearvuti oma 2,5 tolli.
Esimesed kõvakettad ilmusid maailma 1956 aastal (IBM RAMAC) ja nendele oli võimalik salvestada u 5 MB andmeid. Tähapäeval on kõvakettastele salvestatavad maksimaalsed andmemahud kasvanud kuni 1TB ja kasvavad tulevikus ilmselt veelgi. Kõvakettas koosneb magnetilise ainega kaetud ümmargustest plaatidest, lugemis- ja kirjutamispeadest, puhvermälust ning juhtelektroonikast. Magnetilise ainega kaetud plaadid on tehtud tavaliselt metallist, kuid leidub ka klaasist tehtud plaate. Lugemis- ja kirjutamispead hõljuvad ketaste kohal (mõne mikromeetri kaugusel plaadist). Plaadid pöörlevad kõvaketta sees kindla kiirusega (4200/5400/7200/10K/15K pööret minuti jooksul). Juhtelektroonika juhib lugemis- ja kirjutamispäid ja edastab vajalikke andmeid. Puhvermälu on vajalik sellel põhjusel, et tihti on kõvaketta liidese läbilaskevõime suurem kui kõvaketta sisemine andmevahetuse kiirus (kiirus, millega kõvaketas suudab andmeid plaatidele kirjutada ja sealt lugeda).
ROMiga. 32.Magnetmäluseadmed[1] Kõvaketas: *Info salvestamine kõvakettale toimub tehniliselt tema magnetpinna ümbermagneetimisel. Iga bitt kujutub doomeni (see on piltlikult nagu kompassinõel) asendiga: kas üles või alla (0 või 1). Kaheksa sellist doomeni moodustavad okteti (ehk baidi). Tehnoloogilistel põhjustel loeb ja kirjutab pea terve bloki korraga - see on füüsiliselt paljudel kõvaketastel 512 B. *Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugemise puhul lugemispea all registreeritakse pingehüppeid, mis on tingitud üleminekutest 0'ist 1'te ja vastupidi. *Kõvaketas pöörleb umbes 3600...15000 RPM ning tema tõrgeteta tööajaks loetakse 200000....500000 tundi.
oriantatsiooni. Nende hulk oleneb konkreetse magnetmaterjali omadustest. Kui muuta voolu suund juhis vastupidiseks, orienteeruvad ka doomenid vastupidises suunas ja voolu katkestamisel säilitavad osaliselt oma orienteerituse. Joonis 4 Magneetumise protsessi näitab (Joonis 4) hüstereesisilmus, kus horisontaalteljel on väline magnetväli ja vertikaalteljel sisemine magnetväli. 19 Kirjutamiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis (joonis 4.21). Magnetmaterjaliga kaetud alus (ketas või lint) liigub lugemis/kirjutamispea lähedal. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas, tekib vastavasuunaline magnetväli ka lugemis/kirjutamispea sees. Magnet- jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu tõttu, mis aga omakorda on magnetmaterjali lähedal. Muutes lugemis/kirjutamispeas kirjutamisel voolu suunda, saame magnetmaterjali eri piirkondi
teises suunas. Õhukese magnetmaterjaliga kaetakse mittemagneetuv alus . Kui algselt on magnetmaterjalis ilma välise magnetväljata doomenid orienteeritud kaootiliselt, siis summaarne magnetväli puudub. Kui aga tekitada magnetväli vooluga juhtmega siis magnetmaterjali sees orienteeruvad magnetdoomenid ühes kindlas suunas. Kui väline magnetväli kaob säilitab osa doomeneid oma orientatsiooni. Kirjutamiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Magnetmaterjaliga kaetud alus liigub lugemis/kirjutamispea lähedal. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas, tekib vastavasuunaline magnetväli ka l/kpea sees. Magnetjõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilt tõttu, mis aga omakorda on magnetmaterjali lähedal. Muutes l/kpeas kirjutamisel voolu suunda saame magnetmaterjali eri piirkondi magneetida erinevas suunas.
Winchester- kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. · Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis -ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. · Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. · Lugemis- ja kirjutamispead. Iga ketta kummagi poole jaoks on oma pea · Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti loeb kui 0 ja 1 jada · Telg paneb kettad pöörlema. Moodsa kõvaketta pöörlemissagedus on tavaliselt vahemikus 4500 - 10000 pööret minutis. Mida suurem pöörlemissagedus, seda kiiremini saab andmeid kettalt lugeda. Teoreetiliselt, sest see sõltub ka muudest teguritest, mitte ainult pöörlemissagedusest. Nii et suurem
kõvaketas, seda rohkem plaate on (vt. joonis) Erinevalt disketist, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kõvaketas (varem nimetati ka Winchester - kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis- ja kirjutuspeade liikumisel ketta pinna ulatuses. Lugemis- ja kirjutamispead. Iga ketta kummagi poole jaoks on oma pea Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti käsitleb kui 0 ja 1 jada Telg paneb kettad pöörlema. Moodsa kõvaketta pöörlemissagedus on tavaliselt vahemikus 4500 - 10000 pööret minutis. Mida suurem pöörlemissagedus, seda kiiremini saab andmeid kettalt lugeda. Teoreetiliselt, sest see sõltub ka muudest teguritest, mitte ainult pöörlemissagedusest
tekitab lugemispeastaas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. Kõvaketaste ühendamiseks on mitmeid liideseid, neist tuntumad on MFM, PATA (IDE), SCSI, FC , SATA, SAS, FireWire ja USB ning RJ-45. Võrgudraiv (network drive) Võrgu kaudu käideldav salvesti. CD (Compact Disc) laser-heliplaat, laserplaat, kompaktketas, audio-laserketas.Laserketas, millele mahub kuni 74 minutit digitaalset Hi-Fi stereoheli. 1983.a. esmakordselt müügile tulnud CD kujutab endast 120 mm
sisendi korral 2^n väljundit. Kui dekooderile on lisatud juht-sisend, siis on võimalik keelata dekodeerimist, kui selle väärtus on 0. Dekoodri loogikaskeem. 2. Magnetmäluseadmed. Magnetiline infosalvestus põhineb magnetmaterjali magnetiseerimises. Õhukese magnetmaterjaliga kaetakse mittemagneteeruv alus (alumiinimum, klaas vms). Vooluga juhtmega magnetväljaga orienteeruvad magnetmaterjali magnetdomeenid kindlas suunas. Kirjutasmiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja peal on mähis. Vastavalt magnetmuutustele saadakse lugemisele nullide ja ühtede nivoo. Kõvaketas (HDD) koosneb pöörlevatest ketastest, mis on jäigast mittemagneetuvast alusest ja kaetud õhukese magnetmaterjali kihiga. Iga ketta pinna jaoks on lugemis/kirjutamispea. Kõvaketast iseloomustavad suured mahud, ketaste pakett pöörlemine mida suurem seda suurem müra ja energia vajadus. Floppy Disk on samuti magnetmäluga. 3. Klaviatuur.
VII 1. Dekooder. VT III piletit 2.Magnetmäluseadmed. Põhineb magnetmaterjali magnetiseerimises ühes või teises suunas. Mittemagnetiseeruv materjal (keraamika, klaas, alumiinium jne) kaetakse õhukese magnetmaterjaliga. Kui tekitada magnetväli vooluga juhtmega, siis magnetmaterjali sees orienteeruvad magnetdoomenid kindlas suunas (vastavalt voolu suunale). Kui väline magnetväli kaob, säilitab osa doomeneid oma orientatsiooni. Kirjutamiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Mähisesse voolu juhtides tekib magnetväli ka lugemis/kirjutamispea sees. Lugemisel pole võimalik voolu suunda kindlaks teha. Lugemisel indutseerib mähises pinge impulsse ainult magnetvälja muutus (üleminek). Salvestamisel peab info olema kodeeritud üleminekute kaudu. Meetodid: nulli nivoole tagasipöördumisega kodeering (return-to-zero recording), non-return to zero one recording.
kood). St, et igas koodis on ainult üks 1. Juhtsisend E võimaldab keelata dekodeerimist, kui ta väärtus on 0. Madalaktiivse väljundi dekoodri korral, on vastupidi igas koodis ainult üks 0. Magnetmäluseadmed Magnetiline infosalvestus põhineb magnetmaterjali magnetiseerimises ünes või teises suunas. Õhukese magnetmaterjaliga kaetakse mittemagneteeruv alus. Kirjutamiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Magnetmaterjaliga kaetud alus liigub lugemis/kirjutamispea lähedal. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas, tekib vastassuunaline magnetväli ka lugemis/kirjutamispea sees. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu tõttu, mis aga omakorda on magnetmaterjali lähedal. Muutes lugemis/kirjutamispeas kirjutamisel voolu suunda, saame magnetmaterjali eri piirkondi magneetida erinevas suunas.
Winchester- kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis -ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. · Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. · Lugemis- ja kirjutamispead. Iga ketta kummagi poole jaoks on oma pea · Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti loeb kui 0 ja 1 jada · Telg paneb kettad pöörlema. Moodsa kõvaketta pöörlemissagedus on tavaliselt vahemikus 4500 - 10000 pööret minutis. Mida suurem pöörlemissagedus, seda kiiremini saab andmeid kettalt lugeda. Teoreetiliselt, sest see sõltub ka muudest teguritest, mitte ainult pöörlemissagedusest
annaabi.ee 
