(laip). 2. Kahtlusalune ei tohi olla professionaalne kurjategija; ei tohi olla detektiiv; peab tapma isiklikel põhjustel. 3. Kriminaalromaanis pole kohta armastusel. 4. Kahtlusalusel peab olema teatud positsioon a) elus: ta ei tohi olla lakei või toatüdruk, b) raamatus: ta peab olema üks peategelastest. 5. Kõigel peab olema mõistuspärane seletus, fantastika pole lubatud. 6. Selles pole kohta ei kirjeldustel ega psühholoogilisel analüüsil. 7. Mis puutub andmetesse loo kohta, siis tuleb alluda järgmisele vastavusele : "autor : lugeja = kahtlusalune : detektiiv". 8. Vältida tuleb banaalseid olukordi ja lahendusi
esiletõstev (alt üles), üleolevalt(ülevalt alla). Kirjeldada võib ka erinevat kauguselt: · Üldplaan- esitab kirjeldava üldiselt · Keskplaan- toob esile mingi osa kirjeldatavast · Suur plaan- tõstab esile detailid Kirjelduses peab vaatepunktide ja plaanide vahetus olema sujuv ja põhjendatud. Et arutluses ei oleks kirjeldamine liialt igav ja pasiivne, tuleks see muuta aktiivseks, rajades värvikatele detailidele, mis ei jätaks lugejat ükskõikseks. Kirjeldustel on arutluses eelkõige illustreeriv ülesanne ning seetõttu ei tohi nendega liialdada. Andmete kasutamisel : · Kontrolli andmete usaldusväärsust · Ole ettevaatlik keskmiste andmetega (keskmine töötasu...jne) · Võrdle ainult võrreldavaid andmeid 2 · Andmete esitamisel väldi suhtesõnu (enamik, rohkem, mõned, paljud jne)
Kadri Sado TEKSTIANALÜÜS FLEE.02.098 Elame tarbimisühiskonnas ning seetõttu on kaubal ( toode, teenus, idee) meie jaoks väga suur tähendus. Turundus ja reklaam loovad asjadele väärtuse ning tihtipeale jääb kauba kasutusväärtus suuresti alla kaubamärgile endale. Ostetakse pigem märki, kui toodet ennast. Põhjuseks võib tuua ehk inimeste väärtushinnangud, mida kujundab meie endi ümbritsev ühiskond. Reklaam on sõnum tootjalt tarbijale. Reklaami eesmärk on eelkõige kauba müügi edendamine. Reklaamija arvestab reklaami koostades eelkõige tarbijaskonnaga, et saavutada reklaamiefekt. Tema käsutuses on palju erinevaid vahendeid, et täita eesmärke. Kõige ulatuslikum osa reklaamist kuulub ilmselt visuaalile ehk pildile, sellele järgneb tekstuaalne osa, milles kantakse edasi idee. Käesolevaks analüüsiks olen valinud viis er...
Mida uurida-uurimuse planeerimine-andmete analüüsimine-andmete esitamine Milles seisneb kvantitatiivse uurimismeetodi põhiidee? Kvantitatiivsed uuringud keskenduvad teaduslikku objektiivsust garanteerivatele meetiditele, kasutades muuhulgas keerulisi statistilisi meetodeid. Milles seisneb kvalitatiivse uurimismeetodi põhiidee. Kuidas erinevad teineteisest need meetodid? Kvalitatiivsed uuringud baseeruvad peamiselt tõlgendavatel kirjeldustel , mitte statilisel analüüsil. Iseloomustage kvalitatiivse uurimismeetodi põhialused (uurija-uuritav suhe ning kogutud informatsiooni iseloom). Sotsiaalteadustes on kvalitatiivuuringute eesmärgiks kirjeldada ühiskonnas toimuvat ning mõtestada seda lahti mingist teoreetilisest raamistikust lähtuvalt. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus; andmete analüüsi võtteks kontentanalüüs.
Objektiivsuse saavutamisele aitavad kaasa mõõteriistad, kuna need jätavad vähe ruumi oletustele. Empiirilised andmed on sellised, mida saab arvuliselt mõõta ja loendada. Viimasega 2 probleemi: andmete usaldatavus ja uurimismeetodite kehtivus. Valim on väljavõte huvipakkuva elanikkonna hulgast. Iga teadlase kohus on teha oma uurimismaterjalid kolleegidele kättesaadavaks. Kvantitatiivsed uuringud on eelkõige kirjallikud. Kvalitatiivsed uuringud baseeruvad peamiselt sõnalistel kirjeldustel, mitte arvudel. Sotsioloogia peab arvestama makrotasandi sotsiaalse organisatsiooni ja mikrotasnadil olevate indiviidide elukorraldusviiside vastastikust mõju, kuid alles hiljaaegu on hakatud looma teooriaid ja uurimismeetodeid, mis püüavad ühendada neid kahte tasandit. Uurimistöö läbiviimine: 1. hüpoteeside püstitamine 2. sobiva ajalise ja meetodilise raamistiku valik 3. andmete kogumine 4. tulemuste analüüs 5
maailma, nagu selle on määratlenud valitsev strata. Kultuuriliselt heterogeenne ühiskond tähendab, et ühiskonna liikmed räägivad sama keelt ja on sarnased religioossete tavade ja päritolumaa poolest. Kultuuriuniversaalid kõikides kultuurides esinevad põhielemendid. Kumulatiivne sotsiaalne muutus üldine areng lihtsatelt keerulisematele ühiskondadele. Kvalitatiivsed uuringud baseeruvad peamiselt tõlgendavatel kirjeldustel, mitte statistilisel analüüsil. Kvantitatiivsed uuringud keskenduvad teaduslikku objektiivsust garanteerivatele meetoditele, kasutades muuhulgas keerulisi statistilisi meetodeid. Kõrvaltegurmuutujad kontrollile allumatud muutujaid, mis asuvad väljaspool hüpoteesi asetatud piire ja samas mõjutavad sõltuvaid muutujaid. Külastusabielu kooselu, kus mehel ja naisel on eraldi majapidamised ja nad elavad üldjuhul eri linnades.
mingit tooded vms reklaamida. Nt Estonian Air'i reklaamlause ,,Mida ilusam lind, seda kaunim lend". Vanasõnu kasutatakse visuaalsete internetimeemidena meelelahutusmeedias. 39. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Too ka näiteid. Need jagunevad selgelt. Tsentrikesksed on tavaliselt välisel vaatlusel põhinevad mõistatused. (nt lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata) Perifeeriad ei põhine kirjeldustel, vaid küsimustel ja mõistatustel. (nt Millal hakkavad pardid ujuma? Siis, kui jalad põhja ei puutu.) 40. Mis on parömioloogiline grafiti? Missuguseid rühmi saab (nt P. Voolaiu artikli järgi) parömioloogilises grafitis eristada? Paröömiliseks nimetatakse grafitit, mille autor on oma sõnumi edasiandmisel rakendanud ütlusi vanasõnalistest mõtteüldistustest (sh klassikalised vanasõnad, nende modifikatsioonid ehk nn
Näide võib olla tõsiasi või väljamõeldis. Faktid on mõjuvamad, kuid mõnikord võib väljamõeldud näide osutuda sobivamaks. Näited peavad olema uued, huvitavad ja ülevaatlikud. Need ei tohi olla liiga pikad, neid ei tohi olla liiga palju, sest siis näidete mõju väheneb ja autori tekst jääb tagaplaanile. 8) Faktide esitamisel peab olema täpne. 9) Tsiteerides tuleks toetuda eelkõige autoriteetidele. 10) Kirjeldustel ja jutustamisel on arutlevas tekstis teisesed ülesanded. Kirjeldamist võiks kasutada eelkõige selleks, et midagi illustreerida või selgitada. Jutustamisega saab teksti elvdada, tuua esile tüüpilisi olukordi, probleeme ja karaktereid. Teksti lõik Teksti põhilised ehitusblokid on lõigud: · sisulõik on teesi (väite) terviklik esitus. Sisulõik on ühtne ja arendatud, see on keelelise mõtlemise põhiüksus;
- võrdlusalus ehk need omadused, mille alusel võrdlemine toimub. Võrdlus peab esinema mõlemas võrdluse osapooles, vaid siis on nähtused võrreldavad. Võrdlus võib olla mõne lause või lõigu pikkune või tervet tekst organiseeriv printsiip. Võrdlust saab hõlpsasti ette valmistada Venni diagrammi abil. Kirjeldamine Kirjelduse aineks on esemed, olukorrad, nähtused. Kirjelduse osad on dominant ja detailid, järjestus ning vaatepunkt. Kirjeldustel on arutluses illustreeriv ülesanne ning seetõttu ei tohi nendega liialdada. Jutustamine Jutustamise aluseks on konkreetsed sündmused, mis järgnevad üksteisele ajaliselt ja põhjuslikult. Jutustamise kasutamine arutluses on piiratud lõigu mahust 1-2 lauset. Sellega saab teksti illustreerida ja elavdada, tuua esile karaktereid, probleeme ja situatsioone. Ei tohi unustada, et lõigus ei tohi domineerida jutustamine, vaid arutlemine (põhjus-tagajärg, võrdlus-vastandus, analüüs jm)
- võrdlusalus ehk need omadused, mille alusel võrdlemine toimub. Võrdlus peab esinema mõlemas võrdluse osapooles, vaid siis on nähtused võrreldavad. Võrdlus võib olla mõne lause või lõigu pikkune või tervet tekst organiseeriv printsiip. Võrdlust saab hõlpsasti ette valmistada Venni diagrammi abil. Kirjeldamine Kirjelduse aineks on esemed, olukorrad, nähtused. Kirjelduse osad on dominant ja detailid, järjestus ning vaatepunkt. Kirjeldustel on arutluses illustreeriv ülesanne ning seetõttu ei tohi nendega liialdada. Jutustamine Jutustamise aluseks on konkreetsed sündmused, mis järgnevad üksteisele ajaliselt ja põhjuslikult. Jutustamise kasutamine arutluses on piiratud lõigu mahust 1-2 lauset. Sellega saab teksti illustreerida ja elavdada, tuua esile karaktereid, probleeme ja situatsioone. Ei tohi unustada, et lõigus ei tohi domineerida jutustamine, vaid arutlemine (põhjus-tagajärg, võrdlus-vastandus, analüüs jm)
saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäeval on arheoloogia ajalooteaduse haru, mis uurib lahtikaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib väljakaevatava põhjal ajalugu. Arholoogia on muutunud tõlgendavaks teaduseks, rekonstrueerib inimkonna ajalugu.
ristriim vt riim. robinsonaad õpetliku sisuga kirjandusteos merehädaliste seiklustest inimtühjal saarel. Mõiste tuleneb Daniel Defoe (u 16601731) romaanist "Robinson Crusoe, Yorgi meremehe elu ja kummalised seiklused" (1719), mille peategelane elas 28 aastat asustamata saarel. Robinsonaadid keskenduvad inimese vastupidamisele metsikus looduses. Sageli on need teosed kirjutatud päeviku vormis peategelaste üksikasjalike ülestähendustena, milles on oluline koht kirjeldustel. 18. sajandil olid robinsonaadid Euroopas väga populaarsed. rokokoo 18. sajandi kunsti- ja kirjandussuund, milles teadlikult rõhutati kergmeelset meelelisust ja mängulisust. Sellele lisandus tavaliselt ka huumor, iroonia või satiir. Rokokoo järgis carpe diemi põhimõtet nautida maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Näiteks rootsi luuletaja Carl Michael Bellmani (17401795) joomalaulud. romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud
arvuti – nii on igasugusel vaidlusel ots ja lõpp, arvuti teab täpselt! Tegelikult suudab arvuti juba isegi teatud lihtsamaid argumente sellises väga täpses ja formaalses keeles ka välja mõelda. Siiski on vähegi keerulisemate arutelude hulkade keelde ümber tõlkimine paras vaev ning matemaatikud on esialgu veel leidlikumad uute tulemuste tõestajad kui arvutid. Järgnevalt näitame, kuidas mõnda matemaatilist objekti hulkade abil kirjeldada. Meie raamatu piires neil kirjeldustel küll suurt oluli- sust pole, kuid võibolla on lihtsalt põnev lugeda. Näiteks võib hulkade abil kirjeldada kõiki funktsioone [lk 64]. Ruutfunktsiooni – masinat, mis seab igale reaalarvule vastavusse tema ruudu – võime kirjeldada järjestatud arvupaaride hulgana: . Idee on siin mõelda, et iga arvupaari esimese liikmega seatakse vastavusse teine liige.
annaabi.ee 
