Elulugu ehk biograafia kirjeldab ühe inimese elu sügavuti. See hõlmab endas rohkemat kui informatsiooni sünnikuupäeva, elukoha või välimuse kohta. Elulugu räägib ühe inimese tervest elust ja maalib lugejale väga tõetruu pildi kirjeldatavast isikust. Selle kaudu saavad selgeks inimese iseloom, harjumused, huvid ja maailmavaade. Kuigi elulugu keskendub ühele isikule ning püüab teda ja temaga seonduvat võimalikult tõetruult edasi anda, peegeldub elulugudes ka selleaegne kultuur ning inimeste igapäevaelu. Seetõttu arvestatakse elulugusid kui ajaloo kohta kõnelejaid, mis aitavad ajaloo uurijatel läbi inimeste igapäevaelu kujutamise luua pilt ka selleaegsest ühiskonnast ja selles valitsevatest tavadest
ning on tervisele kasulikum kui kesklinnaõhk. Kuigi kesklinn on suhteliselt kaugel, on seda leevendatud bussiliiklusega. Liinid number 3, 5, 11, 19, 21 ja 22 sõidavad selles piirkonnas, Nisu bussipeatus asub kohe Ravila tänava ja Nisu tänava ristmikul. Nende liinidega saab sõita erinevatesse Tartu osadesse ning ka kesklinnaga on olemas pidev ühendus. Kohe üle Veeriku tänava asub koolimaja ning Tulbi tänaval lastehoid. Need asutused jäid küll kirjeldatavast piirkonnast välja, kuid on sellegipoolest olulised lastega peredele. Piirkond on rahulik ning elanikusõbralik, kõik tundub olevat käe-jala juures. Joon.1 Ridaelamud Veeriku tänava poolses osas Joon.2 Viilkatustega elumajad Rukki tänaval
sellega seotud. Head kirjeldust võib iseloomustada kui tervikut detailides. Tavaline kirjeldamise järjekord on selline, kuidas inimesed midagi vaatavad: alguses üldpilt, siis osad. Kirjeldada saab erinevatest vaatepunktidest. Tüüpilised vaatenurgad on tavapärane (otse), esiletõstev (alt üles), üleolevalt(ülevalt alla). Kirjeldada võib ka erinevat kauguselt: · Üldplaan- esitab kirjeldava üldiselt · Keskplaan- toob esile mingi osa kirjeldatavast · Suur plaan- tõstab esile detailid Kirjelduses peab vaatepunktide ja plaanide vahetus olema sujuv ja põhjendatud. Et arutluses ei oleks kirjeldamine liialt igav ja pasiivne, tuleks see muuta aktiivseks, rajades värvikatele detailidele, mis ei jätaks lugejat ükskõikseks. Kirjeldustel on arutluses eelkõige illustreeriv ülesanne ning seetõttu ei tohi nendega liialdada. Andmete kasutamisel : · Kontrolli andmete usaldusväärsust
põhjustav signaal levida lõpliku kiirusega (max valguse kiirus ) seega kulub lõpliku vahemaa läbimiseks lõpliku kiirusega ka lõplik ajavahe. Mis ongi lokaalsuse printsiip relatiivsusteoorias. Einsteini lokaalsus: 1935 aastal esitasid Einstein, Podolsky ja Rosen mõttelise eksperimendi mille eesmärgiks oli näidata, et kvantmehaanika pole täielik teooria. Eksperimendis kirjeldati kahest ühe lainefunktsiooniga kirjeldatavast nn. põimunud olekus elektronist koosnevat süsteemi, milles elektronid 1 ja 2 asuvad üksteisest eemalolevates ruumipunktides. Mõttelises eksperimendis oli kaks sisulist eeldust: esiteks, kvantmehaanika ennustused eksperimentide tulemuste kohta on tõesed ning teiseks, on võimalik konstrueerida katse milles garanteeritakse, et elektroni 1 mingi omaduse (nt. värvuse) mõõtmisel ei toimu elektron 2.e oleku mingisugust füüsikalist häirimist
Nende erinevus põhjustab kultuurides enim arusaamatusi. Näiteks kuulub puudutamine Eesti kultuuriruumis intiimse suhtluse juurde, kuid mõnes teises kultuuris võib olla osa sotsiaalsest suhtlemisest. 3. Stereotüüpsed kultuurierinevused 6 Stereotüüp on mingi grupi üldistatud kirjeldus, mis sõltub nii kirjeldajast kui kirjeldatavast. Kuigi enamasti suhtutakse stereotüüpidesse halvustavalt, siis tegelikult väljendavad need inimese püüdu maailma grupeerida ja mõista. Stereotüüpe kujundavad tegurid: · kaudne informatsioon; · isiklikud kogemused; · individuaalsed omadused; · etniline identiteet; · gruppidevahelised suhted; · erinevused kommetes; · geograafilised faktorid · jm. 4. Oma kultuuri prillid Paratamatult vaatleme me maailma enda kultuurist lähtuvalt
Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel. Lahte ümbritsevad lauged tasandikud (Miilmets, 1981). Joonis 1. Väljavalitud ala, piiritletud punase joonega, Läänemaal, Matsalu lahe idaosas (Maa-
suhtluse juurde, võib mõnes teises kultuuris olla sotsiaalse suhtluse osa. Ruumikäitumist on seostatud ka kultuuridimensioonidega. Individualistlike kultuuride esindajad vajavad enam ruumi enda ümber ning suhtuvad ruumipiiride rikkumisse väga tundlikult. Kollektivistlikumad inimesed aga eelistavad väiksemat distantsi. 2. STEREOTÜÜPSED KULTUURIERINEVUSED Stereotüüp on mingi grupi üldistatud kirjeldus, mis sõltub nii kirjeldatavast kui kirjeldajast. Ehkki enamasti suhtutakse stereotüüpide olemasolusse negatiivselt, ei pruugi neis olla midagi halba. Pigem väljendavad need inimeste püüdu maailma grupeerida ja seeläbi paremini mõista. Reeglina ei tekita negatiivsed stereotüübid konflikte, vaid vastupidi. Mida erinevamana või ohtlikumana vastaspoolt tajutakse, seda negatiivsemad on stereotüübid. Ühel hetkel aga hakkavad stereotüübid elama oma elu
õppides on otstarbekas neid seoste liike harjutada esialgu eraldi. Vastavalt seoste liigile eristatakse ka tekste: kirjeldusi ja jutustusi. Kirjeldavad tekstid iseloomustavad esemeid, isikuid, loodusnähtusi jne. Tegusõnad nimetatud tekstides väljendavad peamiselt seisundeid ja tunnuseid (olema, vahutama, susisema jne.). Nimisõnade hulgas on ülekaalus konkreetse tähendusega sõnad. Küllaltki palju kasutatakse omadus- ja määrsõnu. Kirjelduse aluseks on staatiline freim — kujutlus kirjeldatavast. Kasutatakse valdavalt paralleelseost, s.t. lausetes räägitakse ühest ja samast objektist. Jutustavad tekstid annavad ülevaate mingi sündmuse kulgemisest. Kasutatavad tegusõnad väljendavad peamiselt mingit tegevust või liikumist, mida iseloomustatakse verbi nimisõnadest laienditega. Teksti aluseks on dünaamiline freim-stsenaarium või stseen. Sidususe keelelised signaalid on leksikaalsed ja grammatilised. Kasutatavamad vahendid on järgmised:
peab olema olemas. *) Cogito ergo sum kahtlen, järelikult olen. * 1637 ta kirjutas teose, kus kirjutas neljast õige mõistuse kasutamise põhimõttest: -) 1. Tuleb vältida kõiki eelarvamusi ja tõesena tunnistama üksnes seda, mis on selgena ja arusaadavalt tunnetatav. -) 2. Keerulised probleemid nii palju kui võimalik osadeks jaotada. -) 3. Lihtsatelt objektidelt aste-astmelt ja samm haavalt keerulisemate juurde minna. -) 4. Kirjeldatavast süsteemist luua võimalikult laiaulatuslik loetolu. *) Ta uskus, et kui meil on õiged aktsioomid ehk kui me alustame kõige õigematest asjadest, siis on meil võimalik kõige parem tulemus saada ehk saada vastused kõigile küsimustele. * Kahtluse printsiip kõiges tuleb kahelda. -) Kui te võtate õunakorvi ja korraga tunnete mäda õuna lõhna, siis tuleb võtta ükshaaval kõik õunad ja vaadata, kas nad on terved või mädad ja viimased tuleb ära visata ning sama
· Keerulised probleemid niipalju kui võimalik kui kahtluse kaudu ei rajataks tagasi teed osadeks jaotada. välismaailma. · Lihtsatelt objektidelt aste astmelt ja sammhaavalt · Seda teeb Descartes jumalatõestuse kaudu. Ta keerulisemate juurde minna. jõuab välja ontoloogilise jumalatõestuseni. · Kirjeldatavast süsteemist luua võimalikult ulatuslik · Ideed võivad kas teadvusest enesest pärineda või loetelu. siis olla mingi kõrgema instantsi poolt meisse · "Arutlus meetodist" istutatud: · Need matemaatikast laenatud meetodid pidid · Jumalatõestus olema rakendatavad ükskõik milliste objektide · Jumala idee puhul langeb välismaailma võimalus kirjeldamisel
"Arutlus meetodist" (1637) - sissejuhatus kolmele teaduslikule uurimusele. 500 eksemplari, 200 jäi endale, aga 300 polnud ära müüdud. Õige mõistuse kasutamise juures: 1)tuleb vältida kõiki eelarvamusi ja tõesena tunnustada üksnes seda, mis on selgelt ja arusaadavalt tunnetatav (clare et distincte peripere); 2)keerulised probleemid nii palju kui võimalik osadeks jaotada; 3)lihtsatelt objektidelt aste-astmelt ja sammhaaval keerulisemate juurde minna; 4)kirjeldatavast süsteemist luua võimalikult ulatuslik loetelu. Need meetodid laenatud matemaatikast, rakendatavad ükskõik milliste objektide kirjeldamiseks. Eesmärgiks jõuda lihtsate loomuste juurde. Neist lausetest võiks tuletada kõik järgmised. Descartes'i "õunakorvi meetod". On korvitäis õunu. Sahvrist välja tõstes tunnete mädanenud õuna lõhna. Mis teha? Tuleb iga õun üksikult välja võtta ja üle vaadata. Kui on mäda, siis ära visata. Näide sellest, et kõiges tuleb kahelda
annaabi.ee 
