Feministlik kirjandusteooria on naisõiguslastele suure tähtsusega, sest rakendab ja arendab feministlikke väärtusi aidates sellega kaasa naiste ühiskondliku positsiooni paranemisele. Mina arvan, et feministlik kirjandusteooria on väga vajalik naiste õiguste eest võitlemiseks ja nende olukorra parandamiseks kirjandusmaastikul. Feministlikku kirjandusteooriat on kasulik tunda ja mõista, sest selle rakendamine kirjandustekstides aitab paremini mõista nii teksti kui ühiskonna olukorda üldse. 12 Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Elaine_Showalter http://en.wikipedia.org/wiki/Feminist_literary_criticism http://www.kristisiegel.com/theory.htm#feminism http://www.glbtq.com/literature/feminist_lit_theory.html http://www.geocities.com/Athens/Academy/4573/Lectures/feminism.html M. A. R
8(vt. Moodle ‘Kirjandus(aja)lugu’) 3. UUSHISTORITSISM: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid samuti kirjandusliku nähtusena. (Vt 6 Moodle’Uushistoritsism ja uus kultuurilugu’) 4.Ajalo tekstuaalsus ja tekstide ajaloolisus. 5. Ühiskonda mõjutavad võimustruktuurid sisalduvad nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides 6. KULTUURIUURINGUD: keskendub kultuurilise eneseväljenduse erinevatele aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid, mood, arhitektuur, muusika, massikultuuri erinevad nähtused. Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. 7. FEMINISTLIKKIRJANDUSTEOORIA: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu
taustaga, tekstide dateering, konteksti ja teksti vastasmõjud, ajalooline metodoloogia Uushistoritsism Tekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, aga ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid samuti kirjandusliku nähtusena Ajaloo tekstuaalsus ja tekstide ajaloolisus Ühiskonda mõjutavad võimustruktuurid sisalduvad nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides Feministlik kirjandusteooria Lähtepositsioon – sooline erinevus on kategooria, millele traditsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, seetõttu vajab kirjandus ja -kriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist Postkolonialistlik teooria Keskendub kirjandustekstide analüüsile maades ja kultuurides, mis on olnud Euroopa koloniaalvõimu all, nende mõjud, teisestamine, hübriidsus, mimikri.
Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Feministliku kriitika areng: Naistegelaste analüüs; Naiskirjanduse traditsiooni ja naiskirjutuse poeetika uurimine; Fookus soouuringutel – kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses; Erinevused – kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll sooliselt markeeritud kirjutamise ja lugemise mudelite juures, ka maskuliinsuse uuringute esiletõus kirjandusteostes. Postmodernismi oluline küsimus on küsimus võimust. Suurkorporatsioonide võim inimestele, kes nende heaks töötavad. Paljud inimesed võtavad antidepressante, mistõttu on nende käitumine ettearvatav. Erinevad ravimid annavad oma sümptomeid ja käitumismalle
2) Naiskirjanduse traditsiooni ja naiskirjutuse poeetika uurimine: E. Showalter, A Literature onf Their Own (1977) S. Gilbert ja S. Gubar, Madwoman in the Attic (1979), No Man's Land. Place of the Woman Writer in the Twentieth Century I-III (1988-1994), (Felski "Beyond Feminist Aesthetics" (1989) Écriture féminine, naiskirjutus (Hélène Cixous, "Meduusa naer", 1975), Julia Kristeva, Luce Irigaray 3) Fookus soouuringutel: kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses 4) Erinevused: kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll sooliselt markeeritud kirjutamise ja lugemise mudelite juures, ka maskuliinsuse uuringute (i.k. Critical studies of men and masculinities) esiletõus kirjandusteaduses Küsimused Milline on kirjanduse roll soo ja seksuaalse sotsiaal-kultuurilises konstruktsioonis? Millist reaalsuse representatsiooni kirjandusklassika meile pakub? Kelle vaatepunkti neis teostes edastatakse
Showalter, A Literature onf Their Own (1977) S. Gilbert ja S. Gubar, Madwoman in the Attic (1979), No Man’s Land. Place of the Woman Writer in the Twentieth Century I-III (1988-1994), (Felski “Beyond Feminist Aesthetics” (1989) Écriture féminine, naiskirjutus (Hélène Cixous, “Meduusa naer”, 1975), Julia Kristeva, Luce Irigaray 3) Fookus soouuringutel: kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses 4) Erinevused: kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll sooliselt markeeritud kirjutamise ja lugemise mudelite juures, ka maskuliinsuse uuringute (i.k. Critical studies of men and masculinities) esiletõus kirjandusteaduses Küsimused Milline on kirjanduse roll soo ja seksuaalse sotsiaal-kultuurilises konstruktsioonis? Millist reaalsuse representatsiooni kirjandusklassika meile pakub? Kelle vaatepunkti neis teostes
Harud Kirjanduslugu – paigutab tekstid kirjandusloo ja ka kultuuri konteksti, periodiseerib, suhestab teksti ajaloolise taustaga, dateerib, uurib konteksti ja teksti vastasmõju. Uushistoritsism: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid kirjandusliku nähtusena. !Ühiskonda mõjutavad võimustruktuurid sisalduvad nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides Kultuuriuuringud: keskendub kultuurilise eneseväljenduse erinevatele aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid, mood, arhitektuur, muusika, massikultuuri erinevad nähtused. Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. 2 Feministlik kirjandusteooria: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus
ühiskonnas. Fem. kirjandusteooria alused: * kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel ideoloogial: meeste kirjutatud, meessoost peategelased, suunatud meessoost lugejale) * kirjanduse hindamine: traditsiooniliselt maskuliinsed eeldused, huvid, mõtteviis Fem. Kirjandusteooria arengujooni. Algselt uuriti naistegelaste kujutamist kirjandusteostes, võimusuhete kujutamist, meeskriitikute suhtumist naiste loomingusse. Hilisemal ajajärgul liikus fookus naiskirjanduse uurimisele. Vaadeldi, kuidas on kirjandustekstides soolisust markeeritud, milline on soolisuse roll kirjanduses üldse. Mida uurib kirjanduses feministlik kirjandusuurija (küsimused, vt. viimane slaid). *kas naised kirjutavad/loevad teisiti kui mehed? *kas naiskirjanduse keelekasutus on meesautorite omast erinev? *kas ja mille poolest erinevad erinevate naiskirjanike teosed üksteisest? *milline on kirjanduse roll soo ja seksuaalsuse sotsiaal-kultuurilises tähenduses?
) Kõige olulisem suund kirjanduslugu: jaotus perioodideks, tekst suhtes ajaloolise taustaga, tekstide dateering, konteksti ja teksti vastasmõjud, ajalooline metodoloogia. UUSHISTORITSISM: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid samuti kirjandusliku nähtusena. UUS KULTUURILUGU Ajaloo tekstuaalsus ja tekstide ajaloolisus. Võimu ühiskonnas on näha nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides KULTUURIUURINGUD: keskendub kultuurilise eneseväljenduse erinevatele aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid, mood, arhitektuur, muusika, massikultuuri erinevad nähtused. Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. FEMINISTLIK KIRJANDUSTEOORIA: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, sellest lähtuvalt
Lavale ilmub näitleja kehastatuna. Tänapäeval on tegelane olulisem kui tegevus (antiigis vastupidi). Tegelane on nii fiktsionaalne olend, kellele kaasa elada, tegelaskonna süsteemi ja näidendi põhistruktuuri moodustaja kui ka osa tekstimaailmast, poeetiline element kunstilises tekstis (keelekasutus, abstraktne tegelaskuju, mask vm). Tegelase loomist ja tõlgendamist mõjutavad · Tõlgendused varasemas lavatraditsioonis ja kirjandustekstides · Tegelase prototüüp ajaloolise inimesena Tegelaskontseptsioonid suurimad raamid, mille järgi tegelased üles ehitatakse: · Personifikatsioon tegelane, kes esitab abstraktset ideed, nt Voorus või Rikkus. Pärinevad enamasti kiriklikust kultuurist, hilisemast vähem. · Mask commedia dell'arte tegelaskuju. Üks keerulisemaid tegelaskujusid. Suured puust nikerdatud maskid. Paljude tunnustega tegelased, millest paljud olid publikule teada. Süzee liikus edasi, aga valmis
Russow kritiseerib oma tekstides prassimist ja liigjoomist. Tema meelest on alkohol põhjus, miks venelased tungisid siinsetele aladele ning miks Liivi sõda algas – karistus pattude ja lodeva elu eest. Enamasti on alkohol halb, aga teoses „Koguja“ on kirjas, et vahel võib veini ka juua. Vein tõstetakse seal igapäevaseks oluliseks vajaduseks vee, vilja ja õli kõrval. Kristlikus õpetuses on armulauavein. Siiski toonitatakse piiblis alkoholi mõõdukat joomist. Vanemates kirjandustekstides tuuakse alkoholi kahjulikkusest kõnelema kirikuõpetaja. Kirikuõpetaja kui tegelane lisab veel oma hoiatuse ja patuidee. Ta esindab kiriku seisukohta. meditsiiniline diskursus, Piiblis on ka toodud veini ravitoime, kus seda soovitatakse vee asemel (sest vesi oli lõunapool reostunud, ebakvaliteetne). 19.saj keskel rääkisid paljud meditsiiniharidusega kirjanikud alkoholi kahjulikkusest, hoiatasid selle eest. Teemast kõnelemisel kasutatakse spetsiifilist arstiteaduslikku
annaabi.ee 
