ja suhtes sellega. Rõhk sellel, kuidas kirjandusprotsessis toimub eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. ● Miks uurida kirjandust ? Kirjanduse uurimise eesmärk on saavutada täielikum, kvaliteetsem, ja rahuldavam käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Kirjandus hakkas vajama vahendamist, tõlgendamist, seletamist jne. ● Mis on kirjanduskriitika (sh kirjandusteaduslikud käsitlused) otstarve ? Kirjanduskriitika- hinnangu andmine, kritiseerimine, kirjandusteose seletamine, konkreetse sõnakunstiteose uurimine ja analüüs ● Mis on tõlgendamine ? Kitsas tähenduses:teksti keeleliste tähenduste määratlemine, fookus kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel. Laiemas tähenduses: kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine, nt žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele.
Rahva Muuseum, Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool Tartu ülikoolis [1919], etnograafia dotsentuur ja professuur... · Eelistatumaks meetodiks 20. sajandil oli soome koolkonna metoodika, eriti uuritakse vana rahvalaulu. Meetodite kujunemine: · soome ajaloolis-geogr meetod (teemade suzeede levik) · võrdlev usundilugu · psühholoogiateadustele tuginevad meetodid (Semper) · kirjandusteaduse alused · kirjandusteaduslikud meetodid (Annist) · eksperimentaalsed välitöömeetodid 4 · NL aeg filoloogiline suund. · Tüpoloogiline meetod · Tekstikriitika Viimased 2 rajanevad soome koolkonnale: võrdlevad ja sisukesksed 30ndatel etnoloogiline uurimine (Loorits, Tampere) 1940-80ndad filoloogiline suund (tüpoloogia) 90ndatel KONTEKSTIKESKNE uurimine tekst saab tähenduse alles
romaan, novell, jutustus. Positivistlik kirjandusteadus. muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks.” Hermeneutika. Kirjanduse psühholoogilise analüüsimise (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 93jj) võimalused. Kirjanduse käsitlemine sotsioloogilisest aspektist. Strukturalism. Semiootika. Uuemad kirjandusteaduslikud suunad: „Inimkonda ajaloolist olemasolu on saatnud kunst. Elatist poststrukturalism, dekonstruktsioon, feministlik kirjandusteadus hankides, võideldes oma elu eest [...] on inimene ikka leidnud aega jt meetodid. kunstiloominguks, on tajunud selle vajalikkust. Ajaloo eri aegadel
Sisu tutvustus Tuntud inglise autori hoiatav kujutlus ühiskonnast, kus räägitakse vene-inglise segakeelt ning võimutsevad noorukite jõugud. Peategelane Alex on omamoodi üksikisiku vägivalla kehastus, ning talle vastandatakse riiklik, seadustatud vägivald. Inglise kirjanik ja helilooja Anthony Burgess (kodanikunimega John Anthony Burgess Wilson, 19171994) on kõige tuntumaks saanud just oma romaaniga «Kellavärgiga apelsin», kuigi tema avaldatud raamatuid on mitukümmend, lisaks veel kirjandusteaduslikud käsitlused, loengud, sümfooniad, balletid ja ooper. Võib-olla oli selline erakordne viljakus tingitud ka sellest, et 1959. aastal avastasid arstid tal ajukasvaja ning pidasid tõenäoliseks, et tal on elada jäänud vaid aasta. Seda allesjäänud aega, mis kujunes hoopis 35 aasta pikkuseks, kasutas kirjanik ära täiel määral. Käesoleva, originaalis 1962. aastal ilmunud ja peagi kultusromaaniks kujunenud romaani
käigu vastu. Meetodid 1. Kirjanduslikule tekstile võib läheneda intuitiivselt, aga ka metoodiliselt. Milliseid eeliseid võiks pakkuda metoodiline lähenemine? Tulemused võivad olla süstemaatilisemad, ühel alusel ehk paremini võrreldavad. Liigutakse n-ö madalamalt meeleliselt astmelt kõrgemale. Tulemus või analüüs on paremini formuleeritud. (Vaba assotsiteerimine on ootamatu/prognoosimatu) 2. Millistesse rühmadesse jagunevad kirjandusteaduslikud meetodid? 1) Autorist lähtuv (nt positivism autori elulugu) 2) Tekstist lähtuv (strukturalism aluseks teksti ülesehitus) 3) Lugejast lähtuv (retseptsiooniuuringud mis teos oli mingil ajal populaarne) 4) Kultuurilisest kontekstist lähtuv 3. Interpreteerides võib liikuda nii ,,üksikult üldisele" kui ka ,,üldiselt üksikule". Milles seisneb nende lähenemisviiside peamine erinevus? Rõhk, millele uurimus asetatakse.
intensiivsem; tõmbab rohkem tähelepanu enda toimimisele[rütm, sõnakasutus]) • kirjandus kui funktsioon (väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud) • kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt (kunst kunsti pärast, kirjutajal endal on sellega eesmärk, kuid see ei pruugi olla eesmärk kellelegi teisele) • kirjandus kui intertekstuaalne konstruktsioon (kirjandusteos suhestub teiste tekstidega) Miks uurida kirjandust? Mis on kirjanduskriitika (sh kirjandusteaduslikud käsitlused) otstarve? • Kirjandust peab uurima, et saada täiuslikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. • Kirjanduskriitika otstarve on kirjanduse üle arutada, kritiseerida, anda hinnang, kuid ka teose seletamine (tähendus, vorm, esteetiline väärtus). Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned. • Lüürika (luule): sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, haiku.
lüürilistest tsüklitest väljakasvavat lüroeepikat. Sarnane küll romantika kuninga Ludwig von Tieckiga, on Kangro siiski pigem goetehlikult universaalne kirjandusvaim, kelle loomingust üldse, aga ka ta luulest eraldi annab liigiideede tervikust lähtuv käsitlus advekaatsema ülevaate kui näiteks ainult lüürikale keskendumine. Kangro luulejõel on oma pind, sügavus ja põhi kui metaforiseerida kirjandusteaduslikud mõisted ,,lüürika", ,,dramaatika" ja ,,eepika" nende hierarhias. Püüdes ennekõike voolu tabada, on raske iga piiska eraldi võtta, kuid kui mõnda neist siiski üksikult vaadelda, siis kõnekäänu järgi ,,nagu kaks tilka vett". Sest iga piisk sellest veest peegeldab teist, kolmandat ja kõiki kokku. Keele ilmekas voolujoon võimaldab Kangro luulet pisut teisiti periodiseerida kui tavaks. Nimelt keele mõttes on Kangro esimene luuleperiood võrukeelne, on seda õieti ilma
Raamatuloendus püüti teada saada, palju on eestlasel keskmiselt kodus raamatuid (peres keskmiselt ~300 raamatut). ,,Loodus" andis välja Kroonist romaani, mis oli kehval paberil ja ebakvaliteetses köites. Samal aastal anti välja ,,Kalevipoja" uus luksustrükk. Intensiivseks muutus ajalehtede ja ajakirjade väljaandmine. Kirjanduslikult olid olulisemad ,,Looming", ,,Varamu" (mõistetav ka lihtlugejale), naisteajakirjad ,,Maret" ja ,,Kirilind". Olulisemad kirjandusteaduslikud ajakirjad olid ,,Eesti Kirjandus" ja ,,Akadeemia". Palju erinevaid kirjastusi. Noor-Eesti algupärane eesti kirjandus. Loodus andis välja entsüklopeediasarja ,,Maailma maad ja rahvad"; Dostojevski kogutud teosed; ,,Eesti rahva ajalugu"; Nobeli preemia sari; Looduse lasteraamat; saro Looduse kuldraamat Eesti algupärane romaanikirjandus jne; Looduse kroonine romaan. Loodus korraldas palju kirjandusvõistlusi. 29.Muusika- ja kunstielu I vabariigi ajal (olemus, esindajad) -
Loorits, Viidalepp, Tampere (vaata 16.09) Uurimismeetodid: · Soome koolkonna e ajaloolisgeograafiline meetod: uurib võrdlevalt rahvaluuletekstide omavahelist seotust, suured rahvaluulekogud, range meetod (st välistab sarnaste tekstide juhusliku kokkulangemise), tuleb üles kirjutada kogumise aeg ja koht, tekkisid levikukaardid, laenuteooria. · Võrdlev usundilugu · psühholoogiateadustele tuginevad meetodid (Johannes Semper) · kirjandusteaduslikud meetodid (August Annist) · eksperimentaalsed välitöömeetodid (Herbert Tampere) Peamised uurimisküsimused: · lauliku tähtsus laulu esitamisel · pärimuslik protsess · diskussioonid tänapäeva folkloori üle 7. Rahvaluule staatilise ja dünaamilise käsitluse põhimõtted. Mõiste ,,rahvaluule faasid" Rahvaluule definitsioonist lähtuvalt on rahvaluule pidevalt ajas muutuv. Eduard Laugaste jagab selle kolmeks faasiks: 1
Tuglas: elu kui orjus või vangistus, inimese heitlus siin- ja sealpoolsete jõududega, protest kristliku alalhoidlikkuse vastu. 24. G. Suitsu luule Gustav Suits on teine oluline nooreesti liikumise seotud tegelane Tuglase kõrval. Sünnib Tartumaal, Võnnus. Algharidus Tartus, ülikoolihariduse saab Helsingi ülikoolis. Elab ja töötab üsna pikalt Soomes. 1922 tuleb Eestisse tagasi. Kirjandusprofessor Tartu Ülikoolis. Looming tinglikult jagada kaheks: ilukirjanduslikud tekstid ja kirjandusteaduslikud tekstid. Tingliku kolmanda kategooria moodutavad kirjutised erienvatel ühiskondlikel-poliitilistel teemadel. Ärkamisaja loodud luulekeel. Suitsu erilisus seisneb selles, et ta väga selgelt eemaldub 19.sajandi lõpu eesti luule keelest. Loomingus tugev isamaa kontseptsioon. Ärkamisaja naiivse ja primitiivse väljenduslaadi kõrval on Suitsu tekstides märgata vormitundlikkust ja ka erineva ainese süvendatuva käsitlus. Esimene luulekogu: „Elu tuli“. Luuletus „Vanemuise kannel“
Oskar Loorits (1900 1961): - 1926 kaitses väitekirja Liivi rahva usund - 1927 ERA juhataja ja ülikooli õppejõud - 1944 läks Rootsi Richard Viidalepp (1904-1986) - Jutustaja/jutustamise uurimused - tavaõigus Herbert Tampere (1909-1975) 19. september Folkloristikapõhimõtete uuenemine 20. sajandi viimasel veerandil, 21. sajandi alguses Uute meetodite otsingud: - võrdlev usundilugu - psühholoogiateadustele tuginevad meetodid (J. Semper) - kirjandusteaduslikud meetodid (A. Annist) - eksperimentaalsed välitöömeetodid (H. Tampere) Pärast IIMS Nõukogude aeg: keskne tüpoloogiline meetod: - lähtumine geograafilis-ajaloolisest meetodist eeldatakse tekstide genuiinse seose olemasolu, selle leidmiseks rakendatakse endiselt ,,samade" tekstide võrdlemist - eemaldumine geograafilis-ajaloolisest meetodist o nn algteksti ei rekonstrueerita, võetakse kasutusele mõiste ,,arhetüüp" (eeldatav algvorm)
Nüüdsel ajal vajab kirjandus vahendamist, tõlgendamist, populariseerimist, elushoidmist. Kirjanduskriitika ja kirjandusteadus. Lad.k criticism igasugune kirjanduse üle arutamine. E.k kriitika pigem raamatuarvustus, akadeemiline sfäär seega kirjandusteadus. Kirjanduskriitika ei ole ainult (või eelkõige) hinnangu andmine, kritiseerimine, vaid ka kirjandusteose seletamine (tähendus, vorm, esteetiline väärtus). 3.1. Mis on kirjanduskriitika (sh kirjandusteaduslikud käsitlused) otstarve? Kirjanduskriitika ei ole ainult hinnangu andmine (või eelkõige) hinnangu andmine, kritiseerimine, vaid ka kirjandusteose seletamine (selle tähendus, vorm esteetiline väärtus jne). Wellek & Warren ,,Theory of Literature": Kirjanduskriitika on konkreetse sõnakunstiteose uurimine ja analüüs (kriitika laiemas tähenduses, mitte kui raamatuarvustus). Matthew Arnold ,,The Function of Criticism at the Present Time": Kriitika on
annaabi.ee 
