50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KarinaTr
Õppematerjali autor
.......................................................... 19 2.3.3. Küsimus 5.1. Populaarseimad ajakirjad ...................................................................... 20 2.4. Kohustuslik kirjandus ......................................................................................................... 22 2.4.1. Küsimus 6. Sisukokkuvõtete levik .............................................................................. 22 2.4.2. Küsimus 7. Kohustusliku kirjanduse lugemisharjumused........................................... 23 2.4.3. Küsimus 8. Probleemid kohustusliku kirjanduse saadavusega ................................... 24 2.4.4. Küsimus 9. Kohustusliku kirjanduse huvitavaks pidamine......................................... 24 2.4.5. Küsimus 10. Meeldinud kohustuslike raamatute nimetamine..................................... 26 2.4.6. Küsimused 11 ja 12. Kohustusliku kirjanduse vajalikkus..............................
Nagu ütlevad C.Castaneda sõnad: "Arusaamine on kõige alus, ja kui see muutub, muutub ka maailm." 14 Kirjutaja peab alati mõtlema adressaadile, kellele ta kirjutab. Looma suhte, arvestades lugeja eripäraga, mida too võiks oodata. Vaid nii õnnestub kommunikatsioon. Kui kirjutaja arvestab lugejaga ja lugeja püüab mõista kirjutajat, ent pingutama peab enam kirjutaja, siis on suhtlemine kirja teel võimalik. 12 H. Hesse, Raamatute lugemisest. Kirjanduse kõnetus. Töövihik II osa. Tallinn: Avita, 2004, lk 8. 13 K. Poom-Valickis, Märgist mõistmiseni. - Kooruke I. Tallinn: Sulemees, 2002, lk 41. 14 K. Tani-Jürisoo, Koolist ja mõttemudelist. - Kooruke I. Tallinn: Sulemees, 2002, lk 6. 16 2.1.2. Lugemine ja ülelugemine 15
paratamatu, sest tsaristlikust tsensuurist olenevalt olevikku paljastada ei saanud, seega tuli paljastada olevikku mineviku kaudu. Vilde oli loomult sotsiaalkriitiline kirjanik ning tema triloogiat võibki nimetada sotsiaalkriitiliseks kirjanduseks. Kindlasti ei saa Vildet kõrvutada Saali, Järve ega Bornhöhega, kelle ajaloolised teosed olid pigem ajaloolis-romantilised seiklusjutud. Vilde aga ei rõhunud romantikale ega seikluslikkusele. Vilde ajalooline triloogia oli tollases hetkes eesti kirjanduse senise arengu väljapaistvamaid saavutusi, ja seda nii kunstilise kandvuse, ainekäsituse kui ka karakterikujutuse poolest. Triloogia oluliseks väärtuseks sai rahva vabadusiha esiletoomine. (1) Kui ebasoodsates tingimustes pidi Vilde ajakirjanikuna oma teoseid kirjutama, sellest vestab ta ise aastate pärast nördimusega järgmist: ,,Suurem osa minu romaane ja novelle on öösiti kirjutatud, ja pealegi nõnda, et täna öösel
Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdistusi.
Läheb lahti sellest, et enne noor NL kirjandusteadlane avaldab Hermelini nime all paroodia ajalehes "Sirp ja vasar" kus parodeerib noorte autorite loomingut. Kirjutatud nii, et selgelt on seal äratuntavalt Krossi, Ellen Niidu ja Ain KAalepi looming. Kriitik Mart Mäger, kes julgeb midagi öelda. 68ndal eksistentsialismi poleemika: ilmne see, et avalikku vaba dialoogi võimalust pole, kui on, siis piiratud viisil. Selgelt näha, et käib üleüldine noore kirjanduse tümitamine, vastulauseid tuleb vähe või on laveerivad. Kõige kuriossem on võtmeküsimus vabavärsi kohta: kas NL Eesti luuletaja tohib vabavärsis kirjutada. Kui poleemikal positiivne tulemus, siis see on see, et kuigi seda ametlikult välja ei öelda, on poleemika lõpus selge, et võib vabavärsis kirjutada. Vabavärssi tuelb ka edaspidi. Kõige lihtsam appelleerida 20ndate Vene kirjanduses. 20ndate analoog aitab. Negatiivsed tulemused: kui selline
'' Ringide tegevusel oli vaimse sfääri määramisel väga suur roll, samuti ka poliitikas. Sel ajastul nt võrreldes tänapäevaga, vaimne tegevus mängis poliitika ja riikide kujunemise juures suurt rolli. See oli oluline ja selle vastu ei saanud. 18.sajandi kirjandus ¤ Valgustus on suurte murrangute periood. Paljud valgustuslikud autorid kirjutavad oma teostes kasvatusest ja haridusest. Nt Rousseau ,,Emilie". Üks valgustuse kandvamaid ideesid oli hariduse, seal hulgas ka kirjanduse viimine välja elitaarsest piiritletud seltskonnast. ¤ Valgustuse käigus luuakse uued esteetilised kriteeriumid. Valgustuslikes töödes on tihtipeale mited aspektid põimitud. Valgustuslikud vaated tungisid igasse eluvaldkonda. ¤ Sellel sajal muutus oluliselt ravusvaheliste kontaktide iseloom ja kõik arenguprotsessid kiirenesid. Sajandi vältel Euroopa ideeliste keskuste asukoht muutub oluliselt. Hariduslik ja kommunikatiivne tegevus tõi
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18
kes suri imikueas. Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama. Aasta enne autori harjutuskooli lõpetamist puhkes I. maailmasõda ning paljud koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke. 1915. aastal moodustas kirjanik oma sõpradega „esteetikaklubi“, kus hakati arutlema kultuuri, kunsti ja kirjanduse üle. Grupeeringu nimeks sai „Traumbude“ (Unistuste tuba?). Sealsed mõttevahetused olid kirjanikule suureks inspiratsiooniks alustamaks oma kirjanikuteed. 1916. aastal kutsuti kirjanik sõjaväkke, kus tema peamisteks ülesanneteks oli kaevikute korrashoid, punkrite ehitamine ning okastraattõkete rajamine. Samal aastal sai kirjanik rindel ka haavata (kokku viiest kohast) ning ta saadeti haiglasse. Kuigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid