· kõige harilikumgi asi muutub vaimustavaks, kui vaid seda varjata · teile meeldivad kõik inimesed, tähendab, te olete kõigi vastu ükskõikne · ainult vaimselt pankrottijäänud vaidlevad · sõnad,paljad sõnad, kui hirmsad nad on!neist pole pääsu. Ja ometi- missugune peen võlu neis peitub! · hinge saavad ravida ainult meeled, nagu meeli ravib ainult hing · Mida vähem elu vaevadest sõnu tehakse, seda parem.Inimsugu võtab end liiga tõsiselt. · TÄnapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. · Mehed abielluvad väsimusest, naised uudishimust: mõlemad pettuvad. · Nii palju on asju, mida me minema viskaksime, kui me ei kardaks, et mõni teine nad üles korjab. · Elu viivad edasi mitte põhimõtted, vaid isiksused · Olla armunud, see tähendab tõusta iseendast kõrgemale. · Elule vastu panna oleks täielik absurd. · I...
3. STIIL Minu stiil on täiesti seinast seina. Üldjuhul hea või väga hea, kord oli ka rahuldav. 3.1. Sõnavalik, sõna kordused, tarbetud täitesõnad. Kümnendas ja üheteistkümnendas klassis olin väga hädas sõnakordustega, viimases gümnaasiumi klassis tuleb mul küll igas kirjandis neid ette, kuid õnneks aina vähem. Tarbetu täitesõna, mida kasutan tihti on just. Millegipärast kirjutan alati, kas tihtilugu või tihtipeale, mitte lihtsalt tihti. Kuigi mitmeid kordi on minu kirjandites maha tõmmatud sõna võsuke, märkasin, et kasutan seda siiski edasi. 3.2. Sõnade järjekord lauses. Sõnade järjekorda lauses on minu kirjandites parandatud ainult paaril korral. NT: Tihtipeale inimesed ei lase end häirida ümbritsevatest inimestest, vaid teevad kõik, et olla parimad. Tihtipeale ei lase inimesed end häirida ümbritsevatest inimestest, vaid teevad kõik, et olla parimad. Öeldis on lauseliikmena II kohal. 4. ÜLESEHITUS
Huvitavaid mõtteid Erich Maria Remarque romaanist ,,Läänerindel muutuseta" Peategelane Paul Bäumer: · Me muutusime karmiks, umbusklikuks, halastamatuks, kättemaksuhimuliseks, jõhkraks ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka. · Meie ei murdunud, me kohandusime; meie kakskümmend aastat, mis meile nii mõndagi raskeks tegid, aitasid meid sel puhul. Kõige tähtsam oli aga see, et meis võrsus kindel ja praktiline ühtekuuluvustunne, mis rindel saavutas oma parima, mida sõda üldse on sünnitanud seltsimehelikkuse! · (A. Kropp: ,,Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud.") Tal on õigus. Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma vallutada. Me oleme põgenikud. Me põgeneme iseenda eest. Oma enda elu eest. Me olime kaheksateistkümneaastased ning hakkasime alles maailma ja elu armastama; kuid me pidime nende pihta tulis...
REFERENCING STYLE The following recommendations have been taken from The Standing Committee on Publications of the British Psychological Society, Suggestions to Contributors, Leicester: BPS, 1979. You should always follow these recommendations in your written work. The BPS journals use the author-date method of citation, that is the surname of the author and the year of publication are inserted in the text at the appropriate point, for example: Rabbitt (1970) compared reaction times... Or In a recent study of reaction times, Rabbitt (1970) found... Or In 1970, Rabbitt compared.. These methods enable the reader to locate easily the citation in the reference list given at the end of the report. If a work has two authors, cite both names in the text every time, e.g. Smith & Jones (1974). If a work has three or more authors, give names in full...
Oscar Wilde "Dorian Gray portree" "Kõige harilikumgi asi muutub vaimustavaks, kui teda varjata." "Iga haruldase asja taga leidub ikka midagi traagilist." "Tänapäev tunnevad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust." "Truud tunnevad ainult armastuse igapäevasust: ebatruud üksi tunnevad armastuse tragöödiat." "Ainuke vahe tujus ja elupikkuses kires on see, et tuju kestab pisut kauemini." "Noored mõtlevad tänapäeval, et raha on kõik. Ja vanemaks saades teavad nad seda." "Ainuke asi, mida inimene kunagi ei kahetse, on tema eksimused." "Mehed abielluvad väsimusest, naised uudishimust: mõlemad on pettunud." "Need, kes armastavad ainult kord oma elus, on tõeliselt pealiskaudsed. See, mida nad nimetavad lojaalsuseks ja truuduseks, seda nimetan mina kas harjumuse tardumuseks või kujutlusvõime nõrkuseks. Truud...
Eestlane ajaloo tõmbetuules Eestlane on pidevalt pidanud elama ja toime tulema erinevate muutuste ja raskustega. Kõige sündmusterohkeks osutus aga 20. sajand, mil toimus kaks suurt sõda ning Eesti iseseisvuse saavutamine. Eestlased, kes sündisid 20. sajandi algul pidid läbi elama Esimese Maailmasõja õudusi. Veidikenegi vanemad ja kogenumad mobiliseeriti. Vanurid, naised, lapsed ning vähekogenud jäeti taludesse. Sellest on juttu ka Mats Traadi romaanis "Tants aurukatla ümber", kus Mats Aniluige poegadest kõige noorem ning kogenematum poeg päris talu, kuna teiste poegade saatus viis nad talust välja. Teise Maailmasõja ajal saadeti veelgi rohkem eestlasi laiali. Need, kes olid nutikamad, põgenesid läände. Vähegi jõukamad küüditati ning talud jäid meestest tühjaks. Need, kes alles jäid, pidid täielikult järgima Nõukogude poolt ette antud eeskirju. 1940. aastal mobiliseeriti 55 000 eestlast punaarmeesse, aastal 1...
:Stiilivead Hoiatus!! Kaldkirjas laused on vigased ja toodu stiilivigade näiteks. 1. Poolikud, kohmakad, segase mõttega laused; ebakorrapärased laused (lause lõpuosa pole algusega kooskõlas): Unistused tulevikust, et tuleb aeg, mil inimesed hakkavad üksteist imetlema. Mehed, kes abistasid talu peremeest, olid jalas kummikud. Väike inimene õpib nägema ja armastama ümbritsevat. Armastama kodumaad. 2. Sõna- ja tüvekordused: Hüppaja hüppas hüppe. 3. Väärseos osalausete vahel: Jänesel on ilus saba, kes armastab porgandit süüa. Jänesel, kes armastab porgandit süüa, on ilus saba. Tuul keerutas lund teekäijaile näkku, mida oli öösel üsna rohkesti sadanud. Nad küsisid viisakalt, et kas nad tohivad meiege ühineda. 4. Vale sõnade järjekord lauses: Kui ma kohale jõudsin, inimesed kogunesid sündmuspaigale. 5. Ebajärjekindel ajavormide kasutamine: Ta elab suures viletsuses, kuid oli igati aus inimene. Koosolek...
Kodanikeühenduste ülevaade Eestis Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kolmas sektor on viimase aja arengute põhjal jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, ning puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing , sihtasutus ja seltsing kõiki kolme võib ühe sõnaga nimetada mitte...
Sõnavabadust võib kool sise-eeskirjadega piirata, arvestades eetika reegleid. Laimamine ja ropendamine kuulub samuti sõnavabaduse hulka, aga need on piiratud koduse kasvatusega.. Meie ühiskond peaks olema arenenud juba praeguseks vähemalt nii kaugele, et solidaarsus ja tolerantsus oleks sõnavabaduse kõrval olemas. Arutuid ja enesekeskseid aga ei pea ka riigi seadused. Mina, antud juhul kui õpilane saan väljendada oma sõnavabadust peamiselt kooli küsitlustes, kirjandites ja ülessannetes. Lõpukirjand on kontrollimaks minu silmaringi ja arusaamist maailmast, et me kõik ikka ühtmoodi ruudustiku piiridesse ära mahuks ja oma sõnavabadust arutult ei kasutaks. Avatud maailm, internet, võimaldab samuti kõigil, kaasa arvatud minul, väljendada oma arvamust kõigis eluvaldkondades. Põhiline viis kuidas ja kus saan ma enda sõnavabadust kasutada on aga sõprade ja tuttavate ring
näinud, see jutt võib olla väljamõeldis. Isegi kui on sellest mingisugused pildid, siis kuidas ma tean, et need pole fototöötlusega ümber töödeldud? Süvendes filosoofiasse, hakkad maailmaasju teise pilguga nägema/uskuma. Usun, et teine pilt on alati kasulik. On hea, kui inimesel on mitu maailmavaadet. Samuti on hea kui inimesel on asjadest mitu nägemust, sest oma nägemust saab igal pool tulevikus ära kasutada, nii oma kirjandites kui ka suhtlemisel teiste inimestega. Nii hakkavad ka teised inimesed asju teise pilguga nägema/mõtlema. (Näiteks kui ma räägin mõnele oma sõbrannale oma jääaja teooriast, siis hakkab ka tema mõtlema, mis siis lõpuks on tõde, aga usun, et seda me ei saagi teada. ) Mitme vaate jaoks ongi mulle filosoofiat vaja.
Ilmaütleva käände järgi ei kasutata koma. Stiil on suhteliselt nõrk. Palju on valet sõnastust ja sõnajärjekorda. Tavaliselt tuleb alus ja alles siis öeldis, kuid mina kasutan vahel neid vastupidises järjekorras. Tähtis on jälgida konteksti. Kõnekeelsetest sõnadest tuleb hoiduda nagu prükkar või telekas. Selle asemel on mõtekas kasutada sünonüümi või üldse lausestust muuta. Kellegil asemel on parem kasutada kellelgi. Sõnakordus on üks sagedamini esinev viga minu kirjandites. Teatud sõnapaaride kooskasutamine on vale, nagu tegevusega tegeledes, sest kaks samalaadse sõna tüve on järjestikku lauses, mis muudab ta kohmakaks ja halvasti loetavaks. Sõna peale kasutatakse, kui tahetakse öelda midagi ruumilises tähenduses, kuid sõna pärast on mõeldud kasutamiseks ajalises määratluses. Kui kirjutatakse raamatust on parem kasutada sõnu novell või romaan kui raamat. Sama sõnapaari või sidesõnaga algavaid lauseid tuleks vältida terve kirjandi vältel
aadamast asi nagu raamat, peab arvestama muutunud maailmaga ja sobituma elektroonilise meedia võrgulise maailmaga. Külastades iga päevaselt Jõhvi Keskraamatukogu võin väita, et noori inimesi jääb raamatukogueds aina vähemaks, rohkem käivad nad seal Interneti kasutamise eesmärgil. Lugemine annab inimestele palju uusi teadmisi ja tarkus, ning häi õpetussõnu. Mulle meeldib raamatuid lugedes välja noppida kõige huvitavamaid tsitaate, et neid hiljem kasutada oma kirjandites. Muinasjutuvestja H. Andersen on öelnud: ,, Raamatud on meie võlusilmad. Nad annavad teadmisi ja teavet, ning juhivad meid keerulisel ja konarlikul eluteel." Nendes sõnades on tõesti tõetera , kuna koolides surutakse õpilastele aina rohkem kohustuslikku kirjandust peale. See kõik on selleks , et arendada ja täiustada end. Aegade jooksul raamatud aina huvitavamaks muutunud , väga palju on juurde tulnud armastus ja seiklusromaane mida mulle väga lugeda meeldib. Kahjuks
Poliitika kuulub samuti virtuaalmaailma alla ja seega palju reklaamitakse erinevaid erakondasid. Paljud erakonnad lubavad midagi, inimesed lähevad valima, ilma et teaks millise erakonnaga tegemist on ja kas see erakond oma lubadusi ka täidab või hoopis teeb kõike vastupidi. Palju on ka internetis suhtlusportaale, nimelt skype ja MSN, mis iseenesest on tasuta suhtlemisviis ja seetõttu pole ka telefoniarved nii suured, kuid need kõik teevad midagi halba, teatud kõnekasutus võib omada kirjandites tuleviku puhul väga suurt mõju ning ka suhtlus välismaailmas muutub, inimene võib muutuda kinnisemaks ja eemalduda inimestest, kellega ta varem võis väga palju suhelda. Kokkuvõttes on internet ja virtuaalmaailm meile pooleldi hea ja pooleldi halb. Halbi asju ei ole küll nii palju, kuid need omavad meie elus tahest tahtmata mingisugust mõju ja head asjad muudavad meid paremateks inimesteks. Kuid siiski tuleks meeles pidada, et see on vaid virtuaalmaailm, mitte päriselu.
(teatud määral kordab) kogu eelpool arutletud teema. Võid rõhutada seal, et suutsid valitud teemat piisavalt kaitsta, põhjendada. Uusi, eelnevas töös mitte esinenud mõtteid või probleeme kokkuvõttes ei püstitata ega isegi mainita. LOOGIKA- JA SEOSEVEAD kirjandites * Sissejuhatuses mainitakse asjaolusid, millest hilisemas kirjandis juttu ei tehta, või kui tehakse, siis ebasobivas mahus, st mainimise tasandil. Alustuses esitatav materjal peab olema sobivates proportsioonides põhiosas käsitletud.
järjekorda millest kirjutad alustuseks, millest teisena jne. Kirjuta valmis sissejuhatus (äärmisel juhul võid seda ka hiljem teha). Alusta kavapunktide lahtikirjutamisega. Jälgi hoolega mõtete loogilisust, teemaga kattumist. Vaata, et ühelt kavapunktilt/mõttelt teisele üleminek oleks loogiline, et säiliks seos nende vahel. Ära unusta taandridu neid võib julgelt kasutada. Kirjuta kokkuvõte. LOOGIKA- JA SEOSEVEAD kirjandites * Sissejuhatuses mainitakse asjaolusid, millest hilisemas kirjandis juttu ei tehta, või kui tehakse, siis ebasobivas mahus, st mainimise tasandil. Alustuses esitatav materjal peab olema sobivates proportsioonides põhiosas käsitletud. * Sissejuhatuses esitatakse lausa pealkirjaga või ka põhiosas esinevaga vastuolus olevaid väiteid. Kokkuvõttes lisatakse uudne, seni käsitlemata idee, mis jääb justkui õhku.
pealkirjas on tuumsõna, mis annab mõttearendusele suuna. Tuumsõna abil saab hakata ka ainestikku koguma. Liiga üldsõnalise pealkirja puhul võib teema täpsustamiseks kasutada motot. See peab sisaldama ideed, mis aitab teksti paremini mõista. Kui selgesõnaline idee leidub juba pealkirjas, on moto tarbetu. Vahepealkirjadega saab teksti liigendada ja tuua esile sisulised üleminekud. Sellist võtet kasutatakse enamjaolt ajakirjandustekstides, kuid ka pikmemates esseedes ja kirjandites. Kirjandi sissejuhatus Sissejuhatusega äratatakse lugejas huvi käsitletava vastu, luuakse subiv meeleolu, juhatatakse lugeja teema juurde, antakse eelteadmisi. Selles puudub analüüs, nähtusid või probleeme lihtsalt nimetatakse, tutvustatakse mõnd levinumat seisukohta, pakutakse oma lähtekohta, püstitatakse põhitees, jutustatakse või kirjeldatakse midagi seoses järgneva analüüsiga. Sissejuhatuse lõplik variant on soovitatav kirjutada viimasena, et vältida sissejuhatuse ja
õigus. Avalda arvamust vaid paari lausega. Parandajatele ei meeldi eelarvamuslikud kirjandid. · Ole sina ise. Leia oma orginaalsus. Kirjutades kirjandit otsi välja see, mis teeb sinu kirjandi sinu kirjandiks. Igas kirjandis on midagi originaalset, aga iga inimene kirjutab siiski oma stiili ning iga inimene kirjutab alati sama teemat. Sellega ma mõtlen seda, et iga inimene rõhutab samu asju kirjandites. Igas kirjandis, mis ta kirjutab, on mingi väike osa sama. Leia see osa ning arenda seda, sest sel teemal oskad sa kõige paremini kirjutada. · Viimasel päeval enne eksamit pane käest ära kõik materjalid! Viimasel päeval enne eksamit puhka. Mine käi kalal või sõpradega väljas (niimoodi, et jõuad õigeaegselt siiski eksamile). Tee midagi sellist, mis võtab mõtted täielikult kirjandilt eemale
· Liitsõna on kõige õigem poolitada liitekohalt (näiteks vana-ema, vorsti-nahk). · Võõrsõnu ma ei poolita, kui vähegi võimalik. Mõningaid stiilivigu: · kui soovin sulgudes lausele midagi lisada, siis enne sulge ei ole punkti, sulgude sees algab lause väikese tähega ja lauselõpupunkt on väljaspool lõpetavat sulgu. Näide: Elame suures vaesuses (kui seda üldse eluks nimetada saab). · Mitte liialdada sõnaga "probleem" (kirjandites sageli kasutatav viga) · "arvama" pole alati "leidma" sünonüüm! · Vältida nn poolikuid mõtteid: nt Ta oleks tahtnud ära minna. Ja hästi kaugele. Kust keegi teda ei leiaks. = õigem on eelistada korralikult seotud liitlauset samade mõtete väljendamiseks. · mitte kasutada sõna "asi" abstraktsete nähtuste kohta (nt: Õudust äratav asi nagu sõda...; Valetamine on asi, mis kõiki ärritab jne)
Veel üks teema on andekdootlikud lood, sellised novellid, kus on mindudki välja puändi peale. ,,Surmamõistetu". Tegevus toimub ühes Euroopa väikeriigis. Mõistetakse surma üks kurjategija, seal riigis on timukad. Pannakse vanglasse ja määratakse eluaegne vangistus. Hakkab riigi raha sööma. Kuidas vabaneda sellisest tülikast vangist, sellele on üles ehitatud kogu see novell. 3. O. Wilde elu ja looming 1854-1900. Aforismidest võib kasutada kindlasti midagi oma kirjandites. Omalaadne kalliskivi Inglise kirjanduses. Tal omapärased mõtted, meeldis oma teostes väga palju paradokse pilduda ja oma elus väga palju ütleda sellist, mis sokeeris ja epateeris. Kui Ameerikasse sõitis ja tolliametnik küsis, et kas on midagi deklareerida. Wilde vaatas ülevalt alla ja ültes, et pole midagi muud delkareerida peale oma geniaalsuse. Tema on öelnud, et elu mõte on kunstis ja kõige olulisem maailmas on ilu. Elab 19. Sajandil ja jälestab seda. Ülteb, et 19. Sajand on
«ilmekusele» ja interpunktsioonile. Teemad olid samad, mida taoliste südmuste puhul olid valgustanud juba nende emad, vanaemad ja kahtlemata kõk nende naissoost esivanemad kuni ristisõadeni. Nende hulka kuulusid «Sõrus», «Mäestused mö odunud pävist», «Usk ajaloos», «Unistuste maa», «Kultuuri eelised», «Poliitilise valitsuse vormid; võdlused ja vastandamised», «Melanhoolia», «Lapsearmastus», «Süame igatsused» jne. jne. Üs domineerivaid jooni neis kirjandites oli rõutatud melanhoolia; teine --peente keelendite pillav ohtrus; kolmas --tendents kõvupidi sisse tirida eriti hinnatud sõu ja lauseid, kuni need olid täesti äa kulutatud. Ja üs iseäasus, mis neile oma pitseri vajutas ja neid moonutas, oli igavene ning väjakannatamatu moraalijutlus, mis liputas oma kõerat saba iga kirjandi lõus. Üskõk millist ainet ka käitleti, seda pü uti ajusid pingutades sellisesse valgusse vä anata, et
annaabi.ee 
