kitsaskohtade likvideerimine- raskustest ülesaamine Auto sooritab vasakpööret.- Auto pöörab vasakule. Paraneb rahva materiaalne kindlustatus. Paraneb rahva aineline kindlustatus Teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.- valvab juhatuse tegevuse järele. Vormistage avaldus.- kirjutage (vormikohane) avaldus Seisab oma ülesannete kõrgusel.- saab edukalt hakkama. 3. Millise stiilimärgendiga on tähistatud järgmised sõnad? Lisage nende kirjakeelne vaste. Porte- <7> ARGI poort ajalehesaba ARGI: ajalehejärjekord; ajalehe põnevuslooga lõpuosa ametipost- ARGI ametikoht kevadeti- ARGI Ka kevaditi sõiduki tehniline pass- ARGI (registreerimistunnistus) tööst viilima- ARGI kõrvale hoidma, looderdama 4. Leidke nende sõnade ühisjoon. Lisage sõnade tähendus. 2 Kärner- VMO aednik Aeroplaan- VMO lennuk Antvärk- VMO käsitööline, ametimees
loominguline käekiri > loomelaad kitsaskohtade likvideerimine > raskustest ülesaamine Auto sooritab vasakpööret. > auto pöörab vasakule Paraneb rahva materiaalne kindlustatus. > paraneb rahva vara kindlustatus.? Teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. > valvab juhatuse tegevuse järele Vormistage avaldus.> kirjutage (vormikohane) avaldus Seisab oma ülesannete kõrgusel.> saab edukalt hakkama 3. Millise stiilimärgendiga on tähistatud järgmised sõnad? Lisage nende kirjakeelne vaste. Porte > poort ajalehesaba > ajalehejärjekord ametipost > ametikoht kevadeti > kevaditi sõiduki tehniline pass > sõiduki registreerimistunnistus tööst viilima > tööst kõrvale hoidma 2 4. Leidke nende sõnade ühisjoon. Lisage sõnade tähendus. Need sõnad on tähistatud õisis tähisega VMO. See tähendab, et tegemist on vanamoeliste sõnadega. Kärner > aednik aeroplaan > lennuk
vanamatega jooksvalt suheldakse. Kui suhtlus on tihe ja mõlemapoolselt toimiv, siis pole põhjalikumaid kokkuvõtteid vaja teha kuigi tihti. Alates üheksandast klassist minnakse üle numbrilisele hindamisele. Hinnanguid antakse edasi kuni viimase kooliastme lõpuni. Numbriline hindamine on sarnane tavakooli hindamissüsteemile: hinded 1-5ni. Igale hindele annab õpetaja põhjaliku hinnangu, miks õpilane on oma hinde vääriline. Iga õppeaasta lõpus saadakse kirjakeelne tunnistus, kuhu iga aine õpetaja on midagi konkreetse õpilase kohta kirjutanud ning tema arengut iseloomustanud. kokkuvõte. Meie koolist ellu astuv noor inimene on loova mõtlemisega, utugeva enesetunnetsega, emotsionaalselt intelligentne, viisakas ,austav nii enda, kui teiste suhtes, hooliv, heatahtlik, tajub maailma ja ennast kui ühtset tervikut, hindab ilu, puhtust ja korda, väärtustab elu, hoiab loodust, tunneb enda väärtust, armastab ennast ja teisi enda ümber,
Koostas: Meris Tammik ([email protected]) KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST kui kultuuride mõttes. See sisu tuleb tegelikult igapäeva küsimuseks kõigil kultuuri loojatel ja kajastajatel. Iga päev olemegi sellel ,,ristil", ristteel, oma tegemistega, milles on palju kihte. Et nende kihtidega toime tulla, on veel üks oluline mõiste ja tegevus aktualiseerimine. Tähelepanuväärne on, et Eestis on kirjakeelne teave olnud kättesaadav juba väga pikka aega ning erinevalt paljudest teistest maadest, kus aktiivseks kirjasõna lugejaks oli eliit, on Eestis juba 1820st aastast tellitud emakeelseid ajalehti igasse külla, käidi koos lugemas ning teabe ja kursisoleku vajadus on Eesti rahvale omane juba sajandeid. See, et lihtrahvas on juba sajandeid ise kirjakeelt lugenud, on äärmiselt tähelepanuväärne ja haruldane! Aktualiseerimine. [ehk ,,olulisena tänapäevas esile toodud"]
puuduvad. Allatiiv • Konsonandi l pikenemine (-len > -llen) toimus lms algkeeles adessiivi eeskujul • -n kadus 14.-15. saj, samal ajal -ll > -l • Lõpuvokaal säilib siin lõpukaost hoolimata! Adessiiv • -lnA > -llA > -ll > -l • Funktsioon: murretes adessiivi-allatiivi kasutus varieerub. Ablatiiv • Häälikuseaduslikult peaks praegune ablatiivi lõpp olema –ld (-ltA > -lD); tegelik kirjakeelne lõpp -lt on tõenäoliselt analoogiamoodustis. OLULIST KOHAKÄÄNETE FUNKTSIOONIDE KUJUNEMISEST Uurali keelkonnale on iseloomulik kolmeliikmeline ja kolmeaspektiline kohakäänete rühm. Sise- ja väliskohakäänete eristamine on läänemeresoome keeltele iseloomulik nähtus, mis kujunes välja läänemeresoome algkeeles. Läänemeresoome algkeele eelsetes keelevormides oli olemas ainult üks
Kaplisnkis ja Vainola koostasid oma slängisõnaraamatu 2002-2003. aastal, seega peaaegu kümme aastat tagasi. Mai Loogi sõnaraamatut on mugavam käsistseda, kuna selles on antud sõnaderühmad teemade kaupa ning vajalike sõnade leidmine lihtsam. Kaplinski ja Vainola sõnaraamat on nii-öelda traditsiooniline, kus sõnad on tähestikulises järjekorras ning iga slängisõna on iseseisev üksus, millele lisatud kirjakeelne vaste. Töö lisana nr 2 on esitatud võrdlustabel sõnadest, mis leiti Loogi ja Kaplinski-Vainola sõnaraamatutest ning küsitluse vastustest. Küsitlus aitas aru saada, et släng on viimase 20 aasta jooksul märgatavalt muutnud. Muidugi kasutasid Mai Loog ning Kaplinski ja Vainola omal ajal tunduvalt suuremat uurimisgruppi ning töö oli põhjalikum ja materjali rohkem, aga siiski võib teatud järeldusi teha.
Materjali kogumine Nõuded keelejuhtidele: vanad, taust, et on sealt pärit; o sotsiolingvistika: lindistatakse kõiki ja vaadatakse nt ühe piirkonna keelekasutust. Vanusest ei lähtuta Murdepäevikud: koha kohta, keelejuhtide andmed: nimed, vanus, sugu, päritolu, haridus; keelenäited: lindistused foneetilises transkriptsioonis; Lindistused; Tõlkemeetod (tekst antakse ette ja palutakse tõlkida vastavasse murdesse. Iga keelejuht ei pruugi sellega hakkama saada, kirjakeelne tekst mõjutab), otsesed küsitlused (kindlad küsimused, mis võivad olla ka paberil. Parem meetod, kuna alustekst ei mõjuta), küsimustikud (võib ka paberil olla, suuliselt või kirjalikult vastata); Enne II MS käsitsi kirjutatud tekstid, hiljem lindistused. Materjali töötlemine ja säilitamine Eestis soome-ugri foneetiline transkriptsioon; Materjalid on kättesaadavad kogumikus “Eesti murded” ja murdekorpuses www.murre.ut.ee (alates 90ndatest);
· Oluline ka vähene haridus, vähene lugemus ja vähesed sotsiaalsed kontaktid · Eestis: 4/5 informantidest naised sest mehed rändavad tööasjus · vanemad inimesed, väheste kontaktidega, isa pärit samast külast, ainult maal elanud · Aja jooksul puhtad kohamurded nivelleeruvad, nooremad kõnelevad segatud keelt · Puhast murret ei kõnele enam inimesed, kes on EW ajal koolis käinud, sünnipiir ideaalis 1910. aasta · Põhjused: kirjakeelne kooliõpetus, massimeedia mõju, kirjakeele äraõppimine põhieesmärgina algas teadlik murrete mahasurumine; koolis hakati õpetama kirjakeelt · eesti murdejäreldused on tehtud 1880-1910 sündinud inimeste põhjal · Kuidas vältida teiste allkeelte mõjusid?: küsitletakse mitu korda samu informante, informant ja küsitleja muutuvad aja jooksul tuttavateks, kogujad tihti kohalikud elanikud, küsimine soovitavalt samas murdes
James Macpherson ,,Ossiani laulud" (1765) varasem, kuid 18. sajandil aktualiseerunud rahvatraditsioon - kirjanduslik traditsioon - kristliku perioodi rahvapärimus - J. M. enda looming - klassikaline kirjandus - 1720ndail avaldati ingliskeelses tõlkes "Ilias" ja "Odüsseia" ,,kultuur" ja ,,rahvas" Metsik Rahvas Tsiviliseeritud inimesed Primitiivne (ARHAILINE) Talupojad Eliit - Suuline=kirjakeelne Kirjaoskamatud Kirjaoskaja, haritud - Kirjaoskuseta Maal elav nn alamkiht Linnas elav nn ülemkiht Johann Gottfried Herder - 1744-1803 - Riias 1764-69 - Volkslieder, 1778-79 (Stimmen der Völker in Liedern) 19. sajand Eesti folkloristikas Estofiilid: 1) Johann Heinrich Rosenplänter 1782-1846 2) Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 3) Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850
Kesksõna sarnaneb sõnaliigi poolest omadussõnadele ja võib esineda ka täiendina. Kesksõna tunnused ja süntaktilised kasutusvõimalused erinevad olevikus ja minevikus, niisiis eristatakse oleviku ja mineviku kesksõnu. Kõige põhjalikumalt on nud-kesksõnu uurinud Leelo Keevallik oma magistritöös (1994). Eesti keeles on -nud ja -nd vaheldumine pikaajaline nähtus. Üks kesksõna ei ole ajalooliselt teist keelest välja tõrjunud, küll aga on kindlaks määratud, et -nud on kirjakeelne ja -nd mitte. (Keevallik 1994: 4) nud-kesksõna on kirjakeele 10 standardiseerimise ja erinevate grammatikate kaudu õigeks vormiks kujunenud, samas kui nd-lõppu peetakse taunitavaks (Keevallik 1994: 42). Miks siiski vormid varieeruvad? Keevallik küsitles oma magistritöös eesti keele õppejõude, õpetajaid ja keeleteaduse magistrante ning nemad arvasid, et varieerumist põhjustavad murdetaust,
argikeelne. Keevallik püüdis kindlaks teha, millised on need sotsiaalsed, keelelised ja kontekstuaalsed tegurid, mis mõjutavad varieerumist. Olulisimad tulemused on lühidalt järgmised: - rida mõjureid on keelelised (eelneva segmendi häälikud, tüvepikkus jms). Neist on oluline rõhk: rõhuline sõna kaldub olema -nud; - olulisim tegur on situatsiooni formaalsus: formaalses kasutatakse lühemaid variante 8%, argises 40%; - oluline on ka see, kas sõna on argikeelne või kirjakeelne. Argikeelsetes sõnades esines -nd 56%, neutraalsetes 32%, kirjakeelsetes 28%; - sotsiaalsetest teguritest on olulised kaks: sugu ja vanus. Naised kasutasid lühemaid vorme 29%, mehed 38%. Seega naised on normikeelsemad. Enim kasutab pikka vormi noorem ja keskmine põlvkond, kuid erilist vahet pole. Kaily Cui: h hääldamine Kaily Cui uuris oma bakalureusetöös teist tuntud variaablit: h hääldamist või mittehääldamist sõna algul
Üldteemad Kirjakeel, argikeel ja murdekeel Häälikuõpetus ja õigekiri g, b, d s-i kõrval. h õigekiri. i ja j õigekiri (tegijanimed ja liitsõnad). gi- ja ki-liite õigekiri. Sulghäälik võõrsõna algul ja sõna lõpus, sulghäälik sõna keskel. f-i ja s õigekiri. Õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Õigekirja kontrollimine sõnaraamatutest (nii raamatust kui veebivariandist). Sõnavaraõpetus Kirjakeelne ja kõnekeelne sõnavara, uudissõnad, murdesõnad, släng. Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka veebivariandist). Vormiõpetus Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Omadussõna käänamine koos nimisõnaga. lik- ja ne-liiteliste omadussõnade käänamine ja õigekiri. Omadussõnade võrdlusastmed. Võrdlusastmete kasutamine. Omadussõnade tuletusliited. Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine (ne- ja line-liitelised omadussõnad).
annaabi.ee 
