P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit Alamast seisust muusikud hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richard I lõvisüda. Saksamaal-Adam de la Halle Pillid: rebekk,fiidel,(poogenpillid), harf,lautot,psalteerium,organisturm, rataslüüra, flööt, salmei,kirikuorel 1)Burdoon- liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl,tav. meloodiast madalam ,mängitakse-torupill,ratslüüra. 2)parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt ,häälte vahe on kvint või kvart.mehed vs naised 3)heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla .grupis koos improviseerides kõlab heterofoonia. 10 saj tekinud mitmehääuse kirikulaulu tüüp organum, mille peahääl oli gregoriuse koraal
Nii otsused muusikas kui arhitektuuris tuginesid usule ja jumalikule algele. Tekkisid suured ehitised, algul basiilikad ja hiljem veel võimsamad gooti stiilis katedraalid. Põhjus, miks ma isegi eelistaksin keskaja muusikat nüüdisaja muusikale seisneb selles, et looming oli aus, see tugines millegile ja sellel oli oma mõte, nüüd on kõigi soov meeldida massidele, vähesed teevad asja hingega. Esimesed laulmised tekkisid jumalateenistusest 8-9.saj, ning seda toetas kirikuorel. Uue kirikureformiga võeti kasutusele uus kirikulaul – gregooriuse laul. Minu arust just gregooriuse laul tundub väga huvitav ja müstiline. Sellel on palju esitusviise, kuid minu lemmik on responsoorium, kuna soololaule lisaks on refräänis kaasatud koor, mis teeb vaimulikud laulud mõjuvõimsaks. Lisaks on sellel esitusviisil palju kaunistusi ja improvisatsioon mängib suurt rolli. Mulle on alati meelejärgi olnud suursugused ja veidi salapärased vaimulikud laulud
Algselt kujutas kirikumuusika vormi, milles alumine hääl oli Gregooriuse laulust laenatud ning selle kohale lisati uute tekstidega uued hääled. 13 saj lõpuks sai motetist haritlaste seltskonnalaul, seda tema keerukuse tõttu. Need motetid võisid olla nii vaimulikud kui ilmalikud. Keskaja pillid Enne 13 saj kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti väljaspool kirikut ja laulu saateks. Tuntuim pillimuusika liik on tantsumuusika, ent mängiti ka lauluviise Kirikuorel- esimesed teated 9-10 saj Hiljem kasutati suurte orelite kõrvalt väikemaid teisaldatavaid positiive ning ühe käega mängitavaid portatiive. Keelpillid: poogenpillid- riidel, rebekk. Näppepillid: harf. Puhkpillid: torupill, flöödid. Löökpillid: trummis, kastanjetid, taldrikud. Pillid: portatiivid, positiivid, fiidlid, rebekid, harfid, psalpteeriumid, rataslüürad, torupillid, flöödid, trompetite eelkäijad, tromboonide eelkäijad, trummid, taldrikud, kastanjetid, käristid.
Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti
ristisõjalaulud, õukondades lauldi ka vaimulikke laule *Bernast de Ventádorn Prantsusmaa trubaduur *Adam de la Halle kirjutas mitmehäälseid laule, kirjutas esimese teadaoleva laulumängu ,,Robini ja Marioni" mäng *Walther von der Vogelweide tegutses keisri teenistuses(Saksamaal), ,,Palestiina laul", sansonett PILLID JA PILLIMUUSIKA instumentaalmuusikat polnud mängiti laulupartiisid või tantsumuusikat tuntuim tantsuvorm estampii *kirikuorel(vanimad teated Aachenist 9.sajandil) *poogenpillid MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL *suuline muusikakultuur on muutunud kirjalikuks *üksikhäälsus muutunud mitmehäälsuseks 1) paralleelorganum: 10.saj. põhimeloodikas Gregooriuse koraal, dubleeritakse kvardi või kvindi võrra madalamalt 2) vabaorganum: 11.saj. Peameloodiat dubleeritakse ükskõik millise intervalli võrra kõrgemalt 3) kaunistatud ehk melismaatiline organum:
Edasikandjaks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Rüütlikultuur sai alguse 11. Saj Prantsusmaal. Rüütlilaulikuid nim. : 1) Lõuna-Prantsusmaal trubaduur / Bernart de Ventadorn 2) Põhja-Prantsusmaal truväär / Adam de la Halle, Richar I Lõvisüda 3)Saksamaal minnesinger / Walter von der Vogelweide Rüütlimuusika oli enamasti armuavalduseks rüütli südamedaamile. Laulude teema oli seega armastus ning ka kangelaslikkus. Keskaegsed instrumendid Kirikuorel algselt õukonnamuusika pill Fiidel keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Mitmehääle muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid:
Madalamast soost rändlaulik. Tänu neile jõuab rüütlikultus lihtrahvani. Lauto-armastatuim rüütlilaulikute saateinstrument. Bernart de Ventadorn, Richard Lõvisüda, Adam de la Halle, Walter von der Vogelweide Sansoon-prantsuse buduaarimiljööline (daami eluruumid) armastulaul. Pillid ja pillimuusika Klassikalisel keskajal ei eksisteeri veel iseseisvat instrumentaalmuusikat. Pillidel saatemuusika funtksiooni täitmine ja tantsumuusika. Pillid: Orel-pillide kuningas, asus kirikus. Vanim kirikuorel Achenis, õukondlik orel, kandeorel (portatiiv) Keelpillid: Tsitol- labidamoodi keelpoll, mängisid alamast soost laulikud. Psalteerium-mitmesuguse kujuga, keeled ühte- ja teistpidi. Mängiti rinnal hoides, sai mängida näppides, lüües või poognaga. Kandle sugulane. Rataslüüra e organistrum burdoonpill Rebekk- mängitakse poognaga, tulevase viiuli eelkäija Fiidel (väike kitarr) poognaga, tulevase viiuli eelkäija Puhkpillid: Flööt, trompetilaadsed, salmei, oboelaadsed.
Varakristlik muusika Sündis antiikmaailma varemetel (u. 476 aastal barbarite kultuur). Liturgia- jumalateenistuse ülesehituse korrastus, mis kujunes ühistest palvustest ja laulmisest, mida alates 8./9. Saj. toetas kirikuorel. Erinevates riikides liturgiad erinevat moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa
: 1) Lõuna-Prantsusmaal trubaduur / Bernart de Ventadorn 2) Põhja-Prantsusmaal truväär / Adam de la Halle, Richar I Lõvisüda 3)Saksamaal minnesinger / Walter von der Vogelweide Rüütlimuusika oli enamasti armuavalduseks rüütli südamedaamile. Laulude teema oli seega armastus ning ka kangelaslikkus. 5. Keskaegsed instrumendid Üks pillidega seotud valdkond on alati olnud tantsumuusika. Varaseim instrumentaalne tantsuvorm on 13. Ja 14. Saj käsikirjadest tuntud estampii. Kirikuorel algselt õukonnamuusika pill, positio(väikesed) ja portatiiv(ühe käega mängitav) Fiidel keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Flööt puhkpill
Inglismaa: o Madrigal erines Itaalia omast, sest oli rahvalikum ja tekstid ei vastanud itaalia kõrgetele nõuetele. o Ayr laulusaatega soololaul 8.INSTRUMENTAALMUUSIKA 16. SAJANDIL 16. sajandil hakati kirjutama seadeid pillidele tabulatuur noodikiri, mis tähistab mite helikõrgusi, vaid mänguvõtteid pillid: orel(positiivorel, kirikuorel, portatiivorel), klavessiin, klavikord plokkflööt, põikflööt, pommer, dulcian, fagott, krummhornid, trompetid, tromboonid, tsink(soolo) lauto, viola da gamba(soolo), viola da braccio, rebekk sonare kõlama tantsud: branle, aeglane pidulik pavaan, kiire galliard ansamblimuusika vormid: canzon sonata ricercar
Itaalias vaimuliku laulu nim. Lauda (hispaanias contiga) kuulsaim lauda Püha Assisi Franciscuse ,,Päikeselaul'' Hispaaniast pärit suurim laulukogu ,,Contigas de Santa Maria'' (,,Püha Maarja laulud'') Alba- koidulaul Serena - õhtulaul Pillid ja pillimuusika 13.sajandil puudus pillimäng Pillidega tihedalt seotud valdkond -> tantsumuusika Estambie (eesti keeles estampii) e. Instrumentaalne tantsuvorm Saltarello 13.sajandil hakkas levima orel; esimene kirikuorel Aachenis Esimene teadaolev orel kristlikus Lääne-Euroopas kingiti 757.a. Frangi kuningale Pippin Lühikesele Oreli kõrval kasutati ka positiive (väikesed teisaldavad pillid) ja portatiive (ühe käega mängitavaid kantavaid orelid) Keelpillid (viiulpillide eelkäijad) Fiidel lamedapõhjaline kõlakast Rebekk- ümarapõhjaline, pooliku pirni kujuline Harf Lauto Psalteerium- kolmele või nelinurksele kõlakastile pingutatud keeltele;
Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti
Parimad neist jõudsid rüütlite kaaskonda laulikut pillidel saatma. Rändmuusikud ühinesid vennaskondadeks, kus korraldati ka mänguõpetust (linnamuusikute tsunftide eelkäijad) Rüütlikultuuris peamiselt armastus- ja kangelaslaulud. Südamedaamikultus. Pillid ja pillimuusika keskajal Kuni 16.saj on säilinud väga vähe pillidele kirja pandud muusikat, ometi keskaegsed pildid näitavad, et musitseeriti koos pillisaatega. Kirikuorel (9.saj) Fiidel ja rebekk poogenkeelpill Harf, lauto näppekeelpill Psalteerium sai mängida nii poognaga keeli tõmmates kui näppides või ka keeltele lüües Flöödid Salmei kahekordse roohuulikuga maailma üks iseloomulikumaid pille Organistrum (rataslüüra) Mitmehäälne muusika keskajal Burdoon saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal (torupill, rataslüüra) Parafoonia sama meloodia mingi intervalli (kvint või kvart) võrra kõrgemalt või madalamalt
säilinud lugulaul ''Lõokese laul'' tsitol näppekeelpill, viiuli eelkäija Adam de la Halle ''Robini ja Marioni mäng'' dialoogide ja 28 lauluga + mitmehäälsed laulud Walter von Meissen (peab lihtsalt teadma) PILLID Iseseisvat instrumentaalset muusikat ei olnud. Pillid olid mõeldud tantsu- ja laulusaateks. Varaseim tantsuvorm estampii (aeglane sammtants) koos pillisaatega OREL vanim pill, tsirkuseartistid kasutasid Aahheni kirikuorel mängis liturgilist muusikat õukonnas ilmalikku muusikat kandeorel portatiiv Viiulite eelkäijad: fiidel & rebekk peaaegu nagu kitarr suur kõlakast + lühike kael, võib mängida poognaga, hoiti rinna najal harf lauto psalteerium risti keeltega; poogen, näpud või löömine organistrum e rataslüüra suudab paari või rohkem nooti korraga mängida burdoonkeeled 3 keelt 2 m pikkused
annaabi.ee 
