Bocaccio jättis mulle hea mulje, just sellega, et oli inimene, kes püüdis välja tuuua tõde, mida oli tol ajal vähe. Kuna sel ajal(14saj) oli kirikuelu kõige põhilisem, siis tema novellideski ja munkadest ja teistest usumeestestest palju juttu. Arenes ka äri- oli kaupmehed, rüütlid olid kuulsad. Neid kõigis tõi ta välja vooruslikkuse ja ka valelikkuse, mis oli väga läbinähtav. Bocaccio naeris selle üle, et vaatamata usuhullusele, kirikumehed vääratasid nagu igateine inimene ikka. Aga selline enesepetmine oli ikka pinnuks silmas, kui need usuhullud patustades tegid nägu, et polekski midagi juhtunud ja siis kahetsedi pattu, järgmisel olid siis nagu süütud inglid. Ühes novellis oligi selline situatsioon. Kaks usumeest olid suured sõbrad. Üks neist oli niivõrd sees oma religioonis ja kombetalitamistes, et normaalsed, inimlikud vajadused jäid rahuldamata. Ja muidugi oli tema naine kurb ja väsinud
ka suuri maadeavastusi. Palju muutis tavainimsete maailmapilti Columbuse Ameerika avastamine 1492. aastal. 14.-16. sajandi tähtsamateks leiutisteks olid trükipress, mikroskoop, äratuskell ja kompass; suurim leiutaja oli Leonardo da Vinci, kes tegeles põhimõtteliselt kõigi teadusaladega. Võrreldes tänapäevaga oli tehnika areng suurem – leiutati palju rohkem uusi asju, kuid tänapäeva inimesed sõltuvad tehnikast rohkem. Sel ajastul osteti enamus kunstist kirikute poolt. Suured kirikumehed (näiteks Luther ja Erasmus) pakkusid välja usureforme, mis kõigutasid kiriku tugevust. Suurima uuenduse sel ajal viis läbi M. Luther, kes avaldas 1517.aastal oma 95 teesi, mis seadsid paavsti autoriteedi kahtluse alla ning viisid välja usureformini. Humanistid ja humanism on tugevalt renessanssiga seotud. Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Humanism tegeles sel ajal antiikkunsti uurimisega, hiljem, alates Petracast, hakkas humanism tähistama inimete kaitset kiriku
Maailma ajaloo periodiseering ja allikad: Perioodid: Keskaeg (muistse vabadussõja lõpp-Liivi sõda) - Varauusaeg Uusaeg (Liivi sõda-pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (iseseisvumine-tänapäev) Allikad: Esemelised (muistised) Kirjalikud (kroonikad) Suulised (luule, pärimused) Etnoloogilised (tavad, kombed) Liivi sõda (1558-1583) Haldusjaotus: Enne Liivi sõda: Venemaa Saksa Taani Pärast Liivi sõda: Poola-leedu Rootsi Taani Sõjakäik ja rahud: Venelased tungisid peale, Poola abile vaatamata jäi Liivimaa venelastele alla. Härgmäe lähedal viimane välilahing, kus ordu sai lüüa. Talurahva ülestõus, piirati Koluvere linnust, aga ebaõnnestunult. Paluti abi Rootsilt, väed saabusid Tallinna, esimene tugipunkt. Vilniuses 1561 leping, millega Riia piiskopkond ja ordu andsid end poola kuninga valitsuse alla. Liivimaa sai mitmeid vabadusi (usu, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid jne). Sõda muutus rahvusvaheliseks, Liivimaa alad jagatud nelja...
Leiutistest olulisemad on näiteks trükipress, kompass, mikroskoop, äratuskell, ning valtsmasin, millega oli võimalik metalli lehtmaterjaliks pressida. Ajastu tähtsaimaid leiutajaid oli kindlasti L. da Vinci, kes visandas ja uuris inimanatoomiat. Renessanssiperioodi seostatakse tihti sekulariseerimisperioodiga. Humanismi uued ideaalid arenesid vastukäiguks kristlusele. Enamik renessansskunstist osteti kirikute poolt. Renessanssi jooksul pakkusid suured kirikumehed nagu Erasmus ja Luther välja kirikureforme, mis põhinesid humanistlikul kriitikal Uue Testamendi kohta. Olulisimaks sündmuseks võib lugeda M.Lutheri oktoobris 1517 avaldatud 95 teesi, mis seadus paavsti autoriteedi suure kahtluse alla ning taunis sügavalt indulgentside müümist. Nimetatud 95 teesi viisidki suure usureformini, mille käigus Rooma-katoliku kirik kaotas Lääne-Euroopas oma hegemoonia. Renessanssiga on kindlasti lahutamatult seotud ka humanism ning humanistid.
igal aastal kindel kogus veini, vilja ning ka rõivaid. Trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg suri 1468. aastal Järgnevalt hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt: juba 1480. aastal leidus trükipresse 111 Euroopa linnas, 1500. aastal 240 linnas. Trükisõna hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist, teisalt aga levisid raamatute kaudu kiiresti uued ideed, sealhulgas ka reformaatorlike liikumiste omad. Selles olukorras pidasid kirikumehed ning ilmalikud valitsejad parimaks vastumeetmeks tsensuuri tugevdamist. 1599. aastal koostati paavsti korraldusel keelatud raamatute nimekiri, mis kehtis mitmesuguste täienduste ja muudatustega kuni 1966. aastani. Nimekirja võeti need raamatud, mis tundusid olevat katoliku kirikule kardetavad.
Trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg suri 1468. aastal Pärast trükikunsti leiutamist Järgnevalt hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt: juba 1480. aastal leidus trükipresse 111 Euroopa linnas, 1500. aastal 240 linnas. Trükisõna hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist, teisalt aga levisid raamatute kaudu kiiresti uued ideed, sealhulgas ka reformaatorlike liikumiste omad. Selles olukorras pidasid kirikumehed ning ilmalikud valitsejad parimaks vastumeetmeks tsensuuri tugevdamist. 1599. aastal koostati paavsti korraldusel keelatud raamatute nimekiri, mis kehtis mitmesuguste täienduste ja muudatustega kuni 1966. aastani. Nimekirja võeti need raamatud, mis tundusid olevat katoliku kirikule kardetavad. 3 Kasutatud kirjandus · Inimene ühiskond kultuur II keskaeg ja varauusaeg XI klassi ajalooõpik. T. Aleksejev, K. Hiiemaa, T. Kala, O
töödeldud ja pealmine ikka veel veidi kotti meenutav - selleks tõstetakse ülemist kleiti käies veidi rohkem kui alumist Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti, kuldkollase aluskleidi peal, karusnahaga vooderdatud sügavsinise paelmantli all. Paelmantel on kurgu alt paelaga ühendatud ja et pael pooma ei hakkaks hoiti seda elegantselt näpuga rinnal. Ühel momendil lõigatakse ülemise kleidi varrukad küljest ja käeaugu kaar jääb väga pikaks ja teravaks. Seda hakkavad kirikumehed kutsuma Kuradisilmaks Ehtena kasutatakse vööd, mis hoiab riideid, see on dekoratiivne ja näitab saledat pihta Trubaduuride ajastu naise tarkus ja ilu on üldtuntud. Daam pidi olema õrn ja habras, kui õievars, kõndima hõljudes maad peaaegu puudutamata, jalad pisikesed, sõrmed pikad ja peened. Kael nagu luigel, kuldkiharad puusadeni jne JUUKSED Abielunaised pidid oma juukseid varjama Juukseid kandsid abielunaised kinnisesse soengusse panduna
tegevuste üle, kuid Galileo oli sel ajal haige. Arstid saatisid selle kohta ka vastava märgukirja ,, Galileo on haige ja teda ähvardab oht reisida teise ilma, kuid kindlasti mitte Rooma ". Lõpuks asus Galileo teele Rooma südatalvel, 1633. aasta jaanuaris. Kohtunike ette jõudes oli ta poolsurnud. Ta ei olnud end valmis kaitsma ei füüsiliselt ega ka vaimselt. Kohus kestis pool aastat. Galileo kaitseks asutsid välja vabamõtlejad, mitmed katoliiklasest õpetlased ja kirikumehed. Kuid soovitud võitu ei saabunud. Galileo veetis mõnda aega vanglas. Kuigi talle anti karm käsk mitte kirjutada, valmis vanglatrellide taga salaja tema viimne ning enim populaarsust kogunud teos ,, Liikumise seadused ". Ta lasi selle vargsi Hollandisse trükismisele toimetada. Lõpuks lubati Galileo siiski tema Firenze lähedal Arcetris asuvasse villasse. Tema niiöelda koduarest seal oli karm. Ta ei tohtinud enam üldse mitte midagi kirjutada, ta tohtis kohtuda vaid kindlate
" Kuid inkvisiitorid olid järeleandmatud. ,,Kui tema olukord mingilgi määral reisimist võimaldab, siis võetagu ta kinni, pandagu ahelatesse ja toodagu Rooma." Ta asus Rooma poole teele südatalvel, 1633. aasta jaanuaris. Saabudes oli ta poolsurnud. Kohtunike ette astudes polnud ta ei vaimselt ega füüsiliselt võimeline end kaitsma. Kohus kestis pool aastat. Galileo kaitseks astusid välja mitte üksnes vabamõtlejad, vaid ka mitmed katoliiklasest õpetlased ja kirikumehed inkvisitsioon oli ühtviisi võimas ja ebapopulaarne. Kuid inkvisitsioon sai oma tahtmise. 1633. aasta 22. juunil anti talle võimaus lahti öelda veendumusest, et Maa liigub. Värisev ja kurnatud Galileo olevat samal ajal, kui sõbrad tribunali ees teda minema kandsid, sosistanud: ,,Eppur si muove!" - ,,Ta liigub siiski!" Inkvisitsiooni kardinalid andsid 6
patsiendi isikust lähtuvate probleemidega. Rahvameditsiin annab patsiendile suurema valikuvabaduse. 10. Skolastika mõju keskaja meditsiinile Keskaegne skolastika- oli (religiooni)filosoofia, mille puhul eeldati tõeni jõudmist loogilise arutluse abil. Keskaegse meditsiini (nagu kogu teaduse) arengule jättis skolastika oma jälje. Arvati, et kogu vajalik teadmine on võimalik tuletada abstraktselt. Eeldati, et autoriteedid – kirikumehed, aga ka teaduse ja meditsiini klassikud – on kõik tarkused juba kirja pannud. Autoriteete kritiseeriti vaid mõnele teisele autoriteedile toetades. Elust lähtuvad argumendid arvesse ei läinud, nt eitati kaua aega juba teadaolevaid fakte inim-anatoomias. Samas arendas skolastika loogikat, et tõde välja selgitada olemasolevatest tekstidest. 11. Kiriku mõju keskaja meditsiinile Kiriku mõju meditsiinile: Eetilised probleemid inimeste ravimisega
hoiduda. Raha muutus eluliselt väga oluliseks. Selle puudumisel ei suudetud säilitada oma kuulsust ega ka kohta rüütlite seas. Templirüütlite olemus Rüütlid eksisteerisid sügaval kristlikul ajal ning nende üheks ülesandeks oli levitada oma sõjaretkedel ristiusku. Templirüütel oli koondportree nii mungast kui ka rüütlist. Keskaegses ühiskonnas tunti palju muret pattude ja hinge pärast, seetõttu ei olnud paljud kirikumehed algselt nõus liitma omavahel vaimulikku pühendumust ja füüsilist võitlust lahingutes. 20 Templirüütlid pühendasid kogu oma elu jumalateenimisele ning sellega seoses andsid nad ka mungatõotuse. Samas tekib jällegi vastuolu kui need samad templirüütlid peavad astuma vastu oma jäikadele tõekspidamistele ja tapma, kuid jällegi teiselt poolt mungana inimesi armastama. Templirüütlid püüdsid end lohutada mõttega, et paganad olid kurjuse käsilased
Artemis, Selene (kuu), Hekate (must maagia). 35. Chartres Labürindid. Keskaegne pikkusmõõt ljöö 4 tundi käimist. Kui Kristus reede hommikul risti löödi, võttis Kolgata tee aega 4h ehk selle pikkus oli 1 ljöö. 261,5 meetrit on seda ühe ribana. Kokkukeeratuna maas on selle diameeter 12,8 m. Vanasti läbiti seda käpuli või palvehelmeid sõrmitsedes. Uusajal selline fanatism kaob, kaob ka tava. Üldiselt on need hävitatud, kirikumehed ei viitsinud enam keksu mängivate lastega võidelda. Charters'is on alles. Labürindi keskel oli Minotauruse kuju. 36. Gooti pikad figuurid Chartres'i fassaadil. Pikaks venitatud, sobivad hoone külge orgaaniliselt. 37.Mont St Michel Tõusu-mõõna saar. Benediktiini klooster. Ehitati 1113.saj. Kaks põhjust miks ehitada: 1) Peaingel Miikael võitles selle koha peal draakoni vormis kuradiga. 2) 708. a näeb peapiiskop Aubert und, Miikael ilmutab end talle. Torni tipus on kullatud kuju. 38
a. loodud vaeste koolipoiste komisjoni otsuse, mis oli mõeldud vaeste koolipoiste institutsiooni jaoks ja põhjendas selle institutsiooni eesmärki. Otsuses määrati kindlaks, et linna poolt väljaõpetatud poistel tuli Tallinna kirikute või koolide juurde teenistusse astuda, vastasel korral pidid nad nende peale kulutatud raha tagasi maksma. See võlg tahteti kätte saada ilma igasuguse halastuseta. Vaeseid koolipoisse pidi selleks toetama, et neist saaksid hiljem kirikumehed, samuti Harju- ja Virumaale, sest on üksikuid teateid poiste saatmistest maale peale õpinguid. Vaeste koolipoiste institutsioon koondas endasse nii hoolekande- kui haridusala funktsioone. Esimene funktsioon oli toetada kosti, riietuse, jalanõude, koolitarvete jm. Näol vaeseid või vanemateta poisse; teine eesmärk oli anda poistele kooliharidus. Organisatoorselt langes põhiline osa institutsiooni juhtimisel ühele isikule-eestseisjalelaekurile
1523 tagandati Kristian II, kes püüdis toetuda linnakodanikele ja alamaadlile. · Uus kuningas Frederik I soosis kõrgaadlit, oli luterluse pooldaja, kuid keelas selle. 1526 sai Tausen õuekaplaniks ja 1527. aastal kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Rahvaliikumised lootsid saada lahti kirikukümnisest. · Pärast Frederiku surma toimus Krahvisõda võitis kuninga Kristian III viis läbi luterliku reformatsiooni 1536 kutsus kokku härradepäeva puudusid kirikumehed uus kirikukorraldus ülemvõim kiriku asjades kuninga käes, kiriku mõisad ja maad kuulutati riigi omaks. Protestantliku kirik: võis säilitada vara katoliiklik vaimulikkond jäi truuks Roomale ja sekulariseeriti kirikumaad. · Luterlik usupuhastus: 1545. aastal Ribe artiklina peapiiskopi residentsi viidi üle Roskildest Kopenhaagenisse. REFORMATSIOON NORRAS · Taani riigile allutatud Norra ei olnud usuliseks reformatsiooniks valmis.
" Ka A. Grenzstein "kuulub oma tegevuse tõttu eliidi hulka" (Karjahärm ja Sirk 1997, 34- 35). Eestis ilmub kõrgema haridusega ajalehetoimetaja K. A. Hermanni näol 1882 (Eesti Postimees). Kuid juba 1859-60 toimetas Tallorahva Postimeest C. Körber ning 1871 Eesti Postimehe lisalehte lühikest aega J. Hurt, mõlemad Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetanud. (Ka Ristirahva Pühapäevalehe toimetaja A.H. Haller oli kõrgema haridusega kirikuõpetaja.) Paraku ei tundnud akadeemilise haridusega kirikumehed ajalehetöös oma kutsumust. K. A. Hermannil oli kõrgem keeleline haridus, tema järglasel Postimehe toolil Jaan Tõnissonil aga juriidiline haridus. Eestis hakkasid akadeemilise hariduse saanud toimetajad ilma tegema üle poole sajandi hiljem, kui see nt Soomes aset leidis. Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel Hariduse osatähtsus Tulenevalt vastutusest avalikkuse ees rõhutasid ka eesti ajalehed, kuivõrd tähtis on haritud ajakirjanik
annaabi.ee 
