Kui Eesti läks Rootsi võimu alla, algas vaimulikus elus uus tõusuperiood. Neid, kes luterlust ainuvalitseva usuna ei tunnistanud, ähvardas riigist väljasaatmine. Luterlust peeti Rootsis riigikorralduse üheks tähtsamaks tugisambaks. Usk polnud inimese eraasi, vaid riikliku tähtsusega küsimus. Tallinnas ja Riias loodi linnakodanike initsiatiivil omaette luterlik kirikuorganisatsioon juba enne Liivi sõda. Kujunesid välja territoriaalkirikud. Eestimaa kirikujuht oli piiskop, keda kirikuvalitsemisel abistas konsistoorium ehk kirikuvalitsus. Liivimaal oli kirikujuht superindentent, keda toetas konsistoorium. Saaremaa kirikukorraldus sarnandes Liivimaa omaga. 6) Haridus ja kirjasõna- talurahva haridus, kõrgem haridus, Eestikeelne kirjasõna Korraldati Forseliuse seminar, kus õpiti usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. Eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine. Vaikselt hakkas välja
· Keisri nimetas ametisse armee, senat ja rahvas (Vana-Rooma komme). Traditsiooniliselt vannutati keiser Konstantinoopoli hipodroomil. · Hipodroomi parteid rahvas jagunes vastavalt, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. 532.a Nikaia ülestõus, mille Justinianus veriselt maha surus. · Konsantinoopoli patriarh Bütsantsi kirikupea. Kroonis uue keisri. · Metropoliit piirkondlik kirikujuht · TSENTRALISEERITUD riik tugev keskvõim. Keiser jagas maid feodaalidele. · Feodaalset killustatust ei kujune elas linnas, elatus maa eest saadavast rendist. · Palju vabu inimesi tugevuse alus vabad talupojad. Maksti makse. Bütsantsi vaenlased · Bulgaaria riik (7.-11. saj) · araablased (7.-9. saj) · viikingid, Kiievi-Vene (9.-10. saj) · türklased 1071.a Mansiketi lahing-Bütsants kaotab türklastele Väike-Aasia. Keiser palub Euroopalt abi,
sajandil KONUNG viikingite kuningas BOND taluperemees Skandinaavias TING bondide kohalik koosolek ALLTING bondide maakondade ühiskoosolekud TRÄÄL ori DANELAG Taani õiguse ala Suurbritannias VALHALLA põhjala mütoloogias koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased RUUNID viikingite raidkirja ehk ruunikirja kirjamärgid AASID JA VAANID viikingite jumalate perekond BASILEUS - Bütsantsi keiser METROPOLIIT - piirkondlik kirikujuht IKOON kreekakatoliku kiriku pühapilt IKONOKLASTID ikooni eitajad, pildirüüstajad IKONODUULID ikoonide pooldajad PAAVST roomakatoliku kiriku pea PIISKOP kiriku kõrgeim vaimulik, piiskopkonna juht PREESTER vaimulik, kes korraldas kirikuteenistusi KATEDRAAL peakirik, piiskopikirik VISITATSIOON kiriku kontrollimine EREMIIT üksiklane, erak KLOOSTER munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu Isikud:
sõjas Hoomuli e. Härgmäe lahingus purustati Liivi ordu vene vägede poolt. 5. Millisteks väiksemateks üksusteks jagunes orduala? Ordu ala jagunes väiksemateks haldusüksusteks komtuurkondadeks ja foogtkondadeks. 6. Milline oli kirikukorraldus keskajal? Kõige kõrgem kiriklikvõim kuulus Riia peapiiskopile, kellele allusid Saare-Lääne ja Tartu piiskopid. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. Piiskop oma alal kõrgeim kirikujuht. Viis läbi jumalateenistusi toomkirikus, õnnistas ametisse vaimulikud, pühitses sakraalehitised. Sinod teostas vaimulike elu üle järelvalvet. Toomkapiitel kõrgeim vaimulike nõukogu, kuhu kuulus 12. Toomhärrat e. Kanoonikut. Toomkapiitel valis piiskopi, aga ametisse kinnitas piiskopi paavst. Missasid viisid läbi toomhärrad, vahel ka piiskop. Missa koosnes liturgiast ja palvetest. 7. Kuidas hindavad ajaloolased Jüriöö ülestõusu?
Varjaag- viiking Bütsantsis. Valhalla- skandinaavlaste hukkunud sõdalaste vald. Ragnarök- hea ja kurja viimane võitlus. Aasid ja vaanid- valitsejad, kes valitsevad maailma ja inimeste üle. Ruunid- vanagermaani tähed. Saaga- skandinaavlaste jutustus. Basileus- monarh Teema- sõjaväeringkond Strateeg- väepealik Stratioot- maakaitseväelane Kolleegium- administratiivne organ. Konstantinoopoli patriarh- kõrgeim vaimulik. Metropoliit- kirikujuht Roomakatoliku kirik- Rooma-Katoliku kirik, kus kiriku pea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse asemikuks maa peal. Ortodoksi kirik- õigeusukirik Ikoon- pühaku kiri. Hagograafia- pühakute elulood. Kirillitsa- vene tähestik. Rossia- territooriumi tähistamisel kasutusel olev nimetus. Družiina- vürsti peamise võimu tagaja. 17) Kes olid need isikud: Clodovech- esimene Frangi riigi kuningas. Karl Martell- Frangi riigi majordoomus.
Suurvürstiriigi koosseisu olid selle lõpliku lagunemise ajaks jäänud Rostovi-Suzdali vürstiriik, Smolenski, Rjazani, Galiitsia- Volõõnia, Perejaslavli, Tsernigovi, Polotski, Turovi-Pinski ja Novgorodi vürstiriik.1130. aastatel kujunes uueks slaavi vürstiriikide keskuseks Vladimiri-Suzdali vürstiriik (nimetatud ka Rostovi- Suzdali vürstiriigiks) keskusega Vladimiris. Selle riigi juhid olid Juri Dolgoruki ja Andrei Bogoljubski. Sinna läks üle suurvürsti tiitel ja kolis ka Kiievi kirikujuht metropoliit.Kiievi-Vene riigi lõpuks loetakse aastat 1169, kui vürstiriikide omavahelises sõjategevuses vallutas Andrei Bogoljubski Kiievi linna ja röövis selle varad.
samuti ka luteri kiriku sees tekkinud vooludesse. 1642 Pühajõe mäss (tänapäeval Võhandu jõgi), sellele jõele oli ehitatud vesiveski, samal ajal tabas Urvaste piirkonda ikaldus, selle põhjuseks, et püha jõgi oli rüvetatud, sest oli kinni pandud tammiga. Talupojad hävitasid tammi ja veski. Kirikuõpetaja ei saanud seda aktsepteerida, talupoegi karistati. RA kirikuelu iseloomustavad ka nõiaprotsessid, toimus eriti agar nõidade jälitamine. LM kirikujuht Samson pidas 9 jutlust nõidadest millised na on, kuidas kindlaks teha (veeproov). Haridus Üks, mis kättesaadav kõrgmatele seisutele ja teine talurahvale. Kõrgharidus ülikooli rajamine oli üks osa Rootsi riigivõimu poliitikast Liivimaal, see oli selle võimu kindlustamiseks. Teiseks ülikooli rajamise põhjuseks oli, et sõdade tõttu oli Saksamaale ülikooli minek raskendatud (1618-1648 oli Saksas 30-aastane sõda). Kohapeal oli puudu erinevate ametite esindajatest
poolsaarele, kes rajasid sinna ka oma riigi. Tänapäeval on lõunaslaavlaste järeltulijad horvaadid, serblased, sloveenid. Araablased vallutasid Põhja Aafrika ja Lähis Ida ( 7. sajandil ). Bütsantsi riik püsis 15. sajandini. 9) Bütsants ühiskond ja kultuur Seal loobuti palgasõjaväest ja mindi üle feodaalkorrale. Keisrile allus Konstantinoopoli patriah. Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Ta andis välja seadusi, oli kirikujuht ja talle allus sõjavägi. Ka kohtuvõim allus talle. Keiser ei allunud seadustele. Bütsantsi keiser pidas ennast kogu kristliku maailma valitsejaks. Kuid ka keiser pidi kellegile alluma, selleks oli jumal. Alates 10. sajandist hakkas Bütsants tagasi vallutama talle varem kuulunud alasid Süüria, Armeenia, Lõuna Itaalia ja Bulgaaria. 9. sajandil võtsid bulgaarlased üle Bütsantsi õigeusu. Kaks Bütsantsi munka Methodius ja Kyrileos tegid vana-slaavi tähestiku, mida nimetati
suurfeodaalide vastuseid oli murtud, nendest said tsentraliseeritud riigid. Kujunes välja kuningale ustav ametkond, tekkisid seisused. Pilet 10. 1) Bütsants ühiskond ja kultuur. ( 9 ) Bütsantsis alates 8. sajandist loobuti palgasõjaväest ja mindi üle feodaalkorrale. Bütsantsi riigipea oli keiser. Keisrile allus Konstantinoopoli Patriarh ( kiriku pea ). Keisril oli kiriku üle täielik võim. Keiser oli piiramatu võimuga valitseja andis välja seadusi, oli kirikujuht, sõjavägi allus talle, kohtuvõim allus talle. Bütsantsi keiser ei allunud seadustele. Bütsantsi keisrid pidasid ennast kogu kristliku maailma valitsejateks. Keiser pidi alluma ainult jumalale. Alates 10. sajandist hakkas Bütsants tagasi vahetama talle varem kuulunud alasid , ( Süüria, Armeenia, Lõuna Itaalia, Bulgaaria ). 9. sajandil võtsid bulgaarlased üle Bütsantsi õigeusu. Kaks bütsantsi munka Methodus ja Kyrillos lõid vana-slaavi tähestiku kirillitsa vene tähestik
Neist tõuseb esiplaanile loodusõigus. Loodusõigus tugineb üldistele loodusseadustele, mis kehtvad igavesti. Seda tähistas Cicero ka igavese õigusena (ius aeterna). Kogukonnad väljastavad ühistes ius gentiumi normides õiget õigust, igal civitasel on oma ius civile aga kumbki neist (ei ius civile ega ius gentium) ei tohi olla vastuolus ius naturalega. 2.4. Õigus kui rahukorraldus Augustinuse õpetus. Õigust määratletakse vaadete ja seisukohtade järgi, mida esitab kirikujuht ja katoliikluse isa Aurelius Augustinus ( 354-430) rahukorraldusena armastusühiskonnas. Meie maine elukorraldus peaks vastama Taevariigile. Õigus oma senises tähtsuses väheneb ning asendub armastusega. Kujutab inimkonna ajalugu kahe võitleva riigina: Civitas Dei ja Civitas Terrena. Seadus, mis ei põhine õiglusele, ei ole kehtiv õigus. Seadus peab tuginema õiglusele, mis on vagaduse ja jumalakartlikkuse kvaliteet. Augustinuse ajal toimus oluline muutus õiguse mõistes
Seal osales vaid Novgorodi (heakskiitmise) linna elanikkond, maal elavad inimesed ei saanud otsustada. Jõukas linn. Kutsutud vürst andis Novgorodile olulise eelise. Teised vürstid konkureerisid, kes saab Novgorodis vürstiks. Veetse valis possaadnike (sisuliselt linnapea) bojaaridest ning kõrgema aukandja (auelanik) linnas e tuhandik (?). Al 12.saj Novgorodi piiskop valiti veetse poolt (enam ei määranud Kiievi piiskopkond). Kirikujuht kuid ka esindusfunktsioon ja keskne roll ka ilmalikus valitsemises. U sama võisüsteemiga ka Pihkva. (pisut aristokraatlikum). Omavahel sama võimusüsteemiga ka Pihkva (pisut aristokraatlikum). Omavahel keerulised suhted Novgorodiga. Veetse olemas. Pihvka ka Leeduga seotud. Polotsk sarnane kord Novgorodiga. Kuid väga vähe allikaid säilinud. Segane lugu, kas kõik vürstid reaalselt olemas olnud. Õitsev liinn. Võimu fragmenteerumine eriti suur. Leedu
2. Kirikukogu - 1139 keelati vaimulike abielud. 3. Kirikukogu - 1179 paavste võis hakata valima ainult kardinalide seast, mõisteti hukka simoonia, piiskopiks saamise vanuse nõudeks määrat 30 eluaastat. 4. Kirikukogu - ??? 5. Kirikukogu - 1512-1517 üritati läbi viia kirikureform- 13. sajandi paavstlus Innocentius III Oli paavst aastatel 1198 1216. algatas neljanda ristiretke. algselt oli ta Pariisi ja Bologna ülikoolides filosoofiat, teoloogiat ja juurat õppinud kirikujuht. Tema peamine eesmärk oli Rooma kuuria ülemvõimu kehtestamine üle kogu kristliku maailma. Ta oli ka esimene paavst, kes hakkas endast kõnelema, kui Kristuse asemikust maal ning ta allutas usulised tõed oma poliitilistele huvidele. 1208. aastal pani ta kogu Inglismaa interdikti alla, kuna kuningas John keeldus loobumast investituurist. 1209 ekskommunikeeris ta kogu Inglismaa. Gregorius IX Oli paavst aastatel 1227 1241. Väljastas 1229. aastal bulla, millega anti
sellele põhinab ka õigus. Loodusseadus väljendab endas looduse jõudu – andis reeglid ka õiguse ja ülekohtu kohta . Kogukonnad väljastavad ühistes ius gentiumi normides õiget õigust, igal civitasel on oma ius civile aga kumbki neist (civile ega gentium) ei tohi olla vastuolus ius naturalega. 4. ÕIGUS KUI RAHUKORRALDUS ÜHISKONNAS Õigust määratletakse vaadete ja seisukohtade järgi, mida esitab kirikujuht ja katoliikluse isa Aureliua Augustinus ( 354-430) rahukorraldusena armastusühiskonnas. Võtab üle lex aeterna mõiste ja fikseerib seda kui „Jumala korraldav tarkus“, väidab, et lex aeterna koopia in teadvuses on ius naturalis. Kujutab inimkonna ajalugu kahe võitleva riigina: Civitas dei ja Civitas Terrena. Kui seadus ei põhine õiglusel, ei saa seda pidada õigeks õiguseks. Õiguse all tuleb mõista õigluse hoovuseid. Õiglus – vagaduse ja jumalakartlikkuse kvaliteet; usk
annaabi.ee 
