Kirikuehituse algus. Mosaiigid Y Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika Y Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. ; lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore Y Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid Y Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Y Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illu...
Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubaduks. Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? Messianistlik meelsus- usk Lunastaja (Messias) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Kuidas nimetati ristiusulisi veel? Ristiusulisi nimetati veel kristlasteks. Miks kiusasid Rooma valitsejad algu...
01.2011 16.sajand !!! Eesmärk pühitseb abinõud !!! Kunstikeskus Rooma Indulgentside müük, mille eest on ehitatud Peetri kirik. Au sees kunstniku arvamus, kunstniku ja tellija suhted muutuvad. Hakati tunnustama kunstniku loovust ja erineust tavainimesest. Arhitektuur: Levinuim ehitustüüp on tsentraalehitis. Silmapaistvaim kirikuehitus PEETRI KIRIK ROOMAS ehk Püha Peetruse Basiilika on Vatikanis Püha Peetruse väljakul asuv kirik, mille ehitus algas 1506 a ja lõpetati 1626 a, viielööviline ja suurim maailmas, Michelangelo projekteeris kupli ja kiriku tagaosa, Kreeka risti kujuline põhiplaan, väljaku keskel asub Egiptuse obelisk, mis veeti sinna 1583. aastal Sixtus V korraldusel. PALLADIO Arhitektuur, läbi mitme korruse ulatuvad sambad. BRAMANTE- Rooma Peetri kiriku esialgne arhitektuur. Kunst:
· Pildid, mis illustreerivad otseselt mõnda kohta piiblist ( Vana Testamendi lugusid) (NT; Mooses kaljust vett välja löömas, kolm meest tulises ahjus jne) · Sagedased motiivid : rist, ülestõstetud kätega iniene(palvetaja) Skulptuur: · Ei loodud · Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega · Harrastati näiteks hoopis reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage (temaatika piiblist) Arhitektuur: · Algas kirikuehitus · Varakristlik kirik(eeskujuks Roomas levinud äri-ja kohtuhooned basiilikad) pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks (lööviks). Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Idapoolses otsas oli transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga ruum (apsiid). Kiriku põhiplaan meenutas risti. Kiriku
Eesti keskaeg 1227-1558(1583) 1. Gooti stiil- See kunstistiil tekkis 12.-16. sajandil Euroopas. Tähtsamail kohal oli gooti kunstis arhitektuur, eriti kirikuehitus. Teravkaare ja ristroidvõlvi kasutuselevõtt võimaldas ehitada katedraale, mis olid romaani stiili kirikutest palju avaramad ja valgusküllasemad. Koos gootikaga tekkis Prantsusmaal ka gooti kiri, st. kirjalaad, mille tähed on kitsad ja nende ümarused murtud. Eestisse levis gootika Saksamaa ja Skandinaavia kaudu. Kõige rohkem ehitati kirikuid. 2. Kirikud keskajal- Kõige põhilisemaks sai teravkaar, võlvlagesid toetasid ehitise välisküljele jäävad tugipiidad
1. Millal ja kuidas said eestlastest põlluharijad? 5's sajand, kui tuli raud. Sellega eestlased jäid paiksest ja hakkasid rauast tööriistu tegema ning nendega said nad aastaid pölde harida. 2. Kas Eesti ühiskond oli muinasajal teiste Euroopa maadega samal arengutasemel? Ei. Lõuna-Euroopas olid ammu juba riigid ja seal oskasid nad lugeda ja kirjutada. Eesti polnud veel riik ja kirjaoskus puudus täiesti koos lugemisoskusega. 3. Miks jäid eestlased muistses vabadusvõitluses kaotajaks? Eestlastel puudus objektiivsus, neid oli vähe, neil puudu väljaõpe ja hea relvastus. Nende vahel ei toimunud koostööd. 4. Kui tõesed on meie teadmised Eesti muinasajast? Põhjendage oma seisukohta. Väga valed, kuna Liivimaa Kroonika oli Sakslaste oma ja seal tehti eestlasi ainult maha. Muinasaeg on väga vana ning seda vähem töeseid teadmisi ka meil on. 5. Mis oleks Eesti alal võinud juhtuda, kui meile poleks 13. sajandi algul tulnud valtisema sakslasi ja taanl...
9. Vararenessansi arhitektuuri iseloomustab see, et loobuti kõigest gootilikust. Moodi tuli kuppel , kaks madal ja lame ümarkaar sambad, pilastrid ja muud Rooma ajal õpitud üksikasjad. 10. Filippo Brunelleschi on arhitektuurikunstnik. 11. Pallazzo on 3 korruseline, mugav, ilus, avar, laiade esikülgedega elamu.Korruste vahesid rõhutati karniisiga. 12. Rustika- suured tahumatud kivid müüris. 13. Kõrgrenessansi kunstikeskuseks sai Rooma. 14. Kõige suurejoonelisem kirikuehitus on Rooma Peetri kirik, mille autoriteks on Donato Bramante ja Michelangelo Buonarotti. 15. Kõrgrenessansi Itaalia suurmeistrid: Leonardo da Vinci Michelangelo Buonarotti Raffael 16. Vararenessansi skulptor, kes lõi esimese ratsamonumendi oli Donatello. 17. Leonardo da Vinci maalid: Mona Lisa Püha söömaaeg Madonna kaljukoopas 18. Sfumaato värvi hajutatud kasutamine ja pehmeid ühtesulanduvaid piirjooned. 19. ,, Sixtuse Madonna" on maalinud Raffael 20
- Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus 10) Kes on Filippo Brunelleschi? - Itaalia arhitekt ja skulptor 11) Mis on palazzo? - Itaalia elamu (kindluse taoline) 12) Mis on rustika? - Ehitusliik, mille hoonete eriküljed olid tahumata kivid Itaalia kõrgrenessanss 13) Missugune Itaalia linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? - Rooma 14) Mis on kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus? Kes olid selle autorid? - Rooma Peetri kirik.Ehitust alustas Bramante ja lõpetas Buanorotte 15) Nimeta kolm itaalia kõrgrenessansi suurmeistrit? - Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael 16) Kes oli see vararenessansi skulptor, kes lõi esimese ilmaliku ratsamonumendi? - Donatello 17) Nimeta vähemalt kolm L. Da Vinci maali? - Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg, Madonna kaljukoopas 18) Mida tähendab sõna Sfumaato?
- Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus 10) Kes on Filippo Brunelleschi? - Itaalia arhitekt ja skulptor 11) Mis on palazzo? - Itaalia elamu (kindluse taoline) 12) Mis on rustika? - Ehitusliik, mille hoonete eriküljed olid tahumata kivid Itaalia kõrgrenessanss 13) Missugune Itaalia linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? - Rooma 14) Mis on kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus? Kes olid selle autorid? - Rooma Peetri kirik.Ehitust alustas Bramante ja lõpetas Buanorotte 15) Nimeta kolm itaalia kõrgrenessansi suurmeistrit? - Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael 16) Kes oli see vararenessansi skulptor, kes lõi esimese ilmaliku ratsamonumendi? - Donatello 17) Nimeta vähemalt kolm L. Da Vinci maali? - Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg, Madonna kaljukoopas 18) Mida tähendab sõna Sfumaato?
tekkega. Gooti stiilile avaldas mõju inimeste liikuvam eluviis, sidemed teiste piirkondadega ja selle tagajärjel suurenenud püüd toreduse poole. Oluliselt mõjutasid ka ristisõjad (11.-13. sajand). Tähtsaim kunstitellija oli endiselt katoliku kirik. Võib eristada etapid: 1) varagootika 12.saj. 13. saj. keskpaik 2) õitseaeg 13. saj. kp.-14. saj. kp. 3) hilisgootika 14. saj. kp.-16. saj. I Arhitektuur Endiselt on tähtsaim kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. On toimunud rida muutusi võrreldes romaani stiiliga, mis võimaldavad teha gooti kirikutele suuremad aknad, see aga omakorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks, õhulisemaks: * ümarkaare asemel on kasutusel teravkaar * rõhutatakse vertikaalsust * roidvõlvid asuvad raskete rist- ja silindervõlvide asemele (laoti enne kaks diagonaalset kivivööd, siis võlvisiilud peale) * kiriku välisseinu toetasid tugipiilarid ja tugikaared
Kristlased võtsid üle vanad ja tuntud (paganlikud) motiivid ning andsid neile uue tähenduse. Mütoloogilised süžeed muudeti piiblistseenideks (näiteks orant ja karjane – vt lk 10). Kasutati samu motiive, mida katakombide seintel. Via Salaria sarkofaagikaunistus. 3. sajandi kolmas veerand. Illustratsioon 4. Kirikud ja arhitektuur. Esimestel sajanditel kristlikke kirikuid praktiliselt ei ehitatud. Kristlased kogunesid eramajades. Kirikuehitus nagu ka ülejäänud kristlik kunstiloome sai hoo sisse 4. sajandil. Rooma impeeriumi lääneosas ehitati kirikuid ja püstitati monumente apostlitele ja usumärtritele äärelinnadesse, linnamüüridest väljapoole. Monumendid ehitati sageli apostlite ja märtrite hauakohtadele, mis olid juba niikuinii linnast väljas. Impeeriumi idaosas ehitati kirikuid ka linnamüüride vahele. Koos kristluse levikuga ja uue usu tugevnemisega ühiskonnas muutusid ka kirikud ja kirikuehitus aina olulisemaks
..........................................................................................14 5.2. Vararenessansi arhitektuur Itaalias....................................................................................14 5.3. Lossitüübid vararenessansi arhitektuuris..........................................................................14 5.4. Tervikliku ruumimõju loomine.........................................................................................15 5.5. Kirikuehitus.......................................................................................................................15 6. RENESSANSI SKULPTUUR.............................................................................................16 6.1. Ghiberti looming...............................................................................................................16 6.2. Donatello looming.......................................................................................................
saj. *Kloostrid olid vaimulike elupaigad (reeglina elasid seal mungad ja nunnad). Ketserid olid inimesed, kes tahtsid kristlusest eemale jääda (nende tõekspidamised ei ühtinud). Katoliku vaimulike kohtupidamist ketserite üle nimetati inkvisitsiooniks. *Kuulsad vaimulikud ordud keskajal olid dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja tsistertslaste ordu. *Tonsuur oli juuksepiir, kus pealagi oli kiilakas. See sümboliseerus Jeesus Kristuse okaskrooni. *Keskaegne kirikuehitus oli gooti (teravkaared, sihvakad tornid/võlvid, virtraažid) ja romaani (ümarkaared, kitsad/väiksed aknad) stiilis. 5. RISTISÕJAD * Ristisõjad olid paavsti/ kiriku poolt organiseeritud sõjakäigud. Nende peamised põhjused olid: taheti haarata uusi maid ja privileege, sooviti pühamaid saada, sooviti suurendada paavsti autoriteeti, sooviti majanduslikku kasu ja elujärge parandada, lisaks taheti ka usku levitada. * I ristisõda oli 1096-1999. Eestvedajad olid Gotfield ja Raymond
16. sajandil tekkisid suured muutused juba enamiku Euroopa maade ühiskondlikus elus. Mõnel maal - Madalmaades, osalt ka Saksamaal ja Prantsusmaal) olid uued jooned ühiskondlikus elus juba selgelt välja kujunenud. Tugevnes võtlus feodaalse killustatuse vastu. Reas maades võitis katoliiklusevastane usupuhastus - REFORMATSIOON. Protestantlus oli esialgu võrdlemisi kunstivaenulik kirikute kaunistamine maalide ja skulptuuridega kas keelati ära või piirati seda. Vähenes oluliselt ka kirikuehitus. Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst. Ka põhja pool Alpe sooviti ehitada uusi moodsaid renessansivaimust kantud elamuid Itaalia eeskujude põhjal. MADALMAADE MAALIKUNST 15.-16. SAJANDIL (RENESSANSS MADALMAADES) 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias
ROOMA KULTUUR roomlastele avaldas suurt mju kreeka kunst. roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kreeka eeskujude järgi kujutama. vallutatud kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. kreeka kunst oli rooma ülikute hulgas suurmoes. kui ei jätkunud originaale, siis valmistati täpseid koopiaid. nii vallutas kreeka kultuuriliselt rooma. portreekunstis saavutati suurim iseseisvus. rooma portreee lähtus individuaalsest karakteristikast., kartmata näidata inimest sellisena nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei uskunud hauatagusesse ellu. rooma valitsejaid näidatakse tihti halastamatute ja julmadena, just nii nagu me neid ajaloos tunneme. on kreeka eeskujul kõrgreljeef. jäädustati peamiselt võidukaid sõjakäike. MAALIKUNST seinale anti ruumi piirav tähend...
Põhja-Eestis võttis eelmisel perioodil klassikaliseks saanud konvendihoone tüüp domineeriva positsiooni, kuid omandas pidevalt uusi jooni, mis muutis range hoone vabamaks. Rakvere linnus: Rekonstrueeriti 14 saj. Ordulinnus. Konvendihoone ja kastelli seostamine üheks kindluseks. Lõunaküljele jäeti avar eeshoov. 4-tahulised tornid, mis paiknesid konvendihoone nurkades, kus nad annavad linnusele tugevamalt kontsentreeritud mulje. Saare-Läänemaal valitses kuni 14 saj kirikuehitus. Hiljem hakati ehitama kindluseid. Saaremaal valitses puhaste seinapindade ja massiivsete hooneplokkide suletus ja lakoonilisus. Suurtest dolomiitplokkidest müüriladu oli selle ehituslaadi oluliseks esteetiliseks mõjuteguriks. Kuressaare: rakendati puhtakujulise konvendihoone põhiskeemi. 4 võrdse suurusega hoonetiiba on kontsentreeritud ühtseks kuubina mõjuvaks tervikuks. Kindluseväravaga fassaaditiiba kaitsevad mõlemal pool nurkadel 4-tahulised tornid
funktsionaalseid nõudeid eiravaid kristlikke vasteid paganlikele antiiktemplitele, andsid ristiusus märtritele püstitatud mälestuspühamud. Donato Bramante kavandatud Püha Peetruse märtrisurma tähistav Rooma San Pietro kloostri kabel (3. pilt). Püüd leida lihtsat, harmoonilist kompositsiooni eristab Bramante loomingut vararenessansile iseloomulikust antiikarhitektuuri elementide piinliktäpsest jäljendamisest. Kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus on Peetri kirik Roomas. Bramante planeeris kiriku monumentaalse peakupliga tsentraalehitisena, milles täielikult domineeris kupli mõju. Hoone 1 nurgakivi pandi 1506 aastal, 1514. ehitus Bramante surmaga seoses katkes ja jätkus alles 1567 aastal. Michelangelo lihtsustas Bramante põhiplaani ja hakkas kuplit oma plaani järgi ehitama. Kupliehitis koosneb kolmest osast, mis moodustavad arhitektuurilise terviku (4. pilt) 1
Pikaksvenitatud keha. Näos olid valdavaks suured ilmekad silmad. Figuure ümbritses pidulik kuldne foon. Hiljem loodus. 15. sajandi teisel poolel algas Moskva ulatuslik väljaehitamine. Linnamüüri nimetatakse Venemaal kremliks. Moskvas alustati 14.sajandil Kremli kivimüüri ja tornide ehitamist. Kui võeti tulirelvad kasutusele, ei suutnud Kreml enam kaitset pakkuda. 16.sajandil ehitatakse uued müürid, 17. sajandil kaetakse need telkkatusega. Moskvas toimus hoogne kirikuehitus samuti, esimesed kivist hooned. Üks esimesi kirikuid on ka Uspenski katedraal. Tuntuim kirik on Vassili Blazennõi. Liitkirik, kus suurema tornkiriku ümber ehitati 8 väiksemat kirikut ja 1 kabel. Sibulakujulised kuplid 16. sajandi lõpul. Algselt olid ühevärvilised, hiljem eri värvi. Maalikunstis esikohal ikoonimaal. Kujunevad välja omanäolised ikoonimaalijate koolkonnad. Moskvasse on siirdunud Theophanes Kreeklane, kelle üks õpilane on Andrei Rubljov. Maalib õrnade toonidega.
kaup m ehed) tekke ga. Gooti stiilile avaldas m õju ini meste liikuvam eluviis, side m ed teiste piirkondadega ja selle tagajärjel suurenenud püüd toreduse poole. Oluliselt m õjutasid ka ristisõjad (11.13. sajand). Tähtsai m kunstitellija oli endiselt katoliku kirik. Võib eristada etapid: 1) varagootika 12.saj. 13. saj. keskpaik 2) õitseaeg 13. saj. kp.14. saj. kp. 3) hilisgootika 14. saj. kp.16. saj. Arhitektuur Endiselt on tähtsai m kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. On toimunud rida muutusi v õrreldes ro maani stiiliga, mis või maldavad teha gooti kirikutele suure mad aknad, se e aga o makorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks, õhulisemaks: * ümarkaare ase m el on kasutusel teravkaar * rõhutatakse vertikaalsust * roidvõlvid asuvad raskete rist ja silinderv õlvide ase m ele * kiriku välisseinu toetasid tugipiilarid ja tugikaared * fiaal ehk ehistornike * krabi punga või lehekujuline kaunistus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
