Isabelil oli 2 last tütar Juana ja Karl 5 . Isabel oli ainuvalitseja kastiilias ja ta tegi uued seadused kastiilias. Isabel kuulutab valitsuse programmi. Austab kirikukäske , aadlikke ja valvab kuningriigi heaolu eest. Isabelil kasvas uus ja parem sisepoliitika ja oli ainuvalitseja kastiilias. 1475 Sagovia pakt Isabel valdab mõlemat riiki ja on nende kuninganna pärast riikide ühinemist. Isabel võttis harituid inimesi oma isiklikku armeese. Kastiilia tahtis ülikooli haridusega inimesi kiriklikeks sisepoliitilisteks ülesanneteks. Isabel toetas monarhia võimu ja ainsat käsku. Isabeli range juhtimine all viis abslutismile autoritaalsele riigile kohandadas Feodaal aja . Kastiilia üleminek uusaega Feodalism edasi monarhiasse. Isabel saatis Kolumbuse tundmatule ookeani reisile 2 jaanuar 1492 . Ibeeria poolsaarel sai keskaeg otsa. Algas uus ajastu kastiilia kuningriik ja Fernando riigile tuli katoliiiklik usk. Esimene ristikogudus Euroopa pinnal. Avastati Brasiilia ja Lõuna-Ameerika
ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. 1722. aastal esitas Bach end kantoriametile, mis tähendas igapäevast tööd koolilastega ja ta sai selle töökoha. IV. Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Bach kirjutas Leipzigis viis aastakäiku kantaate (kirikuaasta pühapäevadeks ja pühadeks), millest on tänaseni säilinud umbes 200. Lisaks muidugi muud kiriklikeks vajadusteks nii leina-, pulma- kui muuks tarbeks mõeldud muusikat. Muusikadirektorina hoolitses Bach eelkõige pühapäevase peajumalateenistuse kujundamise eest, mis tähendas ka, et pidevalt tuli leida häid tekstikirjutajaid, kellega nii muusikaliselt kui teoloogiliselt korrektseid teoseid toota teksti eest vastutas ju kantor. Teose valmides pidi helilooja laskma nii lauljatele kui mängijatele viisid välja kirjutada
Vaimustudes Versailles kuningalossist, laskis Nikolaus lisaks olemasolevale perekonna residentsile Eisenstadtis ehitada õukondsete meelelahutuseks veel teisegi lossi. Uus luksuslik palee sai valmis 1766. aastal ja hakkas kandma nime Eszterháza. Kapellmeister, amet mida Haydn pidas, oli vastutav muusikalise meelelahutuse eest kogu õukonnas. Lisaks kohustusele valmistada orkestriga ette igal nädalal kaks kontserti, pidi Haydn kirjutama tellimusteoseid erinevateks perekondlikeks, kiriklikeks või riiklikeks sündmusteks ja seisma hea ooperite etendamise eest. Niisiis vastutas kapellmeister ka teiste autorite loomingu ettekandmise eest. Vajadusel tuli teoseid ümber orkestreerida, lisada aariaid ja vahemänge, kirjutada muusikat õukonda külastavatele rändteatritruppidele. Aastail 1780-1790 Eszterházy õukonnas lavastatud 1038 ooperit (sealhulgas 67 esietendust) annavad tunnistust Haydni tohutust töömahust sel perioodil. Tema töö kvaliteedile annab
kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. 1722. aastal esitas Bach end kantoriametile, mis tähendas igapäevast tööd koolilastega ja ta sai selle töökoha. IV. Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Bach kirjutas Leipzigis viis aastakäiku kantaate (kirikuaasta pühapäevadeks ja pühadeks), millest on tänaseni säilinud umbes 200. Lisaks muidugi muud kiriklikeks vajadusteks nii leina-, pulma- kui muuks tarbeks mõeldud muusikat. Muusikadirektorina hoolitses Bach eelkõige pühapäevase peajumalateenistuse kujundamise eest, mis tähendas ka, et pidevalt tuli leida häid tekstikirjutajaid, kellega nii muusikaliselt kui teoloogiliselt korrektseid teoseid toota teksti eest vastutas ju kantor. Teose valmides pidi helilooja laskma nii lauljatele kui mängijatele viisid välja
-Ühekordne konsonant kirjutati topelt *Oli käibel kuni 1693, kui ilmus Johan Hornungi grammatikaõpik -Vähem saksapärasust, vähem võõrtähti -Pikem vokaal kahe tähega -Pani aluse vanale kirjaviisile -Kasutusel kuni 19, sajandi keskpaigani või isegi kauem *Stahl koostas ka õpiku ,,Kodu ja käsiraamat" -Ilmus 1632 1638 -4 osa -Katekismus, lauluraamat, eestikeelsed evangeeliumid (4), palved, tekstid kiriklikeks talitusteks (matmine, ristimine, laulatamine) -Mõeldud köstritele ja kirikuõpetajatele Läbi 17. sajandi oli päevakorral Piibli tõlkimine *Mis kirjakeelde tõlkida? -Mitu kirjakeelt *1686 ilmus Vastne Testament -Uus Testament Lõuna-Eesti kirjakeeles -Tõlkijad A. ja A. Virginius -Isa ja poeg -Ilmus 400 eksemplari -Käsikirjad, mitte raamat Vana hea Rootsi aeg müüt või tegelikkus Müüt:
sajandi keskele). Seda tuntakse vanakirjaviisina. 1686 Vastne Testament (LõunaEesti murdes) (UT). Andreas ja Adrean Virginius said selle imeteoga hakkama. Seda ilmus umbes 400 eksemplari. Tegelikkuses olid ka olemas PõhjaEesti murdes UT ja VT. Ilmumiseni ei jõutud. ,,Stahli kodu ja käsiraamat". Ühelpool saksa keel, teisel pool PE keel. Sinna oli paigutatud katekismus, lauluraamat, evangeeliume, palved, tekste erinevateks kiriklikeks talitusteks. Seda ilmus 6. trükis. 20 000 eksemplari. 16311710 ilmus eesti keeles 45 raamatut. Hinnang Rootsi ajale VanaHea Rootsi aeg. See on pigem hinnang järgnevale ajale. Oma ajalooga hakati tegelema ärkamise ajal. Põhjasõda 1699. aastal pandi kokku liit, et saada Rootsilt maavaldused tagasi. Sinna kuulusid: Taani (Skandinaavia lõunaosa), Poola (Eestimaa ja Liivimaa), Venemaa (Ingverimaa).
Kokku oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis moodustasid maakonnad. Maakonnad olid Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Rävala, Saaremaa, Sakala, Ugandi ja Virumaa. Iseseisvad kihelkonnad olid Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. 13. saj vallutused Põhjala ristisõja ajal Eestlaste muistse vabadusvõitluse käigus sakslaste ja taanlaste poolt, moodustati uut tüüpi feodaalsed omandisuhted. Uued maaisandad õid kaasa tavad- maade läänistamise näol. Endised muinaskihelkonnad jagati väiksemateks kiriklikeks haldusüksusteks, kusjuures geograafiliselt tugines see jaotus sageli varasematele linnusepiirkondadele. 1227. aastat loetakse muistse vabbadusevõitluse lõpuks. Selleks ajaks olid Eestis moodustatud vallutajate poolt: Taani kuningriigile kuulus Põhja-Eesti, Mõõgavendade ordule Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis orduvasallidele eraldatud maavaldused. Rooma katoliku kirikule ja Rooma paavstile tema legaadi kaudu alluvad Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Riia piiskopkond
Stahlil oli Rootsi võimude toetus ja teatud eelis ametivendade ees, kellelt ta kogus käsikirjalisi tõlketekste oma raamatute jaoks. H. Stahli esimene eestikeelne raamat ristiusu põhiõpetuse kohta pole säilinud. Tema põhiteoseks on neljaosaline saksa-eestikeelne "Hand und Hauszbuch...". Esimese ja nii mahuka eestikeelse "käsi- ja koduraamatuna" sisaldab see Lutheri väikese katekismuse, kirikulaulude kogu, evangeeliumid ja epistlid, palveid jm tekste kiriklikeks talitusteks. H. Stahli käsiraamatuga pandi alus eestikeelsete raamatute trükkimisele Tallinnas. Tema käsiraamatutest alates võime hakata jälgima Piibli eesti keelde tõlkimise lugu. Stahli jutlustekogu "Leyen Spiegel" peegeldab lähemalt autori keelekasutuse omapära, annab mõningaid vihjeid eestlaste eluolust, mainib esmakordselt trükisõnas nime Kalev (Kalliweh), aga Mülleriga võrreldes on need jutlused igavamad. Stahliga samaaegselt tegutses Lõuna-Eestis
-) Kasutusel oli palju võõrtähti. * Teise eesti keele grammatika koostas aastal 1693 Johan Hornung. -) Ta pani aluse vanale kirjaviisile, mis oli kasutusel ligi poolteist sajandit. -) Kasutuselt kadusid võõrtähed. -) Johan Hornung koostas ka raamatu ,,Kodu ja käsiraamat". *) Ilmus aastast 1632-38, nelja osana. *) Oli korraga Eesti ja Saksa keelne. *) Koosnes katekismusest, lauluraamatutest, evangeeliumitest, palvetest ja tekste kiriklikeks toimetusteks. * 1686 aastal ilmus ,,Vastne Testament" ehk Uus Testament, mis oli kirja pandud lõuna- Eesti keeles. -) Tõlkijateks olid isa ja poeg A. A. Virginius. -) Kokku ilmus seda 400 eksemplari. -) Tõlgiti ära ka Vana Testament, kuid see jäi vaid käsikirjaks ning ei ilmunud kordagi raamatuna. Vana hea rootsiaeg, müüt või tegelikkus? * Müüt: -) Teotöö, sunnismaisus - pärisorjus. -) Vilja väljavedu nälja ajal. -) Tsunftide sulgemine.
pastorina Järva- ja Virumaal. Stahlil oli Rootsi võimude toetus ja teatud eelis ametivendade ees, kellelt ta kogus käsikirjalisi tõlketekste oma raamatute jaoks. H. Stahli esimene eestikeelne raamat ristiusu põhiõpetuse kohta pole säilinud. Tema põhiteoseks on neljaosaline saksa- eestikeelne "Hand und Hauszbuch...". Esimese ja nii mahuka eestikeelse "käsi- ja koduraamatuna" sisaldab see Lutheri väikese katekismuse, kirikulaulude kogu, evangeeliumid ja epistlid, palveid jm tekste kiriklikeks talitusteks. H. Stahli käsiraamatuga pandi alus eestikeelsete raamatute trükkimisele Tallinnas. Tema käsiraamatutest alates võime hakata jälgima Piibli eesti keelde tõlkimise lugu. Stahli jutlustekogu "Leyen Spiegel" peegeldab lähemalt autori keelekasutuse omapära, annab mõningaid vihjeid eestlaste eluolust, mainib esmakordselt trükisõnas nime Kalev (Kalliweh), aga Mülleriga võrreldes on need jutlused igavamad
aktiivselt kiriku- ja koolielus tegutsev, tal oli Rootsi võimude toetus ja nii eelis ametivendade ees, kellelt kogus käsikirjalisi tõlketekste oma raamatute jaoks. Stahli esimene eestikeelne raamat ristiusu põhiõpetuse kohta (1630) pole säilinud, tema põhiteoseks on neljaosaline saksa-eestikeelne "Hand- und Hauszbuch..." (1632-1638), sisaldab Lutheri väikese katekismuse, kirikulaulude kogu, evangeeliumid, epistlid, palveid jm tekste kiriklikeks talitlusteks. See oli toonase kirikuteenistuse põhiline ja esinduslik teos ning jäi Põhja-Eestis pikemalt käibele. Stahli käsiraamatuga pandi alus eestikeelsete raamatute trükkimisele Tallinnas. On kirjutanud ka esimese eesti keele grammatika (1637). Stahli käsiraamatutest alates võib hakata jälgima Piibli eesti keelde tõlkimise lugu. Jutlustekogu "Leyen Spiegel" (I 1641, II 1649) peegeldab lähemalt autori keelekasutuse
tänapäeva iirlaste kaitsepühak Sakslaste ristijaks oli Püha Bonifacius (680 - 754) Katoliku kirikus kujunes välja väga kindel hierarhia: piiskop, preester, diakon Piiskopikirik e katedraal, mõned väga võimsad, teised küllalt tagasihoidlikud kirikuhooned Piiskopi ülesanded: preestrite ja diakonite ametisse pühitsemine (ordinatsioon), ristitute konfirmeerimine (kinnitamine), õli pühitsemine kiriklikeks toiminguteks, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine, vaimulik kontrollimine oma piiskopkonnas visitatsiooni käigus Kohaliku koguduse eesotsas oli preester (kr k presbyter vanem), neid abistasid diakonid jt abilised (akolüüdid) Kirikule maksti 10% sissetulekust kirikukümnis Maaisandal oli patronaadiõigus Kirjelda romaani kirikut Kirikud on massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega, et hoone suudaks kanda kivivõlvi raskust
annaabi.ee 
