4. Teose peakangelane oli Victor Frankenstein, keda ajendas saatuslikku koletist valmistama auahnus ja soov enda nimi ajalukku talletada. Kangelane polnud eriti põhjalikult komponeeritud; ta jättis liiga vastuolulise inimese mulje ning tihtipeale tundusid ta mõtted täiesti irratsionaalsetena. Leidsin, et talle on raske sarnastuda, sest ta polnud täiesti usutav oma üliemotsionaalsuse ja nahaalsusega. Kohati jättis kunstliku mulje. 5. Teos hoiatab, et ei tohiks lasta oma kirgedel üle pea kasvada, sest neil on komme inimesi pimestada. Frankenstein ei mõistnud oma loomingu kohutavust enne, kui monstrum talle vastu jõllitas. Teadlase uhkus ja auahnus maksis talle karmilt kätte, sest ta polnud nõus oma teo tagajärgede eest vastutust kandma. 6. Raamatu tugevus seisneb paralleelides, mida saab teose ja piiblilugude vahele tõmmata. Frankenstein hülgas oma kätetöö põgenedes ta juurest, mis paneb mõtlema ristiusu põhimõtete peale,
· Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas. Me võime iga maksubaasiga mingi maksu siduda - mitte alati ei ole seos selge ja ühene! Maksubaase on neli. 1) eksistentsil põhinevad maksud e. eksistentsi printsiip- kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne (maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks) 2) kirgedel põhinevad maksud- põhinevad isiku edevusel, tarbimisvajadustel (tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, hasartmängumaks, mitte riiklike lotovõitude tulumaks) 3) õnneliku juhusega seonduvad maksud e. õnneliku juhuse printsiip (mitte riiklike lotovõitude tulumaks [kinke- ja pärandimaks EI KEHTI ENAM]) 4) tubliduse printsiip - seotud tubliduse, riskijulguse, majandusliku aktiivsusega (tulumaks, sotsiaalmaks Maksusüsteemi ühetaolisus
Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. Maksualused: 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2. kirgedel põhinevad maksud (aktsiisimaks; loomapidamismaks; tulumaks mitteriiklikelt loterii võitudelt) 3. õnnelikul juhusel põhinevad maksud tulumaks mitteriiklikelt loteriivõitudelt; kinke- ja pärandimaks. 4. tublidusele ja edukusele põhinevad maksud tulumaks; sotsiaalmaks; käibemaks. * maksuseaduste käsitlemisel on oluline lähtuda alati konkreetsest käsitletavast maksuseadusest, tema loogikast ja terminoloogiast.
Artemis oli kreeka mütoloogias jahi- ja viljakusjumalanna. Artemise kuju Efesoses oli kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Artemise kuju arvukad rinnad sümboliseerisid tema viljakust. Templi varemed vajusid aegapidi pinnasesse, sajandeid ei teadnud keegi, kus tempel asus. 1863.a. avastas inglise insener Wood templi asukoha Türgis. Hellenistlikul perioodil skulptuur muutub realistlikumaks, rahutumaks, tundeküllasemaks. Peatähelepanu inimlikel kirgedel, kannatuste ja piinade kujutamisel. Pildil Surev gallialane, rooma marmorkoopia, 3 saj.eKr. U. 160 eKr. rajati suur Zeusile ja Athenale pühendatud altar - Pergamoni altar. Vaated altarile ja selle maketile (üleval) Berliini Pergamoni muuseumis. Pergamoni altari reljeeffriisil on kujutatud jumalate ja gigantide võitlust. (Omaaegne Pergamoni linn kannab nüüd nime Bergama ja asub Türgis). Laokooni grupp. Arvatavateks autoriteks Agesandros,
empaatiavõimest ning armastusest on ka looduse poolt inimesele kaasa antud tugev seksuaalne ja erootiline tõmme. Oma soo tunnetamine ja seejärel endale sobiva partneri leidmine on inimelu oluline mõõde. Mõnikord kutsutakse seda keemiaks, enamasti aga ka sugutungiks või erootikaks. Laias laastus jaguneb armastus kaheks suureks rühmaks. Mitteseksuaalne, üldine, jumalik, ideaalne, mis iganes muud liiki üldine armastus ning inimeste ja sugude vaheline tunnetel, kirgedel ja seksuaalse rahulduse saavutamiseks põhinev füüsiline armastus. Seksuaalsus ja seksuaalne armastus omakorda koosnevad kahest põhilisest asjast. Esimese poole moodustavad asjad ja nähtused, mis on tugevasti seotud inimeste vahel tekkivate erutavate suhete ja füüsilisest kontaktist lähtuvate mõnu- ja naudingtunnetega. Naise seksuaalsus Paljude meeste arvates on naised voodis liiga arad ning ei julge eksperimenteerida.
4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. II maksubaas – kirgedel põhinevad maksud. Põhineb inimese isiku edevusel, tarbimisvajadusel (erilisel). Nt: tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, mitteriiklike loteriide tulumaks. III maksubaas – õnneliku juhuse prinsiip. Nt: mitteriiklike loteriide tulumaks, kinke ja pärandimaks, mis on olnud eestis kehtiv maks, kuni 2003 aastani (praegu teda meie maksusüsteemis ei ole). IV maksubaas – tubliduse prinsiip, mis on seotud riskijulguse, tubliduse, majandusliku aktiivsuse, edukuse jne
Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. Maksualused: * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2. kirgedel põhinevad maksud (aktsiisimaks; loomapidamismaks; tulumaks mitteriiklikelt loterii võitudelt- Eesti Loto võitude pealt ei maksta makse) 3. õnnelikul juhusel põhinevad maksud tulumaks mitteriiklikelt loteriivõitudelt; kinke- ja pärandimaks. 4. tublidusele ja edukusele põhinevad maksud tulumaks; sotsiaalmaks; käibemaks. Maksude arvestus * maksude arvestuses tuleb lähtuda RPseadusest, mis nõuab maksude arvestust tekkepõhiselt
Ta tõestas oma ideid mitte ainult lavaliste, vaid ka publitsistlike vahenditega. Näiteks soovis kirjanik, et ta teoseid ei esitataks ainult laval, vaid loetaks nagu iga teist kirjandusteost. Seetõttu kirjutas Shaw igale näidendile põhjaliku eessõna, kus selgitas oma dramaatilisi kavatsusi. Shaw´ satiiri märklauaks olid traditsiooniliselt juurdunud seisukohad ning tõekspidamised. Tema näidendite põhikonflikt tekib võltsillusioonide purunemise taustal, kirgedel ega kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu.1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. Knut Hamsun (1859 1952) Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1920) K.Hamsun (kodanikunimega Pedersen) on sündinud Norra sisemaal Lomi kirikukülas Gudbrandsdalis
"Pygmalion" (1912). Shaw suhtus kriitiliselt sõtta ning hakkas kirjutama farsse sõdurist vaatajale. Kirjanik pidas seda sobivaimaks vahendiks sõjasüüdlaste paljastamiseks ja oma pahameele väljendamiseks toimuva vastu. Need ilmusid üldpealkirja all "Pisinäidendid sõjast" (1919) ning pajatasid sõja mõttetusest Shaw´ satiiri märklauaks olid traditsiooniliselt juurdunud seisukohad ning tõekspidamised. Tema näidendite põhikonflikt tekib võltsillusioonide purunemise taustal, kirgedel ega kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu. 1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. 2) Loetud programivälise teose analüüs Pilet nr 2: 1) O. Wilde'i elu ja looming Oscar Wilde sündis 1854. Aastal 16. oktoobril Dublinis. Tema isa kuulus maa-aadlisse
poole. Ilmselt püüdis autor oma romaanides olla meelepärane prantsuse lugejate laiale ringkonnale. Tema teoste lehekülgedel kaotab ajalugu oma eepilise suuruse, ta muutub lihtsaks ja koduseks, kaugeid ajaloolisi 1 sündmusi on kujutatud tegelaste intiimse elu taustal. Autor püüab näidata, et ka kuningad, kuningannad, väejuhid ja ministrid olid inimesed, kelle üle kirgedel ja kapriisidel oli suur mõju. Taoline käsitlusviis pidi sisendama tavalisesse lugejasse heatahtlikku optimismi tema ellusuhtumises ja «selle ilma suurte» hindamises. Dumas' romaanide populaarsuse põhjust tuleb otsida tema oskuses pitoreskselt kujutada mineviku sündmusi, luua kirevaid pilte võitlustest ja seiklustest, mis olid lugejale puhkuseks elu halluses ja igapäevasuses. Tema romaanid viisid lugeja eredate ja tegutsemisjanuliste karakterite, omakasupüüdmatute
'ANAKH'. «Mu vend on loll,» ütles Jehan endamisi, «oleks olnud palju lihtsam kirjutada «Fatum»', egas kõik pea kreeka keelt mõistma.» Ülemdiakon istus tagasi tugitooli ja laskis pea kätele 1 Saatus (kreeka k.). 2 Saatus (lad. k.). 258 langeda, nagu haige, kes tunneb, et ta pea on raske ja kuum. Skolaar jälgis imestades oma venda. Tema, kes oma südamest otsekohe kõik välja puistas, kes siin maailmas ainult looduseseaduse järgi talitas, kes oma kirgedel laskis takistamata voolata ja kelle sügavate tundmuste läte alati kuiv oli, sest et ta iga päev aina uusi kraave kaevas, tema ei võinudki aru saada, millise jõuga käärib ja keeb inimkirgede meri, kui ta ees 1 5 0 kõik väljapääsu-teed kinni on, kuidas ta paisub ja tõuseb, kuidas tä üle äärte ajab, kuidas ta südant lõhestab, kuidas ta nuuksumisse ja tummadesse krampidesse puhkeb, kuni ta kõik tammid eest purustab ja enesele tee eest lahti murrab
Mitte leides kaasaegses elus tugevaid aktiivseid karaktereid, pöördub Dumas oma otsingutes ajaloolise mineviku poole. Ilmselt püüdis autor oma romaanides olla meelepärane prantsuse lugejate laiale ringkonnale. Tema teoste lehekülgedel kaotab ajalugu oma eepilise suuruse, ta muutub lihtsaks ja koduseks, kaugeid ajaloolisi sündmusi on kujutatud tegelaste intiimse elu taustal. Autor püüab näidata, et ka kuningad, kuningannad, väejuhid ja ministrid olid inimesed, kelle üle kirgedel ja kapriisidel oli suur mõju. Taoline käsitlusviis pidi sisendama tavalisesse lugejasse 675 heatahtlikku optimismi tema ellusuhtumises ja «selle ilma suurte» hindamises. Dumas' romaanide populaarsuse põhjust tuleb otsida tema oskuses pitoreskselt kujutada mineviku sündmusi, luua kirevaid pilte võitlustest ja seiklustest, mis olid lugejale puhkustks elu halluses, ja igapäevasuses. Tema romaanid viisid lugeja eredate ja
annaabi.ee 
