Plaatimine Sein: Tööd tehes kasutatakse Kiilto Fibergum hüdroisolatsioonimastiksit. Esmalt valmistatakse sein ette. Seejärel krunditakse seinad Kiilto Fibergum Primeriga. Kui on tegemist kipsplaadiga ei ole kruntimine vajalik. Peale krundi kuivamist kantakse hüdroisolatsioonimastiks nurkadesse, vuukidesse, läbiviikudesse ja teistesse erinevate materjalide liitekohtadesse ning pannakse peale Kiilto nurgatugevdus lint. Läbiviikudesse ning kanalisatsioonitorudele on olemas 55mm ja 110mm kanga tükid, kui on suurus erinev tuleb see ise välja lõigata. Kui on tugevduslindid paigaldatud kantakse tervele seinale üks kiht hüdroisolatsioonimastiksit, mis kuivab normaaltingimustes umbes 2 tundi
tulekahjutingimustes on suurem), kattekihiga katmisega (sarnaselt metallkosntruktsioonide isoleerimisele) ja spetsiaalsete puidu tulekaitsevärvide ja lakkide kasutamisega. Kaitstud puittarind jääb siiski põlevast ehitusmaterjalist tarindiks. Kaitsmine plaatidega Puitkonstruktsioonide tulepüsivuse parendamiseks kipsplaatidega kasutatakse tavaliselt puitkarkassil mineraalvillaga isoleeritud ning kipsplaadiga kaetud karkassi. Tulekahjutingiumustes töötab selline konstruktsioon esmalt kui tule eest kaitsud puitkarkass, mille puhul kipsplaadis olev kristallvesi temperatuuri toimel reagerib ning eraldub materjalist. Seda alates temperatuurist 80-100 0C ning kuni materjal on täielikult dehüdreerunud, seda ajani, mil kogu materjal on saavutanud temperatuurini 600- 800 0C. Kristallvee täieliku eraldumise tulemusena kipsplaat kaotab oma tugevuse ning laguneb koost.
lähedal olevat latti. Keskmisele kandvale seinale paigutada 6 latti. Jätkamisel ülekate vähemalt 300. Vundamendi peale pannakse perimeetri ulatuses SSBS-tüüpi rullmaterjal. Tagasitäitena kasutatakse liiva. 1.4.2 Seinad Kandeseinaks on välisseinad, mis tehakse 200 mm 3Mpa survetugevusega keramsiitplokkidest. Mittekandvad seinad on 100 mm paksused. Enamasti on mittekandvateks seinteks puitsõrestikseinad puitpostidega 50x70, sammuga 600 ja aetud kipsplaadiga. Niisketes ruumides kasutatakse seinte tegemiseks plokke ja need kaetakse glasuuritud plaatidega (vettpidav materjal). 1.4.3 Põrandad Põrand valatakse betoonist. Armeerimine 5 mm võrguga, silm 150 (ülekate suurem kui 150). Vähemalt iga 3x3 tagant tuleb valamise ajal tekitada vertikaalselt paigaldada õigele kõrgusele, mis suurendab valamise kvaliteeti. Põrandad kaetakse naturaalparketiga alusekattel, va. eeskojas, saunas ja WC-vannitoas, mis kaetakse keraamiliste plaatidega
600mm. Prusside peale armeeritud kile, mis kinnitada distantsliistudega 32 mm sammuga 600 mm. Distantsliistude peale paigaldada 22mm OSB plaat, millele katusekattematerjal- bituumensindel. Sarikate vahe soojustada 150mm mineraalvillaga ja katta altpoolt ehituspaberiga. Paberi peale paigaldada prussid 50x100mm, mille vahele paigaldada mineraalvill 100mm. Vill katta aurutõkkega, mille peale paigaldada 42mm metallkarkassid. Karkassi vahed täita mineraalvillaga ja lagi viimistleda kipsplaadiga. Katus on soojustatud 2. korruse ulatuses ja pennide (50x200mm) vahelt, pööningualune on soojustamata. Pennide kõrgus 2. korruse põrandast 2700mm. 2.3.6. Välisseinad Elamu välisseina kandvad konstruktsioonid valmistada FIBO kergplokkidest (200x185x490 mm). Soojustuseks on 100+100 mm mineraalvill puidust horisontaal ja vertikaal roovide vahel sammuga 600mm. Vill katta 30mm tuuletõkkeplaadiga. Välisfassaad rajada klombitud
Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni- ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on Gyproc-vaheseinte karkassi samm 600 mm. Tehnilised andmed erinevate seinatüüpide kohta on ära toodud järgmistel lehekülgedel. Karkassitüübid Ühekordne karkass Ühekordne karkass on ühekordse üla- ja alavööga ühelt või mõlemalt poolt kipsplaadiga vooderdatud konstruktsioon. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Sik-sak karkass Vahelduva kinnitusega (sik-sak) karkass on ühekordse üla- ja alavööga, kusjuures karkassipostid on vööst kitsamad. Karkass on mõlemalt poolt vooderdatud kipsplaatidega. Plaadid on vastavalt vaheldumisi kinnitatud iga teise posti külge. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Topeltkarkass
Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni- ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on Gyproc-vaheseinte karkassi samm 600 mm. Tehnilised andmed erinevate seinatüüpide kohta on ära toodud järgmistel lehekülgedel. Karkassitüübid Ühekordne karkass Ühekordne karkass on ühekordse üla- ja alavööga ühelt või mõlemalt poolt kipsplaadiga vooderdatud konstruktsioon. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Sik-sak karkass Vahelduva kinnitusega (sik-sak) karkass on ühekordse üla- ja alavööga, kusjuures karkassipostid on vööst kitsamad. Karkass on mõlemalt poolt vooderdatud kipsplaatidega. Plaadid on vastavalt vaheldumisi kinnitatud iga teise posti külge. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Topeltkarkass
Katusekattematerjal: Kivi pruun. 3 Räästalauad ja tuulekastide pinnad beezikad. Aknad: Puitalumiinium klaaspakett, tehaseviimistlusega, pruunid. Välisuksed: Puidust helepruunid Välistrepid: Kaetud betoonkiviga Sokliosa: krohvitud - hall Siseviimistlus: Seinad: värvitud ja tapeeditud vastavalt omaniku soovile. Pesemisruumide seinad plaaditud keraamiliste plaatidega. Laed: Kaetud 2 kordse kipsplaadiga, pahteldatud ja värvitud sisetöödevärviga. Pesuruumides paigaldatud ripplagi. Põrandad: Elutoas, köögis, kabinetis parkett; pesemisruumides ja esikus keraamilised plaadid; katusekorruse põrand laudis (tamm); garaazis betoonpõrand. 4. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Vundament: Keramsiitplokkidest laiendatud tallaga lintvundament, mis on soojustatud vertikaalselt 100mm vahtpolüsterool plaatidega, hüdroisolatsiooniks bituumenvõõp. Välisseinad: Puitsõrestikseinad paksusega 350 mm
glasuurplaatidest sisevooder jne. Auruisolatsiooni kasutamisega tasub olla tagasihoidlik, sest gaaside difusioon läbi piirde on pöördvõrdeline auruisolatsiooni aurupidavusega (suure aurupidavusega materjalid ei lase läbi hapnikku, mis difundeerub läbi välisseina siseruumi ja samuti süsihappegaasi, mis liigub siseruumist välja). Seetõttu klaasvillaga soojustatud traditsiooniline puitsõrestiksein, mis on seestpoolt kaetud viimistluskihiga (kipsplaadiga), ei vaja spetsiaalset aurutõket. Sama sein laudadest sisevoodriga vajab aurutõket, näiteks tõrvapappi või aurutõkkepaberit. Seinad tuleb ehitada nii, et aurutihe kiht paikneb seina siseküljel. Juhul kui aurutihe kiht soovitatakse paigutada seina välispinnale, näiteks kivivooder, klaasist või plekist kate, tuleb tagada veeauru väljapääs läbi voodri ja seina vahelise tuulutuspilu (õhkvahe paksusega vähemalt 25 mm).
Kõik fibo kergplokkidest seinad armeerida fibo bi-armatuuriga, siseseinad siduda välisseintega müüriseotise ja armeerimise teel. Kandvates seintes kasutada E-Betoonelemendi kandvaid silluseid, sillustele valada otste alla betoonpadjad. Mittekandvates seintes võib kasutada fibo silluseid, jälgides täpselt tootja paigaldusjuhiseid. Teise korruse vaheseinad on 42 mm metallkarkass-seinad kivi- või klaasvill heliisolatsiooniga, kaetud kahekordse kipsplaadiga ja tapetseeritud või värvitud. Niisketes ruumides on siseviimistluseks keraamiline seinaplaat. 7 1.3.3. Vahelaed, laed, trepid ja põrandad. Elamu esimese korruse põrand ja vahelagi on projekteeritud EP6 220 mm õõnespaneelidest millele on valatud tasandusvalu, kus paikneb põrandaküte. Põrandakatteks on laudparkett (vt. tüüpkonstruktsioon P-1), niisketes ruumides
Kipsikristallid sisaldavad keemiliselt seotud vett ca 17% plaadi kaalust. Kuumenedes kristallid lagunevad ja vabanenud vesi aeglustab tule levikut. Igast ruutmeetrist kipsplaadist eraldub ligikaudu 4 m3 veeauru. Plaat takistab tule levimist selle taga olevatesse konstruktsioonidesse kuni kogu vesi on aurustunud ja plaat kaotanud oma jäikuse. 2. KARKASSITÜÜBID Ühekordne karkass Ühekordne karkass on ühekordse üla- ja alavööga ühelt või mõlemalt poolt kipsplaadiga vooderdatud konstruktsioon. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Sik-sak karkass. Vahelduva kinnitusega (sik-sak) karkass on ühekordse üla- ja alavööga, kusjuures karkassipostid on vööst kitsamad. Karkass on mõlemalt poolt vooderdatud kipsplaatidega. Plaadid on vastavalt vaheldumisi kinnitatud iga teise posti külge. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Topeltkarkass
0 TIHEDUS [kg/m³] KERAAMILINE TELLIS GRANIIT 6. JÄRELDUSED Katsete käigus määrati korrapärase ning ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Kipsplaadi katsetulemused näitavad, et kipsplaadi tihedus on ρ˳ = 765 kg/m³. Võrdlesin seda Knaufi erikõva kipsplaadiga KEK (mõõdud: 3000x1200x12,5mm), mille tehnilistes andmete on tihedus märgitud 800 kg/m³. Tsementfibroliitplaadi katsetulemused näitavad, et tihedus on ρ˳ = 325 kg/m³. Võrdlesin seda TEP-WOOD süsteemi TW1 plaadiga (mõõdud: 3000x600x50mm), kus tihedus märgitud 300 kg/m³. Graniitkivi katsetulemused näitavad, et minu arvutatud graniitkivi tihedus on ρ˳ = 2653 kg/m³ ning poorsus on 1%. Võrdlesin seda Ungru Kivi kodulehel olevate andmetega, kus on
ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Puit- ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni- ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on Gyproc-vaheseinte karkassi samm 600 mm. Karkassitüübid Ühekordne karkass Ühekordne karkass on ühekordse üla- ja alavööga ühelt või mõlemalt poolt kipsplaadiga vooderdatud konstruktsioon. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Sik-sak karkass Vahelduva kinnitusega (sik-sak) karkass on ühekordse üla- ja alavööga, kusjuures karkassipostid on vööst kitsamad. Karkass on mõlemalt poolt vooderdatud kipsplaatidega. Plaadid on vastavalt vaheldumisi kinnitatud iga teise posti külge. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. 5
35. Erinevate aluspindade ettevalmistamine tapeetimiseks · Krohvitud pinnad: Aluspind peab olema kuiv. Lahtine krohv tuleb eemaldada ja uuesti krohvida. Sentes olevad praod avardada ja armeerida võrkteibiga. Krohvitud pinnad tuleb üle lihvida ja eemaldada lahtine liiv. Krohvitud pinnale kleebitakse makulaar. · Puitpinnad: Tuleb veenduda, et plaadid oleks püsivalt, liikumatult seinas kinni. Liitekohad tuleb armeerida võrkteibiga, vuugikohad tasantatakse ja lihvitakse. · Kipsplaadiga kaetud pinnad: Kruvipead tuleb pahteldada, vuukitesse pannakse vuugilint. Peale vuukide pahteldamist tuleb need lihvida. Ennem rullmaterjalide kasutamist on kipsitud pind soovitav üle kruntida, nii saab aluspinnale ühtlase tooni (õhukese tapeedi puhul) · Värvitud pinnad: Pind tuleb pesta enne eeltööde algust leeliselise puhastusvahendi vesilahusega. Alküüd-, õli- või emailvärvidega kaetud pinnad tuleb üle lihvida, nakkuse parandamiseks.
Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket. Seinasisse õhkvahe, kui võimalik. Kipsplaatide kihti arvu suurendada. Erinevate seinapoolte karkassid eraldi panna. Kaudset müra aitab takistada, et vahesein eraldada seintest, lagedest, põrandast heliisolatsioonilindiga. Kipsi vahed korralikult kinnitada, vill panna korralikult kinni. Vaheseina mõlemad pooled tuleks katta 2x kipsplaadiga. 13 EJ-30 seina paksus 100 mm metallkarkass samm 600 mineraalvill 40 mm Tulepüsiv kipsplaat 12,5 GKF 1 kiht mõlemal pool Tavaline GKB 2+2 kihti EJ-180 seina paksus 175 mm villa 80 mm metallkarkass Tulepüsiv kipsplaat GKF mõlemal pool seina kolm kihti 26. Pinna valgustustihedus ja selle arvutamine elektrivalgustuse korral,
Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket. Seinasisse õhkvahe, kui võimalik. Kipsplaatide kihti arvu suurendada. Erinevate seinapoolte karkassid eraldi panna. Kaudset müra aitab takistada, et vahesein eraldada seintest, lagedest, põrandast heliisolatsioonilindiga. Kipsi vahed korralikult kinnitada, vill panna korralikult kinni. Vaheseina mõlemad pooled tuleks katta 2x kipsplaadiga. EJ-30 seina paksus 100 mm metallkarkass samm 600 mineraalvill 40 mm Tulepüsiv kipsplaat 12,5 GKF 1 kiht mõlemal pool Tavaline GKB 2+2 kihti EJ-180 seina paksus 175 mm villa 80 mm metallkarkass Tulepüsiv kipsplaat GKF mõlemal pool seina kolm kihti 26. Pinna valgustustihedus ja selle arvutamine elektrivalgustuse korral, elektrivalgustuse normeeritavad ja ökonoomsust näitavad tegurid Valgustustihedus e
kaabeldus, duširuum 6002 Lai ja madal Iga sein erinev, osaliselt Vineeri, parketi või Bituumenkärgkatusega Värvitud punnlaudis, liivtäide 2 raami ja 3 klaasiga Aknad vahetatud 1990, maakividest, soojustatud, seest puitlaastplaadiga kaetud kaetud laastukatus puitaknad taga valatud kipsplaadiga kaetud laudis (klaas+pakett) 6003 Paekivi Ümarpalk Laudpõrand Eterniidiga kaetud Laudis 2 klaasiga omaette Uus ahi. rookatus raamides puitaknad
15 1.Erinevate aluspindade ettevalmistus tapeetimiseks Krohvitud pinnad: Aluspind peab olema kuiv. Lahtine krohv tuleb eemaldada ja uuesti krohvida. Sentes olevad praod avardada ja armeerida võrkteibiga. Krohvitud pinnad tuleb üle lihvida ja eemaldada lahtine liiv. Krohvitud pinnale kleebitakse makulaar. Puitpinnad: Tuleb veenduda, et plaadid oleks püsivalt, liikumatult seinas kinni. Liitekohad tuleb armeerida võrkteibiga, vuugikohad tasantatakse ja lihvitakse. Kipsplaadiga kaetud pinnad: Kruvipead tuleb pahteldada, vuukitesse pannakse vuugilint. Peale vuukide pahteldamist tuleb need lihvida. Ennem rullmaterjalide kasutamist on kipsitud pind soovitav üle kruntida, nii saab aluspinnale ühtlase tooni (õhukese tapeedi puhul) Värvitud pinnad: Pind tuleb pesta enne eeltööde algust leeliselise puhastusvahendi vesilahusega. Alküüd-, õli- või emailvärvidega kaetud pinnad tuleb üle lihvida, nakkuse parandamiseks.
Puitkorterelamute algsed vahelaed ei taga üldiselt tänapäevaseid nõudeid helipidavusele (EVS 842), vt. täpsemalt peatükk 6 Piirdetarindite helipidavus lk. 131. Probleem on eriti suur just löögimüra (sammumüra) osas. Vahelagi on reeglina ka tuletõkkesektsiooni piiriks kahe korteri vahel ja peab tagama, kandevõime, soojusisolatsiooni ja tiheduse / terviklikkuse 30 kuni 60 minuti jooksul. Kuna puit on põlev materjal, peab vahelagi olema vooderdatud krohvi või kipsplaadiga. Vahelae tulepüsivuse nõue on REI 30: 12-korruselistel elamutel, REI 60: 34 korruselistel elamutel. Vahelagede tulepüsivust on algselt tagatud tulekindla täidise (~5…10 cm savi, liiv, räbu, betoon, tellised) ja krohvi abil. Joonis 2.57 Tüüpsed vahelagede lahendused (Veski 1943). Joonis 2.58 Keldrita elamute lahendusi (Jürgenson 1942). 76 2.7 Trepid ja trepikojad 2.7.1 Treppide ja trepikodade lahendused
annaabi.ee 
