Selle peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus. Mida rohkem funktsioone on riik võtnud kanda, seda kõrgemad on maksud. Lisaks üldisele maksukoormussele saab majanduse arengut mõjutada ka maksude struktuuri muutes. Tarbimiselt võetavad maksud (käibemaks) mõjutavad rohkem vaesemaid elanikke. Rikkamaid inimesi mõjutavad eelkõige kapitalimaksud maks kinnisvaralt või intressidelt. Aktsiisimaksudega on võimalik mõjutada kahjulike toodete tarbimist. Lisaks tarbimisele võib maksude abil mõjutada ka majandussubjektide teisi tegevusi (maksuvabastuste andmine). Eestis kasutatakse võimalust, kus reinvesteeritud kasum on tulumaksuvaba. Kasum maksustatakse vaid juhul, kui see ettevõttest dividendina välja võetakse. Selle seadusesätte aluseks on riigi soov soodustada investeerimistegevust.
Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil Valuutakomitee- rahasüsteem, riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud Fiskaalpoliitika Püüab toetada riigi majanduse arengut ja vähendada tööpuudust 12. Maksukoormus: Näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus ning seda väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse Käibemaks- tarbimiselt võetavad maksud Kapitalimaks- maks kinnisvaralt või intressidelt Aktsiisimaks- nt tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis 13. Majanduspoliitika rakendamine- riigi sekkumine majandusse: Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega Kui majandus on n-ö ülekuumenenud. Liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. (majanduspoliitika piirab tarbimist) 14
· Hinnadiskriminatsioon (äripäev.ee) (price discrimination) ühe ja sama toote müümine ühele ostjale kallima hinnaga kui teisele. · Hüperinflatsioon (äripäev.ee) (Hyperinflation) ehk ülikiire inflatsioon, reeglina 50% aastas ja rohkem. Tekitab majanduslikke probleeme, raha väärtus väheneb väga kiiresti. · Hüpoteegivõlakirjad (äripäev.ee) (Mortgage-Backed Bonds) - võlakirjad, mis on tagatud erinevate kinnistute ja kinnisvaraga. Intresse makstakse kinnisvaralt laekuvatest tuludest. · Interdistsiplinaarne kooseis (Kuura 2008) projektigrupi koostamine eri valdkondade töötajatest, et nende erinevaid oskusi ja kogemusi rakendada projekti eesmärkide saavutamiseks. · Investeerimisfond (äripäev.ee) (Mutual Fund) on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum või asutatud aktsiaselts, vastavalt mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja
avalikul enampakkumisel ja säilitama raha (§ 99 lg 2 ja 3) 4) Õigus saada asja tagasi andmisel leiutasu ja õigus tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele asja omaniku poolt (§ 101) ei saa nõuda leiutasu, kui ta leidu varjas!! Vallasomand Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi nagu kalliskivid, pärlid või väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha (on leiu eriliik) Peitvara omandab isik, kelle kinnisvaralt asi leiti Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu peitvara pooles väärtuses. Peitvara väärtus määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel, vaidluse korral määrab selle kohus. Leidja, kes otsis peitvara kinnis- või vallasasja omaniku nõusolekuta, leiutasu ei saa. Vallasomand Töötlemine (§ 106) Võõra vallasasja heausksel ümbertöötlemisel: asi kuulub asi ümbertöötlejale kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast
Eestis Riiklikud maksud Tulumaks (21%) Käibemaks (20%) Sotsiaalmaks (33%) Maamaks Hasartmängumaks Tollimaks Raskeveokimaks Kohalikud maksud müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks parkimistasuAktsiisid Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuse- ja elektriaktsiis Pakendiaktsiis Tarbimist mõjutavad maksud Käibemaks mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad Kapitalimaks (kinnisvaralt või intressidelt) mõjutab rikkaid inimesi, kes säästavad Aktsiisimaks - reguleerimaks kahjulikke harjumus võimalusi Maksudega saab soosida teatud tegevusi anda maksuvabastusi Omanikutulu taasinvesteerimine mitte dividendidena välja võtmine Invaliidide tööle võtmine5.5 Tööealine rahvastik jaguneb kaheks:1)maj.aktiivne rahvastik e tööjõud moodustub nendest inim,kes soovivad töötada ja on võimelised töötama 2)maj.passiivse e mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need
R. DAHRENDORF - ebavõrdsus on eeskätt võimusuhte, mitte alati eraomanduse tagajärg (n. haiglas, sõjaväes, ülikoolis). Kui organisatsioon saavutab teatava suuruse ja vajab tsentraalset juhtimist, tekib alati OLIGARHIA (vähemuse võim). 3. RIKKUS - PRESTIIZ - VÕIM (M. Weber). A: 233-234 / ,/AU: 236-237/, /HMS: 113-115/ a) Erinevatesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on ebavõrdne võimalus tulu saada ja kaupu osta. Tulu võidakse saada ka kinnisvaralt, kapitalilt, aktsiatest jms. b) Inimesed erinevad ka neile osaks saava austuse ja lugupidamise - PRESTIIZI poolest. Ühiskonnas on olemas erineva prestiiziga STAATUS-GRUPID, keda eristab üksteisest ka erinev eluviis, väärtused, käitumismallid. Rikkus võib olla, ent ka mitte olla seotud staatus- gruppi kuulumisega (n. vaesunud aadlik või haritlane). c) Erinevatel inimestel on ebavõrdsel määral võimu. Rikkus ja prestiiz on olulised, ent mitte vältimatud eeldused võimu omamiseks
Võrdlusmeetodil hindamise etapid: - turuanalüüs - võrdlustegurite valik (tavaliselt 3-5) - võrdlusühiku valik - võrdluselementide valik - kohandamine - hindamistulemuse leidmine Tulumeetod põhineb vara võimel genereerida tulevikus tulu. Väärtusena käsitletakse oodatavate tulude nüüdisväärtust. Aluseks on põhimõte, et ostja ei ole kinnisvara eest nõus rohkem maksma kui on oodatavad rahavood sellelt kinnisvaralt kogu tema kasutusea jooksul. Tulumeetodit kasutatakse siis kui ei ole võrreldavaid tehinguid või kui on tegemist äriliste kinnisvaraobjektidega (nt paljukorterilised üürimajad, büroohooned, hotellid, restoranid, kauplused jms). Tulumeetodi kaks käsitlust on: - tulu kapitaliseerimine - diskonteeritud rahavoo analüüs. Diskonteeritud rahavoogude meetodi alusel hindamine toimub kinnisvara kasutusea või
"valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6) Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7) Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine 15. Ebavõrdsuse tekkimine staatuse ja võimu alusel (Weber) Weber eristas majanduslikku (omand, tarbimine), sotsiaalset (elulaad) ja poliitilist (võimu alusel) kihistumist. a) Erinevatesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on ebavõrdne võimalus tulu saada ja kaupu osta. Tulu võidakse saada ka kinnisvaralt, kapitalilt, aktsiatest jms. b) Inimesed erinevad ka neile osaks saava austuse ja lugupidamise - PRESTIIZI poolest. Ühiskonnas on olemas erineva prestiiziga STAATUS-GRUPID, keda eristab üksteisest ka erinev eluviis, väärtused, käitumismallid. Rikkus võib olla, ent ka mitte olla seotud staatus-gruppi kuulumisega (n. vaesunud aadlik või haritlane). c) Erinevatel inimestel on ebavõrdsel määral võimu. Rikkus ja prestiiz on olulised, ent mitte vältimatud eeldused võimu omamiseks
suhtena SKP-sse. Lisaks üldisele maksukoormusele saab majandusarengut mõjutada ka maksude struktuuri muutes, sest erinevate maksude mõju majandusele on samuti erinev. Nii mõjutavad tarbimiselt võetavad maksud, nagu käibemaks, rohkem vaesemaid elanikke, kes tarbivad valdava osa oma sissetulekust. Rikkamad inimesed säästavad suure osa oma rahast ning seetõttu avaldavad neile mõju pigem kapitalimaksud, nagu näiteks maks kinnisvaralt või intressidelt. Aktsiisimaksudega, nagu tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis, on võimalik mõjutada kahjulikke toodete, näiteks alkoholi või sigarettide tarbimist. Eesti tulumaksuseaduses kasutatakse võimalust, kus reinvesteeritud kasum ehk see osa kasumist, mida ei maksta välja omanikele omanikutuluna (seega ettevõttesse jääv kapital, mida kasutatakse näiteks investeeringute tegemiseks), on tulumaksuvaba
Muidugi on see arv liialdatud, nagu vangide arv Narmeri votiivnuialgi. Kuid pole kahtlust, et neis sõdades ja ülestõusudes vangivõetute arv oli küllaltki suur, ja neid oli täiesti võimalik ära kasutada tolle ühtse irrigatsioonisüsteemi ehitamiseks, mis tuli luua pärast Egiptuse ühendamist kogu Niiluse jõevoolu ulatuses alates merest kuni Elefantine saareni päris lõunas. Kuningad, Egiptuse ühendajad, võtsid maksu kõigis nomostes nii vallas- kui ka kinnisvaralt. Õige maksustamise huvides teostati iga kahe aasta tagant üleskirjutus "kulla ja põldude arvutus". Terminiga "kuld" tähistati kogu hinnalist vallasvara. Varanduse loendamist peeti nii tähtsaks asjaks, et kuningate aastaid dateeriti selliste loenduste järgi. Kuninga teiseks tuluallikaks olid röövkäigud, mida teostati ümberkaudsete barbarite maa-aladele. Mõnikord suundusid kaubanduslikud ekspeditsioonid isegi kaugesse Foiniikiasse (Büblosesse) ja võib-olla ka Kreetale.
4) Õigus saada asja tagasi andmisel leiutasu ja õigus tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele asja omaniku poolt (§ 101) – ei saa nõuda leiutasu, kui ta leidu varjas!! Peitvara leidmine (AÕS § 103) Peitvara (AÕS § 103) on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi nagu kalliskivid, pärlid või väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha (on leiu eriliik) Peitvara omandab isik, kelle kinnisvaralt asi leiti LEIUTASU:Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu peitvara pooles väärtuses. Peitvara väärtus määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel, vaidluse korral määrab selle kohus. Leidja, kes otsis peitvara kinnis- või vallasasja omaniku nõusolekuta, leiutasu ei saa. ERILISE VÄÄRTUSEGA PEITEVARA:Peremehetu looduslik või ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asi kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti.
Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu pooles peitvara väärtuses. Leidja kes otsis peitvara kinnis või vallasasjast nõusolekuta, vaevatasu nõuda ei saa. Kui tegemist on erilise väärtusega peitvaraga, milleks seaduse sõnastuse kohaselt on kas looduslik või ajalooline teadusliku, kunsti või muu kultuuriväärtusega asi, siis kuulub see riigile, sõltumata sellest kelle kinnisasjast see leiti. AÕS § 105 lg 1. Isik kelle kinnisvaralt peitvara leitakse on kohustatud lubama peitvarasse kuuluvate asjade väljakaevamist kui talle tekitatud kahju hüvitatakse. AÕS § 105 lg 2. Töötlemine Heauskselt ümbertöödeldud asi kui keegi töötles ümber heauskselt võõra vallasasja siis kuulub uus asi töötlejale, kui uus asi on esialgsest asjast väärtuslikum. Vastupidisel juhul kuulub uus asi aga esialgsele omanikule. Pahauskselt ümbertöödeldud asi kui töötleja on pahauskne, on esialgse asja omanikul õigus uus
annaabi.ee 
