Hiljem muutusid nad hoopis kuninganna Semiramise rippaedadeks. 13. Indoeurooplased: germaanlased, keldid, albaanlased, iraanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased. Leviala Idast Euroopani. Hetiidid ehk hetid (ka: hitiidid ehk hitid) olid esimene indoeuroopa rahvas, kesjõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Nad hõivasid Väike-Aasia keskosa karjakasvatuseks sobivad tasandikud, ja ümbritsenud oma pealinna Hattusa võimsate kindlustustega, asusid sealt lähtudes laiendama oma võimu ümberkaudsetele mägialadele. Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Pärsia pealinnad Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. 14. Hetiitidele on omistatud ühte kõige olulisemat leiutist inimkonna ajaloos. Nende riigi ajal, umbes 1300 aastat eKr, hakati Väike-Aasias töörisstade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse. Algas rauaaeg. 15
remonti 4 Sõidukite kere- ja värvitööd - Avariilise sõiduki taastamine algsesse seisu, mis sisaldab pindõgvendust (ehk mõlkide "koputus"), vajadusel detailide vahetust, pinna ettevalmistamist ja värvimist, sõiduki montaazi ja demontaazi. Kahjukäsitulus - Sõiduki avariijärgsete vigastuste tuvastamine, remondi kalkulatsiooni koostamine (WinCABAS programmi alusel), asjaajamine kindlustustega. Kui tekkis sõidukile kahju ning peale seda, kui on täidetud avarii toimumisega seonduvad dokumendid ja kirjeldused võib pöörduda kindlustusseltsi või otse töökotta. Kui pöörda otse töökotta, siis töökoda hoolitseb selle eest, et kindlustusseltsiga saaksid vajalikud dokumendid vormistatud. Selleks tehakse sõiduki ülevaatus, tuvastatakse vigastused, koostatakse kalkulatsioon ning saadetakse see kindlustusseltsi. Tööde
mõisa -- praeguse teatri -- kohal teisel pool Narva suunduvat teed. Liivi sõjas langes Rakvere linnus koos linna ja ümbruskonnaga 1558. aastal ilma lahinguteta venelaste kätte. Linnuses paiknes toona vaid 11 võitlusvõimelist sakslast, Lossifoogt ei hakanud seetõttu vastupanu osutama, vaid põgenes koos varustusega Tallinna. Linnuse kätte saanuna täiendasid venelased selle lõunapoolset eeslinnust mitmete täiendavate kindlustustega. Selleks vajalik ehitusmaterjal saadi nii linna kivimajade kui ka kloostri ehitiste lammutamisest. Linnast säilis toona tugevalt purustatuna vaid kirik. Venelased ise elasid eeslinnuse aladele ehitatud puitmajades; keskaegset linnusetuumikut kasutasid nad peamiselt vaid laohoonetena. Kui Tallinn andis end 1560 rootslaste alla ning Rootsi sõjavägi maabus Läänemere idakaldal, üritasid rootslased venelaste vallutatud alasid enda kätte haarata.
* sõda romantiseeriti * puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid * sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia * imperialistlike suurriikide vastuolud Sõjaplaanid: * Saksa välksõjaplaan (Schlieffen)- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. * Prantsusmaa sõjaplaan (nim. plaan 17)- nägi ette lõuna pool asuva Elsass-Lotringi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kaitses end kindlustustega Saksa- Prantsuse piiril. *Inglismaa sõjaplaan- hoiduda sõjategevusest, kavatses oma eesmärgid saavutada teiste abiga, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega. *Venemaa sõjaplaan- planeeris sõdimist kahel rindel- Saksamaa ja Austria-Ungari vastu. *Austria-Ungari sõjaplaan- planeeris sõdida kahel rindel- lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu (ühtlasi Saksamaa toetus). Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28.06.1914, mõrvariks
kindluse alistumise. "Breda kindluse alistamine" on mõõtmetelt suurim Velazqueze töö: 307 x 367 cm. Maal kujutab hetke, mil Hollandi väejuht annab linnavõtmed Spinolale, Hispaania kindralile, kes alistunuile kingib suuremeelselt vabaduse. "See on üks väheseid ajaloolisi pilte, kus sõjasündmust on kujutatud loomulikult, ilma paatose ja zestideta," ütleb V. Vaga. Usutavalt on Velazquez jäädvustanud tasandiku kindlustustega, avara maastiku, mille kohal hõljuvad veel suitsupilved. Hollandlaste leeris on näha üksikuid haavatud sõdureid, odavarte ebakorrapärast kõikumist. Hispaanlaste summ hoiab end tihedalt kokku, kõrgub võimas liikumatu piikiderida. Teose sõlmpunktiks on võtme üleandmine. Kindral Spinola käeliigutuses, kui ta Hollandi väejuhi õlale patsutab, on nii suuremeelsust kui ka üleolekut. Breda kindluse võtit üle andva hollandlase alandlikkust rõhutab kummardus, kuid
kontorijuhataja edastama oma alluvatele. Süsteem meenutab kaudselt sõjaväge, kus iga lüli on tähtis. Iga kuu lõpus peab töötaja täitma anonüümse töörahuolu ankeedi, kus soovi korral võib pakkuda nii enda, kui ka ettevõtte tööolu. Hästi toimib teadmiste jagamine ja omavaheline abivalmidus. Panganduse valdkond on suur, hõlmates endasse mitmeid ekonöömika valdkondi. Swedbanki juhtum on veelgi keerulisem, kuna see tegeleb pealekauba ka kõikvõimalike kindlustustega. Klienditeenindajatel tuleb teada ja teostada peaaegu kõiki pangatoiminguid ja vahest mõned asjad ununevad. Näiteks, kui töö käigus on telleril mingi küsimusega seoses teadmisi puudu, siis ta võib ja küsibki kolleegilt abi või lihtsalt helistab vajaminevasse osakonda. Osakonda helistades, seletatakse vajadusel detailides kõik telleri mured. Kõik panga töötajad on väga abivalmid ja sõbralikud. Ma ise veendusin selles oma kogemuses ja seda võib julgelt väita.
I Hispaanlased: · 1565 rajavad I eurooplasete püsiasunduse PA-sse: St.Augustine Floridas · Peamine huvi koondub lõuna poole, kuna PA-st ei leita kulda! · Oluline ristiusu levitamine: misjonärid ja sõdurid · 1609 New Mexico (Santa Fe) · Hispaania proovib 17.-18. saj. kanda kinnitada tänapäeva Florida, Texase, New Mexico, Arizona, California aladel: Hispaania mõjuala · Misjonäride tugipunktid (jaamad koos kindlustustega) Californias (nt. San Diego 1769, Los Angeles 1781, San Francisco 1795) ja Texases (viimased 30 misjonijaama 18.saj. lõpus) · Takistused: suur piirkond, vähe koloniste, indiaanlaste vastupanu · ,,Legaalne" alus: 16.saj. oli paavst määranud PA Hispaania võimupiirkonna II Prantslased: · Uurimisekspeditsioonid algavad 1530. aastatel (St Lawrence jõel) · Kinnitavad kanda esialu tänapäeva Kanada aladel: 1605 kalastajakoloonia, 1608 Québeci kaubapunkt
annavad hea pildistamise võimaluse. Teisteks huvipakkuvateks arhitektuuri paikadeks on Sa'dahi kindlus, mis on tähtsaks valitsuse hooneks ning oli kunagi ka Imam'i residents. Sa'dahi lähistelt on leitav Zaydi Surnuaed, kus saab näha riigi ilusaimaid hauakive. (Ibid.) Jeemenis asub ka Zabidi ajalooline linn. Seal on näha nii antiikseid kodusid kui sõjalisi ehitisi. Zabid oli Jeemeni pealinn 13-15. sajandini. Linn on ringjas ning ümbritsetud kindlustustega. Kindluses on neli väravat, mille kaudu toodi linna vett. Linna keskpunktiks on Asairi mosee. Suur Mosee asub linna lääneosas. Zabidis asub enim moseesid kogu Jeemeni peale. Neid on seal kokku umbes 86. Mõned moseedest on väikesed ehitised, kuid osad neist on väga võimsad ja huvitava dekoratsiooniga. (Historic Town of Zabid 2012) Zabidi linn oma kitsaste tänavate ja traditsionaalsete majade ning minarettidega on näide selle aja arhitektuurist. Linna ümber on surnuaiad
Surnuaed väike surnutele rajati luumaja (Beinhaus), esialgu mati surnu kalmistule, kus ta oli 15 aastat, siis kaevati välja, luid pleegitati (et oleks ilus) ja pandi hoiule siis, pealuud joonistati täis ja pandi riiulile. Üheks huvitavaks muistiseks on ka rikast kääpad, tulid ka vankermatused (vanker maeti kaasa). Sageli on kaasa pandud ka kullast esemeid. Heuneburgi linnus võis olla omaaegse vürsti elupaik, see olla korralikult rajatud, tugevate kindlustustega. Tal on olnud võimas puit- ja muldvall. Seal on kasutatud ka toortelliseid. Telliskivid olla pärit Kreekast. Rauda kasutati kõige enam relvade ja tööriistade materjalidena. Mõnel pool ka ehete valistamiseks, et demonstreerida jõukust. La-téne'i kultuur: See on Sveitsis, seal oli arheoloogiliste avastuste kõrgaeg 1850. aastatel, kuna siis olid
torni), Tallitorni, Lühikese jala värava, Pika jala värava, Seegitaguse torni, Saunataguse torni, Nunnavärava koos kahe eesväravaga, Nunnatorni, Saunatorni, Kuldjala torni, Nunnadetaguse torni, Loewenschede torni, Lippe torni, Köismäe torni, Plate torni, Eppingi torni, Grusbeke-taguse torni, Renteni torni ning Wulfardi-taguse torni. All-linna kaitseehitised polnud aga üksikult asetsev kompleks, vaid nad paiknesid lähestikku Toompea kindlustustega, kuigi all-linna ja Toompea kaitseehitised olid välja ehitatud suhteliselt autonoomselt. Arvestades seega keskaegse Tallinna kaitseehitiste hulka veel ka Sadamatorni, Toompea Väikese Linnuse 5 torni ning Suure Linnuse arvatavad 14 torni, saame kogu keskaegse Tallinna kohta üldse kokku 66 mitmesugust kaitsetorni, samal ajal kui kogu Tallinna ümbritsevate müüride kogupikkus ulatus 4.7 kilomeetrini. See oli tolle aja kohta kolossaalne kaitsevöönd, mis paistis linnapanoraamis
kuatsioon; ●● toetustööd; ●● rühmaülem annab tegevusjuhised; ●● liikumine tugikoha alale; ●● tegevus pimedal ajal; ●● majutamine; ●● toitlustamine; ●● välihügieen. 87 6.3 KINDLUSTAMINE KAITSES KINDLUSTATUD JAO POSITSIOONI OSAD Välikindlustamine on tõhusaim kaitse vaenlase tule eest. Ebaõnnestunud kindlustamine võib tunduvalt kahandada muude tegurite tähtsust – see tä- hendab, et ainuüksi halbade kindlustustega võib kaotada lahingu. Kaasaeg- ses sõjas tuleneb umbes 70% kaotustest kaudtulest (suurtükivägi, õhujõud). Kaevik on taktikaline kaitsekaevik, mis pakub kaitset, kuid võimaldab sa- mas teha vaatlusi ja efektiivselt kasutada relvi. Jooksukraav jao positsiooni osa, kust on võimalik vaenlast jälgida ja rün- nata. See võib olla kas pealiskaitsega või ilma. Ühendab jao kaevikuid ja jao punkrit omavahel. Pealiskate on läbipaistmatust materjalist katus, mis asetatakse jooksuk-
annaabi.ee 
