Kindlustusleping Erik Sehtman MM11 Sooviavaldus + kindlustustingimused+kindlustuspoliis KINDLUSTUSLEPING Osapoolte vaheline kirjalik leping kindlustusriski ülevõtmiseks ja riski realiseerumisel kahju hüvitamiseks Kindlustussuhte olulised mõjutajad · Kindlustushuvi · Heausksus, vastastikune usaldus · Lepingutingimuste vastastikune aktsepteerimine Kindlustuslepingu osad Kuidas suhted reguleeritakse ja jäädvustatakse Kindlustusleping Sooviavaldus POLIIS Üldised kindlustustingimused Muud materjalid riski
Kindlustusagendi põhitegevused Uute klientide otsimine Kindlustustoodete tutvustamine ja soovitamine ning klientide konsulteerimine. Klientidega läbirääkimiste pidamine otsustamaks riski vormi ja määra üle Võimalike kindlustusobjektide ülevaatamine Müügipakkumise tegemine ja kindlustuslepingu sõlmimine. Kindlustuslepingute uuendamine. Kindlustusleping o Leping, mille kindlustusandja sõlmib kindlustusvõtjaga kindlustusriski ülevõtmiseks ja riski realiseerumisel kahju hüvitamiseks Kindlustusleping koosneb sooviavaldusest Tüüptingimusest Eritingimusest poliisist Aitäh kuulamast !
kindlustusobjekti võtmete, pultide, lukkude ja turvaseadmete eemaldamisest, vahetamisest või ümberkodeerimisest. 5. Kes on kindlustuslepingu subjektid? Kindlustusvõtja – (VÕS § 422 lg 1) on isik, kes kohustub tasuma KA-le kindlustuskaitse eest kindlustusmakseid. Võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik, kes sõlmib või kelle nimel sõlmitakse KA- ga kindlustusleping. KV võib samaaegselt olla ka: kindlustatud isik ehk isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud, või soodustatud isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada KA kohustuse täitmine. Kindlustusandja – (VÕS § 422 lg 1) on kindlustuslepingu subjekt, kes peab kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama tegevuseks on kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Vastutasuks omandab ta selle eest kindlustusmaksed
Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Laenuleping ja krediidilepingud tsiviilõigusega leping, millega üks isik (laenuandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laenud) ning laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kindlustusleping osapoolte vaheline kirjalik leping kindlustusriski ülevõtmiseks ja riski realiseerumisel kahju hüvitamiseks Kahjukindlustus Elukindlustus Õnnetusjuhtumikindlustus *Toetamislepingud Elurendis Ülalpidamisleping Kompromissileping Seltsinguleping isikuteühenuds, mis on asustatud lepingulise ühinemise teel ühise eesmärgi saavutamiseks. *Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping Töövõtuleping Maaklerileping Agendileping Komisjonileping Maksekäsund ja arveldused Tervishoiuteenuse osutamise leping Veoleping Ekspedeerimisleping
Kui teisi eelmainitud lepinguid võib sõlmida praktiliselt igaüks, siis kindlustuslepingute sõlmimise õigus on ainult litsentseeritud kindlustusfirmadel, kelle suhtes riik on kehtestanud väga ranged nõuded. Seadusega ettenähtud juhtudel kindlustusvõtja kohustatud sõlmima nn kohustusliku kindlustuse lepingu (nt tuleb autoomanikul sõlmida liikluskindlustuse tavaleping) Kindlustuslepngus on oluline tähendus kindlustusjuhtumi ja kindlustusriski mõistel. Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustushüvitise samiseks peab olema aset leidnud kindlustujuhtum. Lepingu sõlmimisel peab kindlustusvõtja teavitama kindlustusandjale kõigist talle teadaolevatest kindlustusriski mõjutavatest teguritest, et vältida kindlustusjuhtumi saabumisel tekkida võivad vaidlusi,
millega krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 2.3. Kindlustusleping Antud lepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed (VÕS § 422 lg 1). Kindlustuslepingus on oluline tähendus kindlustusjuhtumi ja kindlustusriski mõistetel. Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustushüvitise saamiseks peab olema aset leidnud kindlustusjuhtum. Lepingu sõlmimisel peab kindlustusvõtja teatama kindlustusandjale kõigist talle teadaolevatest kindlustusriski mõjutavatest teguritest, et vältida vaidlusi. Kindlustusvõtja peab
13. Omavastutus ja peamised välistused Omavastutus on summa, mille ulatuses peab kindlustusvõtja kahjujuhtumi korral ise kulutusi kandma ehk see on osa kahjust, mis jääb kindlustusvõtja katta. Mida suurem omavastutus, seda väiksem on kindlustusmakse. Omavastutus puudub elukindlustustoodetel. 14. Kindlustuslepingust taganemine Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingust taganeda, kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuslepingu sõlmimisel teavitanud kindlustusandjat kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest või on esitanud teadlikult valeandmeid. Kindlustusandjal on lepingust taganemise õigus ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama teatamiskohustuse rikkumisest. Kui kindlustusvõtja ei ole tasunud esimest kindlustusmakset 14 päeva jooksul arvates kokkulepitud tähtpäevast ja kui kindlustusandja ei ole andnud kindlustusvõtjale selle aja jooksul makse tasumise uut
annab edasi raha, väljastab registriseisuse tõendeid ja registriväljatrükke, koostab varaloendeid, edastab avaldusi ja teateid). Hüpoteeklaen- laen kinnisvara tagatisel. Kindlustusriskid: tulekahju, loodusõnnetus, vandalism, veeavarii, vargus. Kindlustuse hüvitamise printsiibid: kahjusumma määramine, kindlustushüvitise arvutamine, kahju hüvitamine. Tsiviilkindlustuse objektiks on kindlustatu varalised kohustused, mis tekivad kindlustusjuhtumis saabumisel kindlustusriski tõttu. KOHTUD: Maakohus- esimese astme kohus, kes artab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohus- arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Ringkonnakohus- teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid. Riigikohus- kõrgeim kohus. Vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Kohtu koosseisus on vähemalt kolm kohtunikku.
del juhtudel iga kolme kuu tagant) sõuvõlli ülevaatus perioodiga 3 aastat katelde ülevaatus perioodiga 2 aastat (kuni va- nuseni 8 a., hiljem igal aastal) Eriotstarbelisi ülevaatusi võidakse teha ka erakorraliselt järgmistel juhtudel: kindlustajate või P&I klubi nõudel enne kindlustusriski võtmist, peale laevaga aset leidnud avariid päästetalituste, kindlustajate (ka P&I klubi) või KÜ nõudel. Perioodilise sanitaarorganite ülevaatus tagajärjena saab laev Rahvusvahelise sanitaarsertifikaadi. Eraldi järelvalvet teostatakse rottide avastamiseks. Kui ei leita, antakse pool aastat kehtiv tõend, mis vabastab deratiseerimisest. Kui rotte leitakse, teostatakse deratifitseerimine ja antakse sama tõend. Omaette reeglid on lastiseadmete tarvis
kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandja poolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). Lepingu sõlmimine. Kindlustuslepingut sõlmida soovivale isikule avaldatakse teavet kindlustusandja ja kindlustustingimuste kohta. Poliis - kindlustusandja peab kindlustusvõtjale väljastama enda poolt allkirjastatud dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis). Kindlustusriski võimalikkuse suurenemine Kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest viivitamata kindlustusandjale teatama, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski. Kindlustusjuhtumi toimumine Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teatama. Kindlustusmakse Kindlustusperiood on ajavahemik, mille alusel arvutatakse
Suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja vastutuskindlustus (1) Isikul, kes käitab suurõnnetuse ohuga ettevõtet (edaspidi kindlustusvõtja), peab selles ettevõttes kemikaali käitlemisest kolmandale isikule (edaspidi kahjustatud isik) tekkida võiva lepinguvälise ja õigusvastase kahju hüvitamiseks olema vastutuskindlustus. (2) Vastutuskindlustusleping peab vastama järgmistele tingimustele: 1) kindlustusleping on sõlmitud kindlustusandjaga, kellel on õigus kindlustada Eestis asuvat kindlustusriski; 2) kindlustusleping katab vähemalt otsese varalise kahju ning tervise kahjustamise, kehavigastuse tekitamise ja surma põhjustamise korral ka saamata jäänud tulu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 3) kindlustusjuhtum on kindlustusvõtja vastutusel toimuv kemikaali käitlemisega seotud ootamatu sündmus, mis tuleneb käideldava kemikaali omadustest ja mille tagajärjel on kahjustatud isikule tekitatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kahju.
(1) Isikul, kes käitab suurõnnetuse ohuga ettevõtet (edaspidi kindlustusvõtja), peab selles ettevõttes kemikaali käitlemisest kolmandale isikule (edaspidi kahjustatud isik) tekkida võiva lepinguvälise ja õigusvastase kahju hüvitamiseks olema vastutuskindlustus. (2) Vastutuskindlustusleping peab vastama järgmistele tingimustele: 1) kindlustusleping on sõlmitud kindlustusandjaga, kellel on õigus kindlustada Eestis asuvat kindlustusriski; 2) kindlustusleping katab vähemalt otsese varalise kahju ning tervise kahjustamise, kehavigastuse tekitamise ja surma põhjustamise korral ka saamata jäänud tulu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 3) kindlustusjuhtum on kindlustusvõtja vastutusel toimuv kemikaali käitlemisega seotud ootamatu sündmus, mis tuleneb käideldava kemikaali omadustest ja mille tagajärjel on kahjustatud isikule tekitatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kahju.
lepingu (nt autoomanikul tuleb sõlmida liikluskindlustuse tavaleping). Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva kohustuse ja see on alati sätestatud lepingus. Kindlustusrisk aga on oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustushüvitise saamiseks peab olema aset leidnud kindlustusjuhtum. Lepingu sõlmimisel peab kindlustusvõtja teatama kindlustusandjale kõikidest talle teadaolevatest kindlustusriski mõjutavatest teguritest, et vältida kindlustusjuhtumi saabumisel tekkida võivaid vaidlusi. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumist teatama viivitamatult. Kindlustatud risk on kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Soodustatud isik aga on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kind lustushüvitis.
(2) Seadusega sätestatud juhul on kindlustusvõtja kohustatud kindlustuslepingu sõlmima (kohustuslik kindlustus). · VÕS § 423. Kindlustusjuhtum ja kindlustusrisk (1) Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. (2) Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. (2) Kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. · VÕS § 425. Soodustatud isik (1) Soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. (2) Pärast kindlustusvõtja surma ei või tema pärijad soodustatud isikut asendada. · VÕS § 426. Kindlustussumma
kui auto varastatakse selleks eelnevalt varastatud võtmete abil, on heas usus tegutsevale mõistlikule kindlustusvõtjale sedavõrd ootamatu, et sellist tüüptingimust ei saa VÕS § 37 lg 3 järgi lugeda kindlustuslepingu osaks? 2. Kas VÕS § 37 lg 3 järgi saavad kindlustuslepingu osaks olla üksnes tüüptingimused, mis on mõistlikule kindlustusvõtjale nii sisult, väljendusviisilt kui ka esituslaadilt eeldatavasti arusaadavad? 3. Kas kindlustusriski oluliselt kitsendav tüüptingimus on iseenesest vastuolus hea usu põhimõttega? Auto vargus eelnevalt võtmete kadumisega. Salva kindlustus loobus hüvitada kahju. 20. Ringkonnakohus kohaldas hagi rahuldamisel õigesti VÕS § 37 lg-t 3, mille kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse
annaabi.ee 
